Raasiku valla infosekretär MALLE REBENKO: „Oleme inimeste jaoks.“

3234

„Kuigi alati päike ei paista ning mõnikord keegi riidleb, tulen ikka rõõmuga tööle,“ ütleb vallavalitsuse infosekretär MALLE REBENKO.

Malle Rebenko on Raasiku vallavalitsuses töötanud poolteist aastat – tuli 2010. aasta septembris asendama lapsehoolduspuhkusele läinud Ingrid Teino.

Kuigi ta on sekretäriks õppinud, oli vallavalitsus esimene koht, kus Malle Rebenko saab õpitud oskusi rakendada. Töökuulutust näitas talle õde.

„Saatsin oma CV ning kutsuti vestlusele. Olen väga tänulik, et vallavalitsuse liikmed uskusid minusse, ja valisid mu teiste kandidaatide seast,“ räägib ta ning kiidab kõiki kolleege, eriti vallasekretär Gunnar Nuumat ja registripidaja Heli Tenslindu, kes palju õpetasid-toetasid.

Sekretär ei ole vaid telefonile vastaja
„Õppisin koolis, kuidas käib dokumentide liikumine riiklikus asutuses, ning just nii siin kõik toimib. Mul on hea meel, et saan vallavalitsuses rakendada paljut, mida olen õppinud. Päris kõike muidugi mitte, osa sellest on meil vallasekretäri töö, eks üht-teist olenebki sellest, kuidas on kusagil töö jaotatud,“ lausub Malle Rebenko.

Ta kinnitab, et sekretäritöö ei tähenda üksnes telefonikõnedele vastamist ning kohvikeetmist: „Ei maksa arvata, et tänapäeval on sekretäril töö juures aega küüsi viilida ja lakkida. Ka telefonikõnede vastuvõtmine on vaid üks osa tööst. Minu kaudu käib vallavalitsuse kirjavahetus, vormistan dokumente. Mida kiiremini jõuan vallavalitsusse tulnud kirjad registreerida, seda rutem jõuavad ametnikeni, kellele on mõeldud.“

Raasiku vallavalitsuse sekretärile meeldib kirju vormistada. Ta ütleb, et vallavalitsuse mõned ametnikud teevad seda ise, kuid teised toovad tema kätte kirja teksti ning siis on tema ülesanne see vallavalitsuse blanketil ja reeglitekohaselt koostada.

Soovib kõiki aidata
„Kes tahab vallavanema või mõne ametnikuga telefoni teel rääkida, ühendan kohe – inimene ei pea läbima küsitluse vooru. Püüan helistajat säästa – miks ta peab kõigepealt mulle oma jutu ära rääkima ja siis uuesti vallavanemale. Olen ise ametiasutustesse pöördunud ja tean, mida see tähendab, kui suunatakse muudkui ühe juurest teise juurde ning igaühele pead oma probleemist jutustama,“ kirjeldab Malle Rebenko.

Ta lisab, et mõnikord peab siiski kõne põhjust veidi täpsustama. Sest näiteks vallavalitsuse rahandusosakonnas on neli töötajat ning sekretär mõistab paremini, kellele suunata.

See, et aeg-ajalt on vallavalitsusse pöördujad pahased või lausa sõimavad, on Malle Rebenko arvates paratamatu: „Saan aru, et mõnikord on vaja lihtsalt aur välja lasta ning sekretär kui kõne vastuvõtja saab esimese pahameele osaliseks. Alguses läks see mulle hinge, aga ajaga on enesekindlus kasvanud, nüüd suudan uurida, mis on inimese viinud endast välja, püüame koos leida lahenduse.“

Ta toob näiteks talvise teehoolduse. Kuna aasta algusest lahkus töölt vallavalitsuse haldusjuht, oli kaks nädalat väga keeruline aeg – helistati vallamajja, kurdeti, et teed on lumised, uuriti, millal lahti lükatakse. Infosekretäril polnud kõnet kellelegi edasi suunata, seepärast tuli asi endale selgeks teha.

„Maakorraldaja Ilona Semidor näitas mulle kaardi pealt, millised on valla- ja riigiteed. Kui varem suunasin kõnesid üksnes edasi, siis nüüd ise sellega silmitsi seistes sain aimu haldusjuhi tööst.“

Ta kiidab Raasiku valla lumelükkajate vastutulelikkust – nad võtsid sel perioodil ise pidevalt kõnesid vastu ning ka sekretär andis neile edasi pretsensioone ja infot.

Malle Rebenko rõõmustab, kuidas üks pere saatis pärast seda vallavalitsusse kirja, et Aruküla teed on kenasti puhtad ning on hea sõita. Kord tuli tänama proua, kellel oli aidatud leida korstnapühkija.

Sekretär märgib, et ametnikke kiidetakse väga harva ning ehk just seetõttu jäävad need üksikud korrad eredalt meelde: „Tuleb osata rõõmu tunda ka väikestest asjadest, kas või jõulukaardi saamisest. Suured asjad saavad alguse pisikestest. Olen õnnelik, kui saan inimest natuke aidata. Kuigi mõnikord tunnen, et tahaks aidata rohkem, kui on minu võimuses. Elan alati väga kaasa, mõnikord võib-olla liigagi, aga mulle tõesti lähevad teiste mured hinge.“

Vallavalitsusse pöörduvatel inimestel soovitab Malle Rebenko olla julgem ja ennast tutvustada. Kuna sekretär on vallas üsna uus elanik, tunneb ta ise väheseid. Seetõttu tasub alati end tutvustada ja jätta vajadusel teade töötajale, kellega soovitakse rääkida, siis saab sekretär selle edasi öelda ning ametnik helistab inimesele ise tagasi.

Aruküla on elamiseks parim
Arukülla kolis Kadriorus sündinud, kuid Lasnamäel kasvanud Malle Rebenko koos elukaaslasega 2007. aasta septembris.

„Õde elab siin. Käisin tal külas ja Aruküla hakkas väga meeldima. See on nagu Nõmme – männid, puhas õhk, ilus, koduks väga hea koht,“ arvab ta.

Möödunud suvel jõudis ta kodukandis rattaga ringi sõites esimest korda Raasikule ning oli siiralt üllatunud, kui mõnus ja armas koht oli koduvalla teine alevik: „Mine tea, kui oleksin seda teadnud varem, ehk elaksin praegu hoopis Raasikul.“