Anija vallavanem RIIVO NOOR, Ukraina sõja puhkedes oli Anija vald üks esimesi, kes andis teada valmisolekust põgenikke vastu võtta. Pärast seda kuulutasite koos vabatahtlikega, et olete valmis aitama vallas elavate ukrainlaste lähedasi, kes sõja jalust põgenevad. Kui palju põgenikke saate vastu võtta?
„Esialgu andsin oma kontaktid, et kõik, kel vähegi on vaja majutust või muud abi, teaksid, et oleme valmis aitama nii palju kui suudame. Pärast seda võtsid minuga ühendust meie valla tublid naised Julika Hänni, Sirle Sirel ja Inga Leoke-Bosenko. Koos tegime veel ühe üleskutse ning nüüd on meil tõhus koostöö. Inga hea vene keele oskajana suhtleb põgenikega, Julika ja Sirle aitavad neile vajalike asju koguda, valla poolt oleme leidnud elamispindu ja neid üle-eelmisest nädalast sõjapõgenike tulekuks ette valmistanud. Voodeid, madratseid, tekke-patju saime Nelijärve puhkekeskusest.
Esmaspäevaks oli Kehrasse meile teadaolevalt tulnud 7-8 peret, kokku umbes 50 inimest. Kõigil neil on siin olemas tugisüsteem, sugulased, tuttavad või sõbrad. Kehra sotsiaalmajas on sisustatud neli tuba, üks neist on veel vaba. Mõned inimesed on paigutatud valla-, mõned erakorteritesse. Saame pakkuda majutust veel umbes 30-40 inimesele. Mõned elamispinnad jätame varuks, et oleks võimalik peavarju anda ka juhul, kui keegi on ootamatult siia jõudnud. Osa põgenikke tahavad pikemaajalist kindlat eluaset ja on valmis endale korteri üürima, osa on Eestisse jõudnud niiöelda kaks kätt taskus.“
Neljapäeval ütles Tallinna abilinnapea ETV uudistesaates, et Anija valla abiga õnnestus majutada 100 põgenikku. Kuhu?
„Need inimesed majutati küll meie valda, aga nad tulid sotsiaalkindlustusameti kaudu. Nende majutuskoht on Nelijärve puhkekeskus ja see valiti riigihankega. Mina sain sellest teada eelmisel hilisõhtul. Käisime nende inimestega neljapäeval kohtumas, neid on kokku 105. Pühapäeval toodi Nelijärvele veel 93 põgenikku. Seal on nii naisi kui mehi, päris palju väikeseid lapsi. Aitame neid ravimite, mähkmete ja esmatarbevahenditega.
Nelijärvel saavad sõjapõgenikud olla kuni kuu aega, siis peavad leidma uue elamispinna. Osa ütlesid juba nüüd, et kavatsevad sealt lahkuda, küsisid transpordi kohta Tallinnasse ja Skandinaaviasse.“
Ajakirjanduses leidis eelmisel nädalal kajastust ka Teie sotsiaal- ja siseministeeriumile saadetud pöördumine, milles tõite välja põgenike registreerimisega seotud probleemid. Mis ajendas pöördumist koostama?
„Soovisin juhtida tähelepanu sellele, et sõjapõgenikega seotud asjaajamises on olnud väga palju segadust. Ukrainast tulnud inimestele räägitakse teeninduspunktides erinevat juttu. Oli isegi selline uskumatu juhus, kus neile soovitatud, et ärgu taotlegu rahvusvahelist kaitset, see piiravat nende liikumisvabadust Euroopa Liidus. Ka on isikukoodi soovinud inimesi saadetud ühest ametiasutusest teise. Niimoodi jooksutatakse väga palju üle elanud inimesi neile täiesti võõral maal. Need inimesed tulevad nördinult vallamajja ja küsivad, mida nad peavad tegema.
Ajalehtedes kirjutati, et kritiseerin ja hurjutan riiki. Minu pöördumise eesmärk oli teine – anda ministeeriumidele tagasisidet, et kõike saaks korraldada paremini. Tegin ka politsei- ja piirivalveametile ettepaneku, et kui meil on Nelijärvel umbes paarsada või Kehras 50 inimest, kellele on vaja isikukoode, võiks PPA töötajad tulla kohapeale vormistama selle asemel, et need inimesed peaksid kõik Tallinnasse sõitma. Ka omavalitsustele tuleks anda võimalus sõjapõgenikele isikukoode väljastada, saaksime nad kiiremini registreerida, siis on neile võimalik anda arstiabi, sotsiaaltoetust. Seni pole ettepanekule vastust saanud.“
Kas Anija valda jõudnud põgenikud vajavad kohanemisaega või on valmis kohe tööle-kooli minema?
„Oleneb inimesest ja saadud traumast. Mõni vajab psühholoogilist abi, seda on sotsiaalkindlustusamet Nelijärvel viibijaile ka pakkunud. Neil, kes tulid Kehrasse, oleme palunud vallamajja tulla, et saada teada, millist abi nad veel vajavad, kas ja millist tööd soovivad.
Ukraina mehi on tööl Multimekis, mõned naised on tööd saanud Yearis. Horizon saatis meile vabade töökohtade nimekirja koos kirjeldusega ning kas sobivad mehele või naisele. Paberitehase esindajad on valmis töösoovijaile tehast ka tutvustama. Eesti Kivi on samuti tundnud huvi töötajate leidmise vastu.
Esmaspäeval läksid esimesed Ukrainast tulnud lapsed Kehra kooli. Ka Aegviidu kool on valmis põgenike lapsi vastu võtma, koolis on isegi õpetaja, kelle kodune keel on ukraina keel. Aegviidu lasteaed lapsi juurde ei saa võtta, kuid Kehra ja Alavere lasteaiad on selleks valmis.“
Millist abi vald veel saab ja kavatseb Ukraina põgenikele pakkuda?
„Oleme otsustanud, et tagame inimestele peavarju ja toidu. Hakkame sel nädalal koostama esmaseid toidupakke juhuks, kui põgenikul, kel on siin eluase, pole üldse raha. Kui nad saavad isikukoodid, saame ehk hakata neile vajadusel toimetulekutoetust maksma.
Oleme alustanud annetuste kogumist seniks, kui Ukraina põgenikud ei ole siin registreeritud ning meil pole võimalik neile veel toetust maksta. Kui inimesel isikukoodi pole, ei saa me seda teha, ainus võimalus on anda talle söögiraha oma taskust.“
Kuidas kohalikud inimesed, kes soovivad sõjapõgenikke aidata, saavad seda veel teha?
„Vallamajja me asjade ladu tekitada ei saa, palun ärge siia midagi tooge. Kes tahab toiduaineid anda, siis neid saame sotsiaalmajas hoida ja sealt jagada. Kui on midagi konkreetset vaja, anname teada. Vabatahtlikud eestvedajad on võtnud selle organiseerimise enda südameasjaks, suur kummardus neile selle eest. Vallavalitsusel on nendest tohutult palju abi.“
Anija vallavalitsus võtab vastu rahalisi annetusi, et aidata Ukraina inimesi, kes on meie vallas peavarju leidnud. Enamik sõjapõgenikke soovivad ruttu tööle asuda, kuid asjaajamine võtab aega ja järjekorrad kas või isikukoodi saamiseks on väga pikad. Annetusi kasutame toidu ostmiseks ja esmaste vajaduste katmiseks.
Anija vallavalitsuse konto SEB Pangas: EE391010002018897002.
Selgitus: Annetus põgenike heaks.