Harju maakohus andis omavalitsustele teada, et aprillis lõpevad 2019. aastal valitud rahvakohtunike volitused ning tuleb esitada uued kandidaadid. Seetõttu ootavad omavalitsused, et soovijad endast teada annaksid. Rahvakohtunikud osalevad koos kohtunikega õigusemõistmises, kuid neil ei pea olema juriidilist haridust, sest nende eesmärk on tavalise inimesena näha kohtuprotsessi eelkõige inimlikust aspektist.
Kahel nelja-aastasel perioodil, kokku 8 aastat, Raasiku valda rahvakohtunikuna esindanud Reelika Pirson-Heinloo kinnitas, et talle on kohtuistungitel osalemine väga meeldinud ning nõustuks meeleldi jätkama, kui põhitöö kõrvalt jääks selleks rohkem aega.
„Soovitan rahvakohtuniku ametit julgelt inimestele, kel on huvi kriminaalasjade vastu ning soov teada, kuidas meie kohtusüsteem toimib. Kes tavaliselt kohtuotsuseid kritiseerib, sellel on rahvakohtunikuks kandideerimine hea võimalus saada otseallikast teada, miks otsustas kohus just nii, mitte teisiti,“ rääkis ta.
Reelika Pirson-Heinloo lisas, et rahvakohtunikul ei pea olema õigusalaseid teadmisi ega tule eelnevalt ka karistusseadustikku läbi lugeda: „Võid olla lihtsalt niiöelda inimene tänavalt. Kaks rahvakohtunikku on lisaks kohtunikule saalis selleks, et tagada esimeses kohtuastmes õiglane kriminaalmenetlus.“
Kui kohtusse on vaja rahvakohtunikku, helistab kohtuniku abi mõnele neist ja küsib, kas tal on võimalik osaleda: „Mina olin pärast rahvakohtunikuks saamist just töökoha vahetanud ja ütlesin kohtus, et ma väga sageli käia ei saaks. Rahvakohtuniku töö on vabatahtlik, kuigi tasustatakse, kuid kohustust minna ei ole, siis helistatakse lihtsalt järgmisele rahvakohtunikule. Juhul, kui rahvakohtunik on ühe protsessi istungil osalenud, tuleb arvestada, et peab protsessi istungitel käima kuni otsuse kuulutamiseni. Kui on arvata, et protsess kestab kaua, ei pea vastu võtma. Väga pikki menetlusi on siiski harva, enamasti kestavad üks-kaks, pikemad kolm-neli päeva.“
Reelika Pirson-Heinloo jutustas, kui rahvakohtunik läheb istungile, antakse talle eelnevalt tutvumiseks kohtuasja materjalid. Enamasti on rahvakohtunikud istungitel kuulaja rollis, arutelu kohtunikuga on hiljem, kuid ühel protsessil lubanud kohtunik ka rahvakohtunikel osapooltele küsimusi esitada. See oli üks vägistamisjuhtum, enamasti osales Raasiku vallast valitud rahvakohtunik narkokuritegude menetlemisel.
Rahvakohtunikuks võib nimetada 25-70aastase eesti keelt kõrgtasemel oskava Eesti kodaniku. Ta ei tohi olla kuriteo eest süüdimõistetud, pankrotivõlgnik, advokaat, notar või kohtutäitur, kaitseväeteenistuses, valla- või linnavalitsuse liige.