Peopäeval avati Tapurlas pidulikult päästelaevadele ehitatud kai.
Juminda poolsaare vabatahtlik merepäästeüksus ehk SAR (ingliskeelne väljend merepäästele on Seach and Rescue) tähistas viis aastat tagasi oma sünnipäeva Hara sadamas. Seekordne juubelipidu toimus reedel, 17. juulil Tapurla kalasadama kõrval uue päästekai platsil.
Juminda SARi juht Artur Talvik ütles avasõnavõtus, et Haras oli tore olla, kuid sealne suur miinus oli, et reageerimiskiiruselt jäädi peaaegu poole tunni jagu kehvemasse positsiooni. Tapurla on merepääste mõttes poolsaare parim reageerimiskoht.
Juminda SARi teist päästepaati hoitakse poolsaare läänepoolses küljes Leesikalda sadamas, et vajadusel kiiresti reageerida ka Kolga lahes.

Tapurlas on päästepaatide betoonist ujuvkai rajatud RMK maa juurde. MTÜ Juminda Poolsaare Selts sai kai ehitamiseks Arenduskoja kogukonna investeeringute projektimeetmest 2024. aasta kevadel 26 285 eurot Leader-toetust.
Artur Talvik teatas, et tänab koostöö eest eriliselt Kuusalu vallavalitsuse töötajaid: „On tahetud kaasa mõelda ja leida parimaid lahendusi. Koostöö on olnud väga hea.“
Päästekai ette seatud mastitrossi tegid tuukrinoaga sümboolsed lõiked Kuusalu vallavanem Terje Kraanvelt, volikogu esimees Ulve Märtson, politsei- ja piirvalveameti mereturvalisuse grupi juht Rene Hartõkainen, päästeliidu tegevjuht Piia Kallas, Eesti Meremuuseumi direktor Urmas Dresen, projekteerija Aleksander Skolimowski ja trossi lõikas läbi Artur Talvik. Seejärel paluti külalised betoonkaiga tutvuma.
Juminda SAR ostis ujuva betoonkai Helsingi sadamast ja see on restaureeritud. Käigusilla algusesse pandi hüdrant, mis on nüüd Tapurla küla ainus tuletõrje ametlik veevõtukoht. Päästekai kõrvale on ehitatud Ameerika päästestandarditele vastav slipp.
Juminda SARi üksuses on 35 vabatahtlikku merepäästjat, üle poole neist tegutsevad aktiivselt ja on sageli valves. Naisi on üksuses 5. Navigatsioonihooajal ollakse valves 24/7, valve juht on Ago Katvel Jumindalt. Reageerimise kiirus väljakutsetele on 15 minutit kutse saamisest.
Tapurla päästekai platsi korrastamine ja süvendustööd tõid Juminda SARile Artur Talviku sõnul kilomeetripikkused kirjavahetused peamiselt keskkonnaametiga, selgitamised ja ka trahvi.
Platsi ja kai ehitamisel on merepäästjad töötanud palju tunde, märkis Artur Talvik. Kai ehitustöödega olid kõige enam hõivatud Gert Neiland Tapurlast, Ulvar Veldi Leesilt ja Janek Marks. Palju aitasid Margus Kruusandi Tapurlast, Tõnis ja Karl Velström Virvelt. Elektritöid tegid Andres Kepler Loksalt, Toomas Kalm ja Ants Egel Virvelt, Viktor Kikerist Leesilt. Aktiivsed liikmed on ja hoiavad päästepaatide mootoreid korras Andrus Mõsovski Virvelt, Veljo Kattago Tapurlast, Kenno Kruusandi Jumindalt. Ühingu tegevustes osalevad aktiivselt veel Theo Kehlmann Pudisoolt, Lidia Mõsovski ja Erti Paalberg Virvelt, Marian Tuul ning Artur Talvik jr ja Gertrud Talvik Tapurlast, Aive Mõttus ja Silver Loderaud Jumindalt, Raivo Sell Kolga-Aablast, Kadri Ustav Tammistult, Johan Pender Leesilt. Päästjate keskmine vanus on umbes 40 aastat. Noorimad liikmed on 26-28aastased ja soovi liitumiseks on avaldanud neli-viis 18aastast noort, ütles SARi juht.
Kuusalu vald toetab Juminda SARi aastas 1000 euroga, politsei- ja piirivalveamet 14 000 euroga. Toetajad on samuti eraisikud ja firmad RollTrans, US Parts Balti, Leesikalda sadam. Toetajaid on ka Soomest.
Varem kasutas merepäästeüksus kokkusaamiskohana Tapurla endise piirivalvekordoni hoonet, mille omanik on nüüd kaitsevägi ja päästjatel tuli välja kolida.
„Edaspidi on meil kindlasti vaja paadikuure ja praeguse konteier-päästejaama asemel päästemaja. Proovime keskkonnaametile selgitada, et lubataks need ehitada, oleme riigikaitse ressurss ja täidame riigilt antud ülesandeid rahvusvaheliste konventsioonide alusel,“ sõnas Artur Talvik.
Päästelaevadena on Juminda SARi kasutuses riigilt saadud Varvara ja Saksamaalt kingitud Bremen, kuid koostöös merepäästeühinguga loodetakse Trossi mereabi kaudu saada uus ja kiirem päästepaat.







