„Tul­nu­kas 2“ fil­mi­ti Kuu­sa­lus 28 võt­te­päe­va­ga

160
„Tul­nu­kas 2 ehk Valdise tagasitulek 17 osas“ võt­te­ko­has Emar­ti Toi­du­poe kõr­val stuu­dios: Mär­ti män­gi­nud OTT SEPP, režis­söör RAS­MUS ME­RI­VOO ja Val­di­se rol­lis MÄRT AVAN­DI. Fo­to Lau­ra Oks

Kol­ga­kü­la rah­va­ma­jas oli Kuu­sa­lus teh­tud mäng­ufil­mi „Tul­nu­kas 2 ehk Val­di­se ta­ga­si­tu­lek 17 osas“ vaa­ta­mas möö­du­nud ree­de õh­tul li­gi 70 ini­mest.

Ko­hal olid ka fil­mi režis­söör ja st­se­na­rist Ras­mus Me­ri­voo ning mon­tee­ri­ja Kris­tin Ka­la­mees.
Ras­mus Me­ri­voolt kü­si­ti pä­rast fil­mi vaa­ta­mist, mil­lal tu­leb „Tul­nu­ka“ kol­mas osa. Ta vas­tas, et ei tea, kui­gi näit­le­jad ja kos­tüü­mid on ole­mas, Emar­ti Toi­du­poe juu­res ruu­mid tüh­jad, nii-öel­da ka­ta­loog idee­de­le ava­tud: „Aeg-ajalt tu­leb mõt­teid. Te­gin „Tul­nu­kas 2“ mee­le­ga nii, et se­da, mis on fil­mi­te­ge­la­se Jar­mo kõ­hu pea­le tä­to­vee­ri­tud, fil­mis ei näi­ta. See an­nab või­ma­lu­se edas­pi­di väl­ja mõel­da, mis seal võiks ol­la.“

Fil­mis tun­neb ära pal­ju­sid koh­ti Kuu­sa­lu ale­vi­kus ja lä­hi­ümb­ru­ses. Kuu­sa­lu koo­li­ma­jal on fil­mis suur silt „Muu­sa­lu kesk­kool“. Fil­mi­tud on ka Coo­pi juu­res ning Gros­si poe juu­res ja sees.

Võttegrupp Emarti Toidupoe ees. Kui fil­mi pla­ka­tilt skän­ni­da Val­di­se ot­sae­si­se QR-koo­di, leiab lin­gi fil­mi „Tul­nu­kas 2“ tut­vus­ta­va­le ko­du­le­he­le. Fo­to Lau­ra Oks

„Ko­ha­li­kud tun­ne­vad koh­ti ära, aga suu­ri lu­gu­sid ei saa si­du­da konk­reet­se olus­ti­ku­ga, see­tõt­tu on ko­ha ni­mi Muu­sa­lu. Elan Kuu­sa­lus, tean siin­seid pai­ku, need on mi­nu jaoks ot­se­kui le­gok­lot­sid, mil­lest üles ehi­ta­da fil­mi olus­tik. Ühel het­kel sain aru, et kui on lu­gu, mis vää­rib ko­gu se­da vae­va, et fil­miks te­ha, võib te­ge­vus sa­ma­häs­ti toi­mu­da Kuu­sa­lus ehk siin Muu­sa­lus.“

Ta li­sas, et fil­mi on jääd­vus­ta­tud ka koh­ti, mis pea­gi kao­vad – Kuu­sa­lu koo­li va­na võim­la, töö­õ­pe­tu­se klass ja ko­ri­do­rid lam­mu­ta­tak­se, kui koo­li­ma­ja­le ha­ka­tak­se juur­dee­hi­tust te­ge­ma.

„Kui vaa­ta­sin USAs Hol­ly­woo­dis oma Kuu­sa­lus teh­tud eel­mist fil­mi „Kratt“, nä­gin, kui pal­ju on siin lin­nu­lau­lu, õh­ku. Ma­jad jää­vad fil­mi­le pi­si­ke­sed, suur väär­tus on siin­ne ümb­rit­sev loo­dus. Meil on ruu­mi, mi­da lin­nai­ni­mes­tel po­le. Ja te­ge­la­sed tun­ne­vad fil­mis üks­teist, ka see on ai­nu­laad­ne.“

„Tul­nu­kas 2“ fil­mis on väik­se­maid rol­le ko­ha­li­kel ini­mes­tel ning Kol­ga­kü­las kü­si­ti, kas Ras­mus Me­ri­voo võ­taks järg­mi­ses­se fil­mi osa­le­ma.

„Kes on kü­si­nud, need võe­tak­se fil­mi. „Tul­nu­kas 2“ fil­mis on paar ini­mest, kes said osa, kui kü­si­sid,“ vas­tas režis­söör.

Ta rää­kis hil­jem Sõ­nu­mi­too­ja­le, et fil­mi lõ­pu­poo­le näh­ta­vas mas­sist­see­nis osa­le­vad muu­si­ka- ja teat­ria­ka­dee­mia, BF­Mi ja Vil­jan­di Kul­tuu­ria­ka­dee­mia tu­den­gid. Kui koo­li au­la mas­si­stsee­ni oli rah­vast juur­de va­ja, siis käi­di Coo­pist kut­su­mas ja tul­di. Aas­tat 1991 ku­ju­ta­va­tes st­see­ni­des on ko­ha­li­kud noo­red, ena­mik neist Ras­mus Me­ri­voo po­ja Har­ri sõb­rad.

„Ka­hel ko­ha­li­kul ini­me­sel on sõ­na­de­ga roll – Ee­ro Es­ko män­gib Gros­si poe töö­ta­jat ning Ras­mus Hel­las­te pit­sa too­jat ja üht kel­ne­rit. Fil­mis olen ka­su­ta­nud ka sõp­ru ja tut­ta­vaid, klas­si­ven­nad Ma­dis Jõ­gi ja Jan­no Vald­mann män­gi­vad tu­le­tõr­ju­jaid. Pal­jud ko­ha­li­kest olid abis kaad­ri ta­ga,“ kõ­ne­les Kuu­sa­lu fil­mi­mees.

Te­malt kü­si­ti Kol­ga­kü­las veel, et mis tun­ne on ol­la vaa­ta­ja­te lem­mik, aga krii­ti­ku­te lem­mik mit­te ning kas ta oo­tas, et film osu­tub se­da­võrd po­piks.

Ras­mus Me­ri­voo vas­tas, et 10 000 pi­le­tit os­te­ti ki­no­des­se ju­ba et­te, film pol­nud siis veel pä­ris val­mis, sel­list hu­vi ei osa­nud oo­da­ta: „Kor­dub sa­ma, mis oli „Tul­nu­ka“ esi­me­se osa­ga, mil­le te­gin fil­mi­koo­li lõ­pu­töö­na. Kõi­ge­pealt kri­ti­see­ri­ti, siis sai teis­tel sel­lest vil­land, ha­ka­ti vas­tu vaid­le­ma, lõ­puks la­he­nes ja lei­ti, et see on kunst. Kul­tus­film eri­neb ta­va­li­sest heast män­gu­fil­mist sel­le­ga, et on ini­me­sed, kes se­da ko­hu­ta­valt ar­mas­ta­vad, ja tei­sed, kes ei saa aru. Kel­le­le üle­võl­li nal­jad ja ro­pen­da­mi­ne ei meel­di, nad ei näe all­hoo­vu­si ega fil­mis näi­da­tu ta­ha, need ei tun­ne end vaa­da­tes häs­ti ja pea­vad se­da fil­mi aru­saa­ma­tuks.“

Ta li­sas, et „Tul­nu­kas 2“ te­ge­mi­ne oli vah­va seik­lus: „Töö­ta­si­me ot­se­kui avas­ta­ma­ta ter­ri­too­riu­mil ning kat­se­ta­si­me pii­re. To­re, et ela­me sel­li­ses ko­has, kus saab rii­gilt ra­ha st­se­naa­riu­mi kir­ju­ta­mi­seks ja ka ra­ha, et te­ha nii­su­gust fil­mi. See film on tões­tus, et ole­me va­bad.“

„Tul­nu­kas 2“ esi­li­nas­tus 1. ap­ril­lil. Kol­me nä­da­la­ga on ki­no­des vaa­ta­jaid ol­nud üle 82 000 ja pi­le­ti­müü­gist tee­ni­tud üle poo­le mil­jo­ni eu­ro. Ras­mus Me­ri­voo sõ­nul saa­vad ki­nod pi­le­ti­tu­lust 60 prot­sen­ti, toot­ja­le jääb 40 prot­sen­ti ja sel­lest ra­hast tu­leb kõi­ge­pealt ta­su­da fil­mi te­ge­mi­se veel maks­ma­ta ku­lud.

Eelmine artikkelSuit­suan­dur on va­ja­lik
Järgmine artikkelAni­ja val­la­va­lit­sus sõl­mis en­di­se las­teaia­ju­hi­ga komp­ro­mis­si