„Kõik, kes kohale tulid, on võitjad, kaotasid need, keda polnud,“ sõnas Raasiku vallavanem Raul Siem valla külade päeval.
Laupäeval, 12. augustil Aruküla lauluväljakul toimunud Raasiku valla esimesest külade päevast osaõtt jäi tagasihoidlikuks, kohal oli mõnikümmend inimest, külade võistkondi vaid kaks. Kohalolnute arvates oli ettevõtmine siiski väga vahva, sest mängud ja muud mõõduvõtmised ei eeldanud tugevat sportlikku vormi, olid pigem lõbusad.
Külade päeva peaauhind oli puidust aialaud koos pinkidega. Selle võitja selgitati Gato õuemängude kümnevõistluses. Tegu on meelelahutuslike osavusmängudega, mis on mõeldud nii lastele kui täiskasvanutele. Näiteks redeligolfis tuli visata kaht omavahel kokkuseotud palli nii, et need jääksid redelipulkade külge rippuma, iga pulk andis eri arvu punkte. Siksaki mängus tuli juhtida golfipall mängulaual võimalikult kaugele, et rohkem punkte saada, augulaua mängus juhtida pall nööri abil niinimetatud valede aukude vahel laveerides õigesse auku.
Mängudest võtsid osa kümme 1-4liikmelist võistkonda, neist valla küladest osalesid Pikavere ja Peningi võistkonnad. Peaauhinna võitis Pikavere küla, võistkonnas olid külavanem Andres Kallaste, Annely Oll, Kaido Oll ja Arno Vorsman.
„Mind kutsus tegelikult Jaana Järs, kuid ta ise ei saanud tulla, pidi olema tööl. Jaana helistas ja rääkis ka võistkonna teised liikmed nõusse,“ lausus Andres Kallaste.
Arno Vorsman tunnistas, et tema punnis alguses vastu: „Kartsin, et tuleb jalgpalli mängida, sellega ei saa seitsmekümnene enam hakkama. Aga olid hoopis väga mõnusad mängud.“
Ka Annely ja Kaido Oll kinnitasid, et Gato õuemängud on jõukohased kõigile.
Juhan Trump viis läbi viktoriini, mille 20 küsimusest suurem osa olid seotud Raasiku vallaga. Näiteks küsiti, mis on valesti Perila külas asuval Gustav Ernesaksa mälestuskivil. Õige vastus on, et laulu „Mu isamaa on minu arm“ kivisse raitud algusnoodid ei ole sinna õigesti kirja pandud. Mälumängust võtsid osa 7 võistkonda, parim oli võistkond RVP ehk Raasiku vabatahtlik pääste koosseisus Karin Möllits, Harri Aljasmäe ja Risto Kärner.
Raasiku Tuletõrjeühingu liikmed visiid läbi võistluse, kus aja peale tuli võistkonna ühel liikmel panna selga tuletõrjeroobad, teisel kustutada tuli pulberkustuti abil ning seejärel saada postide otsa pandud pallid tuletõrjevoolikust surveveega maha. Ka selle võistluse võitis Pikavere küla võistkond.
Tuletõrjeühingu liikmed Valdeko Vaher, Harri Aljasmäe ja Jaak Laanisto selgitasid ja demonstreerisid, kuidas kasutada esmaseid tulekustutusvahendeid, pulberkustutit ja tuletekki. Kui pliidil on potis või pannil läinud toiduõli põlema, ei tohi mingil juhul kasutada kustutamiseks vett, sest see teeb leegi veel suuremaks, leegi summutamiseks tuleks kasutada tuletekki, soovitasid nad.
Päev lõppes aruteluga, kas ja millises formaadis võiks valla külade suveüritus edaspidi toimuda.
Valla esimene külade päev lõppes ühise kringlisöömisega, pirukad ja kringlid oli küpsetanud Karin Möllits. Raasiku Õlletehas andis janukustutamiseks kalja. Kõigile osalejaile kingiti Raasiku valla kaardiga tassid.
Kas ja kuidas külade päevaga jätkata?
Külade päeva kavva oli planeeritud arutelu „Kuidas läheb, Raasiku valla küla?“. Kuna valla 13 külast oli kohal vaid üks külavanem ning lisaks Pikaverele veel vaid mõned elanikud Peningi, Igavere ja Järsi külast, arutati, kas ja kuidas külade päeva edaspidi läbi viia.
Peakorraldaja Garina Toomingas rääkis, et aastaid toimunud valla suvespordipäeva vastu ei olnud viimastel kordadel enam suurt huvi, nii mõneski tekitas tõrget, et tuleb võistelda, kardetakse jääda viimaseks ja end lolliks teha.
„Mulle tänane formaat väga meeldis, mäng on see, mis liidab inimesi,“ lausus Garina Toomingas ning küsis teistelt, kuidas neile võistlused tundusid.
Külade päeval osalejad kiitsid, et Gato õuemängud olid lõbusad, ei nõudnud „ninast veri väljas“ pingutamist, hakkama saavad nii lapsed kui täiskasvanud.
„Väga positiivne ettevõtmine. Kahju, et rahvast on nii vähe, korraldajad on organiseerimisega vaeva näinud, osavõtt oleks võinud olla palju suurem,“ arvas Harri Aljasmäe, kes elab Igavere külas.
Ta oli seda meelt, et külade päeva korraldamist peaks jätkama, kuid see võiks käia külakorda, toimuda igal aastal eri külas. Sama meelt olid ka teised osalenud, kuid leidsid, et külale korraldamise kohustust ei peaks panema, pigem saab küla korraldajaile soovi korral abiks olla. Pakuti välja, et külade päeva ajal võiks samas külas olla ka kodukohvikute päev. Nimetati veel, et külade päeva teavitamine jäi veidi tagasihoidlikuks, edaspidi on vaja seda rohkem reklaamida. Probleemina nimetati ka, et valla pooltel küladel pole külavanemaid.
Vallavanem Raul Siem sõnas, et veel on vara öelda, kas külade päev end sellisel kujul õigustab või mitte.
„Iga asja käimalükkamine võtab aega. Esimese kogemuse põhjal saame otsustada üksnes seda, mida saab järgmisel korral teha paremini,“ märkis ta.
Vallajuht tõi võrdluseks kaasava eelarve, mida on Raasiku vallas tehtud kahel aastal: „Ma ei ole praegu kindel, kas see meil töötab või mitte, aga kindlasti on veel vara kaasavast eelarvest loobuda.“
Raul Siem kiitis, et talle esimene külade päev väga meeldis, mängud polnud kontimurdvad, vaid väga lahedad. Ta kinnitas, et kuigi sai võistlustel ka pähe, ei tundnud end selle tõttu sugugi kehvasti. Veel pakkus ta välja mõtte, ehk oleks võimalik üritusi liita, kuna suvel on kõigil tegemist palju ja nädalavahetused varakult planeeritud. Garina Toomingas tõdes, et selliseid ettevõtmisi ei ole, millega külade päeva annaks kokku panna.
Ka päevajuht Artur Raidmets oli seda meelt, et Raasiku valla külade päeval läbi viidud mängud olid fantastilised ning seejuures parimate selgitamine on pigem sümboolne: „Olulisem on kaasalöömise ja enda proovile panemise lust.“