Raa­si­ku val­la kü­la­de päe­va peaau­hin­na või­tis Pi­ka­ve­re

„Kõik, kes ko­ha­le tu­lid, on võit­jad, kao­ta­sid need, ke­da pol­nud,“ sõ­nas Raa­si­ku val­la­va­nem Raul Siem val­la kü­la­de päe­val.

Lau­päe­val, 12. au­gus­til Aru­kü­la lau­lu­väl­ja­kul toi­mu­nud Raa­si­ku val­la esi­me­sest kü­la­de päe­vast osaõtt jäi ta­ga­si­hoid­li­kuks, ko­hal oli mõ­ni­küm­mend ini­mest, kü­la­de võist­kon­di vaid kaks. Ko­ha­lol­nu­te ar­va­tes oli ettevõtmine siiski väga vahva, sest män­gud ja muud mõõ­du­võt­mi­sed ei eel­da­nud tu­ge­vat sport­lik­ku vor­mi, olid pi­gem lõ­bu­sad.

Kü­la­de päe­va peaau­hind oli pui­dust aia­laud koos pin­ki­de­ga. Sel­le võit­ja sel­gi­ta­ti Ga­to õue­män­gu­de küm­ne­võist­lu­ses. Te­gu on mee­le­la­hu­tus­li­ke osa­vus­män­gu­de­ga, mis on mõel­dud nii las­te­le kui täis­kas­va­nu­te­le. Näi­teks re­de­li­gol­fis tu­li vi­sa­ta kaht oma­va­hel kok­ku­seo­tud pal­li nii, et need jääk­sid re­de­li­pul­ka­de kül­ge rip­pu­ma, iga pulk an­dis eri ar­vu punk­te. Sik­sa­ki män­gus tu­li juh­ti­da gol­fi­pall män­gu­laual või­ma­li­kult kau­ge­le, et roh­kem punk­te saa­da, au­gu­laua män­gus juh­ti­da pall nöö­ri abil nii­ni­me­ta­tud va­le­de au­ku­de va­hel la­vee­ri­des õi­ges­se au­ku.

Män­gu­dest võt­sid osa küm­me 1-4liik­me­list võist­kon­da, neist val­la kü­la­dest osa­le­sid Pi­ka­ve­re ja Pe­nin­gi võist­kon­nad. Peaau­hin­na või­tis Pi­ka­ve­re kü­la, võistkonnas olid kü­la­va­nem And­res Kal­las­te, An­ne­ly Oll, Kai­do Oll ja Ar­no Vors­man.

„Mind kut­sus te­ge­li­kult Jaa­na Järs, kuid ta ise ei saa­nud tul­la, pi­di ole­ma tööl. Jaa­na he­lis­tas ja rää­kis ka võist­kon­na tei­sed liik­med nõus­se,“ lau­sus And­res Kal­las­te.

Ar­no Vors­man tun­nis­tas, et te­ma pun­nis al­gu­ses vas­tu: „Kart­sin, et tu­leb jalg­pal­li män­gi­da, sel­le­ga ei saa seits­me­küm­ne­ne enam hak­ka­ma. Aga olid hoo­pis vä­ga mõ­nu­sad män­gud.“
Ka An­ne­ly ja Kai­do Oll kin­ni­ta­sid, et Ga­to õue­män­gud on jõu­ko­ha­sed kõi­gi­le.

Ju­han Trump viis lä­bi vik­to­rii­ni, mil­le 20 kü­si­mu­sest suu­rem osa olid seo­tud Raa­si­ku val­la­ga. Näi­teks kü­si­ti, mis on va­les­ti Pe­ri­la kü­las asu­val Gus­tav Er­ne­sak­sa mä­les­tus­ki­vil. Õi­ge vas­tus on, et lau­lu „Mu isa­maa on mi­nu arm“ ki­vis­se rai­tud al­gus­noo­did ei ole sin­na õi­ges­ti kir­ja pan­dud. Mä­lu­män­gust võt­sid osa 7 võist­kon­da, pa­rim oli võist­kond RVP ehk Raa­si­ku va­ba­taht­lik pääs­te koos­sei­sus Ka­rin Möl­lits, Har­ri Al­jas­mäe ja Ris­to Kär­ner.

Raasiku Tuletõrjeühingu liikmed visiid lä­bi võist­lu­se, kus aja pea­le tu­li võist­kon­na ühel liik­mel pan­na sel­ga tu­le­tõr­je­roo­bad, tei­sel kus­tu­ta­da tu­li pul­ber­kus­tu­ti abil ning seejärel saada postide otsa pandud pallid tuletõrjevoolikust surveveega maha. Ka sel­le võist­lu­se või­tis Pi­ka­ve­re kü­la võist­kond.

Tu­le­tõr­jeü­hin­gu liik­med Val­de­ko Va­her, Har­ri Al­jas­mäe ja Jaak Laa­nis­to sel­gi­ta­sid ja de­monst­ree­ri­sid, kui­das ka­su­ta­da es­ma­seid tu­le­kus­tu­tus­va­hen­deid, pul­ber­kus­tu­tit ja tu­le­tek­ki. Kui plii­dil on po­tis või pan­nil läi­nud toi­duõ­li põ­le­ma, ei to­hi min­gil ju­hul ka­su­ta­da kus­tu­ta­mi­seks vett, sest see teeb lee­gi veel suu­re­maks, leegi summutamiseks tu­leks ka­su­ta­da tu­le­tek­ki, soo­vi­ta­sid nad.

Päev lõp­pes aru­te­lu­ga, kas ja mil­li­ses for­maa­dis võiks val­la kü­la­de su­veü­ri­tus edas­pi­di toi­mu­da.

Val­la esi­me­ne kü­la­de päev lõp­pes ühi­se kring­li­söö­mi­se­ga, pi­ru­kad ja kring­lid oli küp­se­ta­nud Ka­rin Möl­lits. Raa­si­ku Õl­le­te­has an­dis ja­nu­kus­tu­ta­mi­seks kal­ja. Kõi­gi­le osa­le­jai­le kin­gi­ti Raa­si­ku val­la kaar­di­ga tas­sid.

Kas ja kui­das kü­la­de päe­va­ga jät­ka­ta?
Kü­la­de päe­va kav­va oli pla­nee­ri­tud aru­te­lu „Kui­das lä­heb, Raa­si­ku val­la kü­la?“. Ku­na val­la 13 kü­last oli ko­hal vaid üks kü­la­va­nem ning li­saks Pi­ka­ve­re­le veel vaid mõned elanikud Peningi, Igavere ja Järsi külast, aru­ta­ti, kas ja kui­das kü­la­de päe­va edas­pi­di lä­bi viia.

Pea­kor­ral­da­ja Ga­ri­na Too­min­gas rää­kis, et aas­taid toi­mu­nud val­la su­ves­por­di­päe­va vas­tu ei ol­nud vii­mas­tel kor­da­del enam suurt hu­vi, nii mõ­nes­ki te­ki­tas tõr­get, et tu­leb võis­tel­da, kar­de­tak­se jää­da vii­ma­seks ja end lol­liks te­ha.

„Mul­le tä­na­ne for­maat vä­ga meel­dis, mäng on see, mis lii­dab ini­me­si,“ lau­sus Ga­ri­na Too­min­gas ning kü­sis teistelt, kui­das nei­le võist­lu­sed tun­du­sid.

Kü­la­de päe­val osa­le­jad kiit­sid, et Ga­to õue­män­gud olid lõ­bu­sad, ei nõud­nud „ni­nast ve­ri väl­jas“ pin­gu­ta­mist, hak­ka­ma saa­vad nii lap­sed kui täis­kas­va­nud.

„Vä­ga po­si­tiiv­ne et­te­võt­mi­ne. Kah­ju, et rah­vast on nii vä­he, kor­ral­da­jad on or­ga­ni­see­ri­mi­se­ga vae­va näi­nud, osa­võtt oleks või­nud ol­la pal­ju suu­rem,“ ar­vas Har­ri Al­jas­mäe, kes elab Iga­ve­re kü­las.

Ta oli se­da meelt, et kü­la­de päe­va kor­ral­da­mist peaks jät­ka­ma, kuid see võiks käia kü­la­kor­da, toi­mu­da igal aas­tal eri kü­las. Sa­ma meelt olid ka tei­sed osa­le­nud, kuid leid­sid, et kü­la­le kor­ral­da­mi­se ko­hus­tust ei peaks pa­ne­ma, pi­gem saab kü­la kor­ral­da­jai­le soo­vi kor­ral abiks ol­la. Pa­ku­ti väl­ja, et kü­la­de päe­va ajal võiks sa­mas kü­las ol­la ka ko­du­koh­vi­ku­te päev. Ni­me­ta­ti veel, et kü­la­de päe­va tea­vi­ta­mi­ne jäi vei­di ta­ga­si­hoid­li­kuks, edas­pi­di on va­ja se­da roh­kem rek­laa­mi­da. Prob­lee­mi­na ni­me­ta­ti ka, et val­la pool­tel kü­la­del po­le kü­la­va­ne­maid.

Val­la­va­nem Raul Siem sõ­nas, et veel on va­ra öel­da, kas kü­la­de päev end sel­li­sel ku­jul õi­gus­tab või mit­te.

„Iga as­ja käi­ma­lük­ka­mi­ne võ­tab ae­ga. Esi­me­se ko­ge­mu­se põh­jal saa­me ot­sus­ta­da üks­nes se­da, mi­da saab järg­mi­sel kor­ral te­ha pa­re­mi­ni,“ mär­kis ta.

Vallajuht tõi võrd­lu­seks kaa­sa­va ee­lar­ve, mi­da on Raa­si­ku val­las teh­tud ka­hel aas­tal: „Ma ei ole prae­gu kin­del, kas see meil töö­tab või mit­te, aga kind­las­ti on veel va­ra kaa­sa­vast ee­lar­vest loo­bu­da.“

Raul Siem kii­tis, et tal­le esi­me­ne kü­la­de päev vä­ga meel­dis, män­gud pol­nud kon­ti­murd­vad, vaid vä­ga la­he­dad. Ta kinnitas, et kui­gi sai võist­lus­tel ka pä­he, ei tund­nud end sel­le tõt­tu su­gu­gi keh­vas­ti. Veel pak­kus ta väl­ja mõt­te, ehk oleks või­ma­lik üri­tu­si lii­ta, ku­na su­vel on kõi­gil te­ge­mist pal­ju ja nä­da­la­va­he­tu­sed va­ra­kult pla­nee­ri­tud. Ga­ri­na Too­min­gas tõ­des, et sel­li­seid et­te­võt­mi­si ei ole, mil­le­ga kü­la­de päe­va an­naks kok­ku pan­na.

Ka päe­va­juht Ar­tur Raid­mets oli se­da meelt, et Raa­si­ku val­la kü­la­de päe­val lä­bi vii­dud män­gud olid fan­tas­ti­li­sed ning see­juu­res pa­ri­ma­te sel­gi­ta­mi­ne on pi­gem süm­bool­ne: „Olu­li­sem on kaa­salöö­mi­se ja en­da proo­vi­le pa­ne­mi­se lust.“