Koo­li­vor­mi­dest Kuu­sa­lu, Keh­ra ja Raa­si­ku koo­lis

and
651
Kuu­sa­lu kesk­koo­li 3. klas­si tüd­ru­kud AN­NA­BEL ja ME­LIS­SA kan­na­vad koo­li­vor­mi ele­men­ti­de hul­ka kuu­lu­vaid po­lo­sär­ke, 2. klas­sis õp­pi­val MA­RIIL on sel­jas ka koo­li­vor­mi vest. Foto Maris Matsi

Kuu­sa­lu algk­las­sid said koo­li­vor­mi ala­nud õp­peaas­tast, Keh­ra algk­las­sid kan­na­vad koo­li­vor­mi kol­man­dat õp­peaas­tat, Raa­si­ku koo­lis on koo­li­vor­mi­le üle­mi­ne­ku aas­ta.

Kuusalu koolivormi element – triibuseeliku mustriga kikilips.

Kuu­sa­lu kesk­koo­li alg­klas­si­de õpi­la­sed alus­ta­sid 1. sep­temb­ril õp­pe­tööd uues koo­li­vor­mis. Siia­ni koo­lil oma koo­li­vor­mi pol­nud, nüüd tu­leb algk­las­si­las­tel kan­da Swii­ter kau­ba­mär­gi too­teid – tu­me­si­ni­seid ves­te ning kol­la­seid, tu­me­si­ni­seid või he­le­si­ni­seid lü­hi­ke­se var­ru­ka­ga po­lo­sid, mil­lel on Kuu­sa­lu koo­li lo­go. Alg-k­las­si­de­le on koo­li­vorm ko­hus­tus­lik, 5.-12. klas­si­ni on koo­li­vor­mi kand­mi­ne va­ba­taht­lik.

Koo­li­vor­mi soe­ta­mi­sel tek­kis au­gus­ti lõ­pus se­ga­dus, too­teid kõi­gi­le ei ja­gu­nud. Kui Swii­ter brän­di aren­da­va ja tu­rus­ta­va fir­ma Unifas­hion OÜ esin­da­jad kor­ral­da­sid 28. au­gus­til Kuu­sa­lu koo­li­ma­jas et­te­tel­li­tud too­de­te üleand­mi­se ning laos ol­nud ese­me­te müü­gi­päe­va, sel­gus, et osad lap­se­va­ne­mad ei ol­nud ke­va­del ves­ti või po­lo­sid et­te tel­li­nud või olid va­li­nud va­le numb­ri. Too­teid ost­mi­seks või va­he­ta­mi­seks kõi­gi­le ei ja­gu­nud, pa­ha­meelt te­ki­tas lap­se­va­ne­ma­tes ka as­jao­lu, et puu­du jää­va­te ves­ti­de val­mi­mist tu­leb veel oo­da­ta. Ka said ot­sa kol­la­sed po­losärgid, mis osu­tu­sid eri­ti po­pu­laar­seks.

Lap­se­va­ne­mad pa­han­da­sid tek­ki­nud se­ga­du­se üle sot­siaal­mee­dias. Kom­men­tee­ri­ti, et au­gus­ti­kuu müü­gi­päe­va pee­ti­gi koo­li­vor­mi soe­ta­mi­se päe­vaks, ning ol­di häm­mas­tu­nud, kui kaup sai poo­le tun­ni­ga ot­sa ja sel­gus, et tel­li­ma­ta jät­mi­ne tä­hen­das koo­li­vor­mist il­ma­jää­mist. Kool teab algk­las­siõ­pi­las­te ar­vu, oleks või­nud ole­ta­ta­vad ko­gu­sed ja suu­ru­sed et­te­võt­te­le edas­ta­da, miks se­da ei teh­tud, kü­si­sid osad emad. Et­te­tel­li­mi­se koh­ta tõ­de­ti ka, et ras­ke on mi­tu kuud va­rem ar­va­ta, kui pal­ju laps su­ve jook­sul kas­vab. Kri­ti­see­ri­ti ka se­da, et koo­li­vor­mi kand­mi­ne on algk­las­si­de­le teh­tud ko­hus­tus­li­kuks.

Uni­fas­hion OÜ ju­ha­tu­se lii­ge Ave-Ma­ria Sei­mar sel­gi­tas Sõ­nu­mi­too­ja­le, et koo­li­vor­mi too­ted pa­lu­tak­se lap­se­va­ne­ma­tel ju­ba ke­va­del järg­mi­seks õp­peaas­taks et­te tel­li­da sel­leks, et su­ve jook­sul jõuaks need val­mis õm­mel­da. Tel­li­mis­kesk­kond su­le­tak­se 15. juu­nil. Nii oli ka tä­na­vu.

„Tee­me koos­tööd koo­li­ga, lap­se­va­ne­maid in­for­mee­rib kool. Me ei tea õpi­las­te kas­vu ega ke­ha­tüü­pi ega se­da­gi, kui mi­tut ves­ti lap­se­le os­ta soo­vi­tak­se. Pa­lu­me too­ted tel­li­da, edas­ta­me tel­li­mu­sed toot­ja­le. Ves­ti­de lõn­ga saa­me Itaa­liast, ves­tid koob Lä­ti et­te­võ­te,“ kõ­ne­les ta.

Uni­fas­hion tu­rus­tab koo­li­vor­mi viie­le koo­li­le. Kuu­sa­lu koo­li­vor­mi es­ma­kord­ne ka­su­tu­se­le­võt­mi­ne sat­tus te­ma sõ­nul olu­kor­da, kus koo­li­vor­mi uu­te too­de­te tel­li­mi­ne hoo­gus­tus teis­te­gi koo­li­de pu­hul hoo­pis au­gus­tis, kui sel­gus, et dis­tant­sõ­pe ei jät­ku ja sep­temb­rist min­nak­se taas koo­li­maj­ja. Toot­jal võ­tab nen­de tel­li­mus­te täit­mi­ne ae­ga, see­tõt­tu tu­leb Kuu­sa­lu algk­las­si­las­te ves­te veel oo­da­ta.

Ave-Ma­ria Sei­mar: „Alus­ta­si­me oma et­te­võt­te­ga ne­li aas­tat ta­ga­si, esi­me­se­na te­gi­me koo­li­vor­mi Haab­nee­me koo­li­le. Se­ni­sed ko­ge­mu­sed näi­ta­vad, et ta­va­li­selt võ­tab ae­ga kaks aas­tat, kui koo­li­vor­mi­ga har­ju­tak­se, prob­lee­mid la­he­ne­vad. Sa­ma­su­gu­ne et­te­tel­li­mi­se süs­teem on ka mu­jal rii­ki­des, kus on õpi­las­tel koo­li­vorm – tel­li­mus esi­ta­tak­se ke­va­del.“

Swii­ter too­de­te pu­hul on osa­de rõi­vas­te juur­de mär­gi­tud, et mit­te ka­su­ta­da trum­mel­kui­va­tit. Ave-Ma­ria Sei­mar täp­sus­tas, et nii ves­ti­de kui ka po­lo­de pu­hul tu­leks ka­su­ta­da pe­su­ma­si­na õr­na pe­su prog­ram­mi ja tsent­ri­fuu­gi­da väik­se­ma­tel pöö­re­tel.

Kuu­sa­lu trii­bu­must­ri­ga lip­sud ja leh­vid
Li­saks ko­hus­tus­li­ku­le ves­ti­le ja po­lo­de­le saab Kuu­sa­lu koo­li õpi­las­te­le tel­li­da Swii­ter kau­ba­mär­gi pük­se, see­li­kuid, triik­sär­ke, spor­di­rii­deid. Koos­töös koo­li­ga on loo­dud Kuu­sa­lu trii­bu­must­ri­ga sa­tii­nist ki­ki­lip­sud ja lip­sud pois­te­le ning leh­vid tüd­ru­ku­te­le.

Algk­las­si­de õp­pe­juht, aren­dus­juht Piia Pal­ge-Le­pik rää­kis, et esi­me­sel koo­li­päe­val oli ak­tu­sel nä­ha pal­ju­del õpi­las­tel pi­du­li­ku riie­tu­se juu­res lip­se ja ka leh­ve: „Taht­si­me ka­su­ta­da ki­hel­kon­na rah­va­rõi­vas­te ele­men­te, lip­su­de ja leh­vi­de­ga sai­me sel­le la­hen­da­tud. Pool aas­tat va­li­si­me kan­ga­näi­di­seid, too­ne ning üri­ta­si­me te­ha, et too­teid saaks koos ka­su­ta­da. Edas­pi­di ta­ha­me va­li­kut suu­ren­da­da, mõt­le­me koo­li­vor­mi pu­sa, pi­ka var­ru­ka­ga po­lo­sär­gi ja ka klei­di pea­le.“

Sel­le koh­ta, et algk­las­si­de­le on koo­li­vor­mi ele­men­ti­de kand­mi­ne ko­hus­tus­lik, lau­sus ta: „Kui koo­lis on reeg­lid kok­ku le­pi­tud, siis on nen­de täit­mi­ne ko­hus­tus­lik. Aas­ta va­rem kor­ral­da­si­me koo­li­vor­mi koh­ta õpi­las­te, lap­se­va­ne­ma­te ja õpe­ta­ja­te seas kü­sit­lu­se. Vas­ta­jaid oli 757. Algk­las­si­de osas oli pool­da­jaid roh­kem kui neid, kes olid vas­tu. Algk­las­si­des õpib me koo­lis 268 õpi­last. Val­dav ena­mik tu­lid esi­me­sel koo­li­päe­val koo­li­vor­mi ves­ti­de­ga, teis­tel päe­va­del on kan­tud po­lo­särke. Ava­si­me Fa­ce­boo­kis Kuu­sa­lu koo­li­vor­mi jä­rel­tu­ru ja va­he­tu­se, lii­tu­nuid on 107.“

Klas­siõ­pe­ta­ja Sig­ne Täll sõ­nas, et te­ma­gi os­tis en­da­le koo­li­vor­mi ves­ti, po­lo ja si­du­se, mi­da võib ka­su­ta­da nii leh­vi kui ka vöö­na. Koo­li­vor­mi ele­men­te kan­na­vad tei­sed­ki pe­da­goo­gid. See ei ole ko­hus­tus­lik, vaid õpe­ta­ja­te en­di va­lik.

„Las­tel olid koo­lis en­ne­gi ke­nad rii­ded, aga mi­nu sil­ma­le on ra­hu­li­kum vaa­da­ta, kui õpi­las­tel on sel­jas koo­li­vor­mi ele­men­te,“ kii­tis õpe­ta­ja.

Keh­ra koo­li­vor­mi uus ele­ment – pi­hik­see­lik
Keh­ra güm­naa­sium võt­tis koo­li­vor­mi ka­su­tu­se­le üle-eel­mi­sel õp­peaas­tal, sep­temb­ris 2018. Di­rek­tor Kai­do Krein­taal mär­kis, et see oli lap­se­va­ne­ma­te soov ja al­ga­tus. Esial­gu olid va­li­kus viies eri vär­vi­too­nis po­lop­luu­sid ning vest, möö­du­nud õp­peaas­tal li­sa­ti ves­ti­le koo­li lo­go, sel­lest õp­peaas­tast saab tel­li­da ka tü­tar­las­te pi­hik­see­li­kut. Koo­li­vorm val­mis­ta­tak­se ko­ha­li­kus õmb­lu­sa­tel­jees Hand­ma­de Stu­dio.

Keh­ra güm­naa­siu­mi 1. klas­si õpilasel KAROLINIL on sel­jas oma ema Mer­le Vol­mer­so­ni õm­mel­dud koo­li­vor­mi pi­hik­see­lik.

Vor­mi kand­mi­ne on va­ba­taht­lik, di­rek­tor üt­leb, et mu­nit­si­paal­koo­lis se­da ko­hus­tus­li­kuks te­ha ei saa: „Vor­mi pea­le sun­di­da ei ole õi­ge, pi­gem ta­ha­me jõu­da sel­le­ni, et lap­sed ta­ha­vad se­da kan­da. Algk­las­si­de õpi­la­sed ik­ka kan­na­vad. Plaa­ni­si­me eel­mi­se õp­peaas­ta lõ­pus te­ha ühe suu­re­ma kam­paa­nia, kuid siis jäi­me kõik ko­ju. Tahame sel aas­tal te­ha klas­si­de va­hel võist­lu­si, kus on roh­kem koo­li­vor­mi kand­jaid, saa­vad mõ­ne to­re­da au­hin­na. Ehk on ka see stii­mul.“

Keh­ra koo­li­vor­mi ves­ti ja see­li­ku õmb­le­ja, Hand­ma­de Stu­dio oma­nik Mer­le Vol­mer­so­ni ar­va­tes on na­bap­luu­si ja lõh­kis­te tek­sa­de­ga käi­ma har­ju­nud noo­ri ras­ke veen­da, et koo­li­vorm võiks ol­la äge, kuid kui esi­me­se klas­si las­te­ni viia aru­saam, et koo­li­vorm on popp ja äge, jät­ka­vad nad sel­le kand­mist ka 2. ja 3. klas­sis. Nüüd, mil Keh­ras on koo­li­vorm kol­man­dat õp­peaas­tat, jää­vad algk­las­siõ­pi­las­te seas te­ma kin­ni­tu­sel eran­di­na sil­ma pi­gem need, kel­lel vor­mi­rõi­vaid sel­jas po­le.

„Ena­mas­ti on ik­ka igaü­hel po­lo­särk või vest, sel­lest sü­gi­sest ka pi­hik­see­lik,“ mär­kis Mer­le Vol­mer­son.

Koo­li­vor­mi tel­li­tak­se Hand­ma­de Stu­diost pea­mi­selt 1.-5. klas­si õpi­las­te­le, va­ne­ma­te klas­si­de õpi­las­te seas on mõ­ned ük­si­kud, kes on soo­vi­nud po­lo­sär­ke, neist kõi­ge va­ne­mad on 7. klas­sis. Pi­hik­see­lik, mis li­sa­ti koo­li­vor­mi va­li­kus­se sel su­vel, on osu­tu­nud vä­ga po­pu­laar­seks.

„Ta­ha­me igal aas­tal mi­da­gi koo­li­vor­mi­le juur­de li­sa­da, et las­te­l oleks või­ma­lik va­li­da. Pi­hik­see­li­ku pak­ku­sin väl­ja, ku­na mu oma tü­tar läks sel sü­gi­sel esi­mes­se klas­si ning nä­gin va­ja­dust peh­me ja mu­ga­va pi­hik­see­li­ku jär­gi. Neid ole­me se­ni tei­nud um­bes 25, kuid iga päev saa­me mõ­ne tel­li­mu­se – koo­lis on teis­te sel­jas näh­tud ja see on ha­ka­nud meel­di­ma,“ ju­tus­tas Mer­le Vol­mer­son.

Suu­rem osa pi­hik­see­li­ku soo­vi­jaid on 1.-3. klas­si tüd­ru­kud, kuid neid on os­te­tud ka 4. ja 5. klas­si nei­du­de­le ning üks ise­gi õpe­ta­ja­le. Ka tei­ne õpe­ta­ja on tel­li­mu­se sis­se and­nud ning hu­vi­tund­jaid on veel­gi. Õmb­le­ja lau­sus, et vor­mi­riie­te kand­mi­se­ga ei soo­vi õpe­ta­jad üks­nes las­te­le ees­ku­ju näi­da­ta, vaid pea­vad se­da ka prak­ti­li­seks, po­le va­ja iga­päe­va­selt riie­te va­li­mi­se ja so­bi­ta­mi­se­ga pead vae­va­ta, pi­hik­see­lik on liht­ne ja mu­gav, se­da saab kom­bi­nee­ri­da eri vär­vi pluu­si­de­ga.

Ku­na Keh­ras tee­vad kolm õmb­le­jat koo­li­vor­mi ves­te-see­li­kuid ko­ha­peal, vaid po­losärgid tel­li­tak­se, ol­lak­se ka tel­li­mus­te vas­tu­võt­mi­sel paind­li­kud: „Lap­sed või­vad su­ve jook­sul pal­ju kas­va­da või ko­su­da, see­tõt­tu ole­me tel­li­mu­se esi­ta­mi­se täh­ta­ja­ga või­ma­li­kult kaua vii­vi­ta­nud. Ka prae­gu käiak­se meilt iga ­päe­v koo­li­rii­deid tel­li­mas, lu­ba­me päe­va-ka­he­ga val­mis te­ha. Ves­te õmb­le­si­me ko­roo­naa­jal iga suu­rust pa­ra­ja port­su et­te, see­li­kuid on va­ruks mõ­ned.“

Kai­do Krein­taa­li sõ­nul on ha­ka­nud Keh­ra koo­li riie­te­le vä­he­haa­val tek­ki­ma jä­rel­turg, mõ­ned va­ne­mad on oma lap­se­le väi­ke­seks jää­nud rii­deid too­nud ka koo­li teis­te õpi­las­te jaoks.

Mer­le Vol­mer­so­ni sõ­nul on aru­ta­tud või­ma­lust pak­ku­da koo­li vor­mi­rõi­vas­te sood­sa­mat os­tu nei­le, kes too­vad ka­su­ta­tud rii­ded õmb­lu­sa­tel­jees­se ta­ga­si. Seal vaa­da­tak­se need üle, va­ja­du­sel pa­ran­da­tak­se ning saa­de­tak­se taas­ka­su­tus­se.

Raa­si­ku koo­lis koo­li­vor­mi­le üle­mi­ne­ku aas­ta
Ka Raa­si­ku kool pak­kus sel aas­tal või­ma­lust ha­ka­ta tel­li­ma koo­li­vor­mi. Di­rek­tor Ree­li­ka Tu­ri sel­gi­tas, ku­na 1. sep­temb­rist on te­gu uue asu­tu­se­ga – Raa­si­ku põ­hi­kool ja las­teaed ühen­da­ti Raa­si­ku koo­liks – tun­dus koo­li­vor­mi ka­su­tu­se­le võt­mi­seks õi­ge aeg.

„Roh­kem kui pool­tes Ees­ti koo­li­des on koo­li­vorm. Meil on prae­gu üle­mi­ne­kuaas­ta, va­ne­mad saa­vad nüüd koo­li­vor­mi tel­li­da. Osa on ju­ba ka tel­li­nud ja kät­te saa­nud,“ üt­les ta.

Raa­si­ku koo­li vor­mi­rii­ded teeb OÜ Vor­mi­vab­rik, nen­de ka­suks ot­sus­ta­ti di­rek­to­ri sõ­nul sood­sa­ma­te hin­da­de tõt­tu. Tel­li­da saab Vor­mi­vab­ri­ku ko­du­le­he kau­du. Esial­gu on va­li­kus väik­se­ma­te­le las­te­le mõel­dud po­lod, sär­gid, pluu­sid, ves­tid, kar­di­ga­nid, klei­did, see­li­kud, pük­sid ja pu­sad, pea­gi ha­ka­tak­se pak­ku­ma koo­li­vor­mi rõi­vaid ka noor­mees­te­le-nei­du­de­le: „Va­li­kus on ta­va­li­sed koo­li­vor­mi ele­men­did, li­saks õpi­la­se­sin­du­se soo­vil ka ta­va­li­ne pu­sa, saa­vad jät­ka­ta koo­lis pu­sa­ga käi­mist na­gu se­ni. Põ­hi­värv on tu­me­si­ni­ne, et ei oleks ai­nult tu­me­dad too­nid, kom­bi­nee­ri­si­me se­da ka koo­li lo­go vär­vi­de si­ni­se ja ro­he­li­se­ga.“

Ree­li­ka Tu­ri rää­kis, et Raa­si­ku kool kan­di­dee­rib tu­le­val aas­tal Kiu­sa­mis­va­ba (Ki­Va) koo­li­de prog­ram­mi ning ku­na sin­na on ti­he kon­ku­rents, soo­vi­tak­se sel õp­peaas­tal te­ha et­te­val­mis­tu­si, et suu­ren­da­da või­ma­lust prog­ram­mi pää­se­da: „Koo­li­vor­mi ka­su­tu­se­le võt­mi­ne on üks neist et­te­val­mis­ta­va­test as­ja­dest.“

Raa­si­ku val­la ha­ri­dus- ja sot­siaa­lo­sa­kon­na ju­ha­ta­ja Ju­ta Asu­ja kin­ni­tas, et koo­li­vor­mi­le üle­mi­nek on iga koo­li en­da ot­sus­ta­da ning se­ni on Raa­si­ku kool val­las ai­nus, kes se­da soo­vib.
„Mi­na isik­li­kult vä­ga toe­tan koo­li­vor­mi. Mi­nu mee­lest on see kaa­saeg­ne ja ilus, toe­tab koo­li üh­te­kuu­lu­vus­tun­net ning na­gu Raa­si­ku koo­li di­rek­tor on põh­jen­da­nud, ai­tab koo­li­vorm kaa­sa koo­li­kiu­su vä­hen­da­mi­se­le – et ke­da­gi ei kiu­sa­taks riie­tu­se pä­rast. Koo­li­vorm ei pea enam ole­ma triik­särk ja vii­gi­pük­sid, prae­gu on vä­ga äge­daid as­ju, ilu­sad kar­di­ga­nid, tri­ko­taažist pu­sad ja tuu­ni­kad.“