Jõuti järeldusele, et projektide kirjutamisel peab lähtuma eelkõige vajadusest.
„Kui raha taotleda, peab selleks olema mingi alus. Võibolla mitte arengukava, aga tegevuskava kindlasti,“ õpetas Harjumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse konsultant Demis Voss Raasiku valla küladepäeval kohale tulnud külade esindajaid.
Möödunud laupäeval tuli Raasiku valla küladepäevale Arukülla vallamaja saali paarkümmend inimest. Kuulati ettekandeid külade koostöövõimalustest, rahastamisest ja turvalisusest. Päev lõppes lühikese diskussiooniga rahastamise põhimõtetest, mille käigus avaldati arvamust, et raha taotlemiseks peaks külal olema kindel plaan ja eesmärk, mis lähtuks vajadusest, kuid kui on võimalusi raha taotlemiseks, ei tohiks jääda nende puudumisel toetus küsimata.
Ärge kopeerige, tehke enda oma
Esimese ettekande tegi MTÜ Kodukant Harjumaa esimees Margus Vain. MTÜ eesmärk on koondada Hajumaa külasid, et hoida elus külaliikumise traditsiooni. Kodukant Harjumaa korraldab ja osaleb külasid tutvustavates üritustes ning tunnustab igal aastal inimesi, kes on andnud panuse kogukonda.
HEAKi konsultant Demis Voss rääkis mittetulundussektori võimalustest: „Kohaliku Omaalgatuse Programmi (KOP) rahastus on ainult üks osa. Tahame, et vabaühendused oleksid iseseisvad ja neil oleks plaan. Järgmised seitse aastat on head, sest Euroopa Liidu struktuurifondide rahastus Eestile suureneb, aga pärast seda toetuste osakaal suures osas väheneb. Tegevus peab olema jätkusuutlik. Ärge kopeerige teiste tehtut, vaid tehke oma. Projektid peaks olema eesmärgipõhised, vastama vajadustele ja tuginema kogemustele.“
MTÜ Ida-Harju Koostöökoda juhatuse esimees Tiina Sergo kõneles külaseltside jätkusuutlikkusest ja projektisõltuvusest: „Ühendus peab olema jätkusuutlik. Esimesel kohal on inimesed, keda kaasata, et oleks järelkasv. Tähtis, et oleks arengukava. Arenguplaanid peaksid olema realistlikud, tehtud aastate lõikes ja võimalikult pikaajalised. Mitte nii, et külas elab 20 inimest ja kirjutate arengukavasse, et ehitame külaseltsile 300ruutmeetrise maja.
Vaadake ka teisi suundi oma maakonnas ning üldse riigis, kas tuleb inimesi juurde. Ei tasu seada ainult lühiajalisi eesmärke. Ei tohi tulevaste põlvkondade vajadusi ohtu seada. Kohati inimesed ei teagi, mida ja kuidas teha ning küsitakse, milline fond on lahti – lihtsalt selleks, et äkki saab projektiraha.“
MTÜ Rae Valla Alevike- ja Külavanemate Seltsi juhatuse esimees Taivo Laherand tutvustas oma tegevust: „MTÜ kaudu toimub meie külade huvide ühine kaitsmine. Külad ja alevikud on väga erinevad, sedasi on kõikide huvid esindatud ja ühiselt lahendatakse probleemid. Passiivseid külasid püüame ellu äratada. Üldiselt elu näitab, et ärkavad tasapisi ise.“
MTÜ Naabrivalve esindajad Artur Lepik ja Marek Väljari tutvustasid naabrivalve võimalusi Raasiku valla kogukondadele ja rääkisid häirenupu teenusest.
Vallavanem Aare Ets tegi ülevaate valla ja külade koostöövõimalustest ning sellest, kuidas saab külade arengule kaasa aidata: „Vallavalitsus annab tegevustoetusi MTÜdele. Küladel on võimalus taotleda, kui olemas volitustega külavanem, kehtiv arengukava ja MTÜ.“
Külavanemate arvates vajalik
Tõhelgi külavanem Anu Vaarmets pidas seekordse küladepäeva kõige huvipakkuvamaks ja vajalikumaks teemaks KOP programmi muutmise ja rahastamise küsimust. Samuti leidis ta, et uus ja põnev oli naabrivalve häirenupu tutvustus: „Seda võiks küll vanematele inimestele soovitada. Meilgi on külas üks vanem inimene, kelle peale kohe mõtlesin, kui sellest räägiti. Võiks talle pakkuda.“
Kurgla külavanem Heiko Vainsalu leidis, et kõige olulisem oli teema, kuidas vallavalitsus saab külaliikumisele kaasa aidata: „Vallavanem võttis päeva kokku sellega, kuidas ja mis tingimustel võiksid külad areneda ja kas seetõttu peaksime toetusi mitte saama, kui meil polegi nii suurt arengusoovi, vaid on lihtsalt soov, et oleks hea olla. Kõige olulisem mõte, mis küladepäevalt kõlama jäi, oli see, et ei ole tarvis mõtelda ennekõike projektidele, vaid oma vajadustele. Meil ei ole oma külaseltsi ja kuna pole ka otsest vajadust, siis ei tasu seda tekitada. Kurglas elab 90-100 inimest ja küllaltki hajutatult. Asume Aruküla külje all ja niiöelda hingame sellega ühes rütmis.“
Temagi pidas oluliseks naabrivalve küsimust, sest seoses hiljutiste varguselainetega Arukülas on nad mõelnud, kuidas oleks kõige parem valvet korraldada – kas ühineda naabrivalvega või organiseerida midagi iseseisvalt.
Kiviloo külavanem Eve-Liis Remmelgas arvas, et teemasid oli seekordsel küladepäeval päris palju ning kõige põnevam oli jutt KOPi uutest suundadest: „Olin selle teemaga muidugi ennegi kursis, aga Demis Voss seletas selle rohkem lahti ja sai küsimusi esitada. Usun, et teistele, kes pole seotud Kodukant Harjumaa tegemistega, oli ka see info uudne ja huvitav.“
Kõik kolm külavanemat peavad küladepäeva oluliseks. Anu Vaarmets lausus, et püüab alati küladele ja külavanematele suunatud ettevõtmistel osaleda.
Heiko Vainsalu arvas, et on hea, kui valla tasandil toimuvad külavanemate kogunemised ja Eve-Liis Remmelgas hindas oluliseks, et räägitakse asjadest, mida külavanemad peaksid teadma ning saab täpsustada, isegi kui ollakse teemasid juba varem uurinud.
