Praeguste õpilaste vanavanemad, ka paljud emad-isad on pidanud kandma kohustuslikku koolivormi, mis oli kogu Eestis ühesugune ja tekitas sageli vastuseisu. Suur kergendus oli, kui 1980ndate aastate lõpus loobuti koolivormi nõudest.
Taasiseseisvunud Eestis võtsid koolivormi kasutusele esmalt erakoolid. Nüüd on koolivorm rohkem kui pooltel koolidel, et tekitada kooliperes ühtsustunnet. Ida-Harjus on koolivorm kolmandat aastat Kehras ja esimest Kuusalu koolis, ka Raasiku põhikool alustas koolivormile üleminekut. Vahe varasemaga on selles, et iga kool valib sobivamad riideesemed, värvid, lisaelemendid.
Kuusalus on koolivorm tekitanud osades lapsevanemates vastuseisu. Nad ei pea õigeks, et nooremad õpilased peavad kohustuslikus korras välja nägema ühtemoodi, kuid teistele õpilastele on see vaba valik. Kahtlejaid oli ka Kehras, kuigi seal on koolivormi kandmine vabatahtlik. On koolivormi kiitjaid ja laitjaid. Aeg näitab, kas ja kuidas koolivormi edasi arendatakse.
