
Kolgaküla rahvamajas oli Kuusalus tehtud mängufilmi „Tulnukas 2 ehk Valdise tagasitulek 17 osas“ vaatamas möödunud reede õhtul ligi 70 inimest.
Kohal olid ka filmi režissöör ja stsenarist Rasmus Merivoo ning monteerija Kristin Kalamees.
Rasmus Merivoolt küsiti pärast filmi vaatamist, millal tuleb „Tulnuka“ kolmas osa. Ta vastas, et ei tea, kuigi näitlejad ja kostüümid on olemas, Emarti Toidupoe juures ruumid tühjad, nii-öelda kataloog ideedele avatud: „Aeg-ajalt tuleb mõtteid. Tegin „Tulnukas 2“ meelega nii, et seda, mis on filmitegelase Jarmo kõhu peale tätoveeritud, filmis ei näita. See annab võimaluse edaspidi välja mõelda, mis seal võiks olla.“
Filmis tunneb ära paljusid kohti Kuusalu alevikus ja lähiümbruses. Kuusalu koolimajal on filmis suur silt „Muusalu keskkool“. Filmitud on ka Coopi juures ning Grossi poe juures ja sees.

„Kohalikud tunnevad kohti ära, aga suuri lugusid ei saa siduda konkreetse olustikuga, seetõttu on koha nimi Muusalu. Elan Kuusalus, tean siinseid paiku, need on minu jaoks otsekui legoklotsid, millest üles ehitada filmi olustik. Ühel hetkel sain aru, et kui on lugu, mis väärib kogu seda vaeva, et filmiks teha, võib tegevus samahästi toimuda Kuusalus ehk siin Muusalus.“
Ta lisas, et filmi on jäädvustatud ka kohti, mis peagi kaovad – Kuusalu kooli vana võimla, tööõpetuse klass ja koridorid lammutatakse, kui koolimajale hakatakse juurdeehitust tegema.
„Kui vaatasin USAs Hollywoodis oma Kuusalus tehtud eelmist filmi „Kratt“, nägin, kui palju on siin linnulaulu, õhku. Majad jäävad filmile pisikesed, suur väärtus on siinne ümbritsev loodus. Meil on ruumi, mida linnainimestel pole. Ja tegelased tunnevad filmis üksteist, ka see on ainulaadne.“
„Tulnukas 2“ filmis on väiksemaid rolle kohalikel inimestel ning Kolgakülas küsiti, kas Rasmus Merivoo võtaks järgmisesse filmi osalema.
„Kes on küsinud, need võetakse filmi. „Tulnukas 2“ filmis on paar inimest, kes said osa, kui küsisid,“ vastas režissöör.
Ta rääkis hiljem Sõnumitoojale, et filmi lõpupoole nähtavas massistseenis osalevad muusika- ja teatriakadeemia, BFMi ja Viljandi Kultuuriakadeemia tudengid. Kui kooli aula massistseeni oli rahvast juurde vaja, siis käidi Coopist kutsumas ja tuldi. Aastat 1991 kujutavates stseenides on kohalikud noored, enamik neist Rasmus Merivoo poja Harri sõbrad.
„Kahel kohalikul inimesel on sõnadega roll – Eero Esko mängib Grossi poe töötajat ning Rasmus Hellaste pitsa toojat ja üht kelnerit. Filmis olen kasutanud ka sõpru ja tuttavaid, klassivennad Madis Jõgi ja Janno Valdmann mängivad tuletõrjujaid. Paljud kohalikest olid abis kaadri taga,“ kõneles Kuusalu filmimees.
Temalt küsiti Kolgakülas veel, et mis tunne on olla vaatajate lemmik, aga kriitikute lemmik mitte ning kas ta ootas, et film osutub sedavõrd popiks.
Rasmus Merivoo vastas, et 10 000 piletit osteti kinodesse juba ette, film polnud siis veel päris valmis, sellist huvi ei osanud oodata: „Kordub sama, mis oli „Tulnuka“ esimese osaga, mille tegin filmikooli lõputööna. Kõigepealt kritiseeriti, siis sai teistel sellest villand, hakati vastu vaidlema, lõpuks lahenes ja leiti, et see on kunst. Kultusfilm erineb tavalisest heast mängufilmist sellega, et on inimesed, kes seda kohutavalt armastavad, ja teised, kes ei saa aru. Kellele ülevõlli naljad ja ropendamine ei meeldi, nad ei näe allhoovusi ega filmis näidatu taha, need ei tunne end vaadates hästi ja peavad seda filmi arusaamatuks.“
Ta lisas, et „Tulnukas 2“ tegemine oli vahva seiklus: „Töötasime otsekui avastamata territooriumil ning katsetasime piire. Tore, et elame sellises kohas, kus saab riigilt raha stsenaariumi kirjutamiseks ja ka raha, et teha niisugust filmi. See film on tõestus, et oleme vabad.“
„Tulnukas 2“ esilinastus 1. aprillil. Kolme nädalaga on kinodes vaatajaid olnud üle 82 000 ja piletimüügist teenitud üle poole miljoni euro. Rasmus Merivoo sõnul saavad kinod piletitulust 60 protsenti, tootjale jääb 40 protsenti ja sellest rahast tuleb kõigepealt tasuda filmi tegemise veel maksmata kulud.