Raa­si­ku vald sai pä­rast hal­dus­re­for­mi esi­me­se­na uue üldp­la­nee­rin­gu

210
Raasiku vald.

Val­la­vo­li­ko­gu keh­tes­tas era­kor­ra­li­sel is­tun­gil ühe­hääl­selt Raa­si­ku val­la uue üldp­la­nee­rin­gu, mil­le te­ge­mi­seks ku­lus kolm aas­tat.

Raa­si­ku val­la uue üld­pla­nee­rin­gu ja kesk­kon­na­mõ­ju­de st­ra­tee­gi­li­se hin­da­mi­se koos­ta­mi­se al­ga­tas vo­li­ko­gu 7. märt­sil 2017. Üldp­la­nee­rin­gu koos­ta­jaks va­li­ti OÜ Ske­past&Puh­kim. 2017. aas­ta su­vel kin­ni­ta­ti üldp­la­nee­rin­gu läh­te­sei­su­ko­had, pä­rast te­gut­ses ku­ni 2018. aas­ta ke­va­de­ni üldp­la­nee­rin­gu töö­rühm, kü­si­ti ka ela­ni­ke ar­va­mu­si. 2018. aas­ta su­vel oli üldp­la­nee­rin­gu es­kiis ava­li­kul väl­ja­pa­ne­kul, au­gus­tis 2018 olid ava­li­kud väl­ja­pa­ne­kud Aru­kü­las, Pi­ka­ve­res ja Raa­si­kul ning 11. juu­nil 2019 võt­tis val­la­vo­li­ko­gu uue üldp­la­nee­rin­gu vas­tu. Sel­le­le järg­nes taas ava­lik väl­ja­pa­nek ja au­gus­tis aru­te­lud Aru­kü­las ja Raa­si­kul.

Veel mul­lu loo­de­ti, et val­la uue üldp­la­nee­rin­gu keh­tes­ta­mi­se­ni jõu­tak­se 2019. aas­ta lõ­puks, kuid ku­na val­la­va­lit­sus ei nõus­tu­nud ava­li­kus­ta­mi­se ajal üldp­la­nee­rin­gu koh­ta maae­lu­mi­nis­tee­riu­mi ja RMK esi­ta­tud et­te­pa­ne­ku­te­ga, kut­sus ra­han­dus­mi­nis­tee­rium val­la­va­lit­su­se, maae­lu­mi­nis­tee­riu­mi ja RMK esin­da­jad eri­meel­sus­te la­hen­da­mi­seks mul­lu 4. det­semb­ril kok­ku. Pä­rast se­da pea­tas ra­han­dus­mi­nis­tee­rium üldp­la­nee­rin­gu heaks­kii­du üle ot­sus­ta­mi­se me­net­le­mi­se, ku­ni Raa­si­ku val­la­va­lit­sus tea­tab, kas jõu­dis kok­ku­lep­pe­le või mit­te. Eri­meel­su­sed puu­du­ta­sid Aru­kül­la män­ni­kus la­ge­raie lu­ba­mist.

Järg­mi­sed kaks kuud pi­da­sid val­la­va­lit­sus ja RMK kir­ja­va­he­tust, püüd­sid üldp­la­nee­rin­gu sõ­nas­tust mõ­le­ma­le vas­tu­võe­ta­vaks lih­vi­da, kuid tu­le­mus­te­ta ning veeb­rua­ris saa­tis val­la­va­lit­sus uue üldp­la­nee­rin­gu taas ra­han­dus­mi­nis­tee­riu­mis­se heaks­kii­du saa­mi­seks. Re­gio­naal­hal­du­se mi­nis­ter an­dis sel­le­le heaks­kii­du 13. mail. Möö­du­nud tei­si­päe­val, 26. mail toi­mu­nud era­kor­ra­li­sel is­tun­gil keh­tes­tas uue üld­pla­nee­rin­gu Raa­si­ku val­la­vo­li­ko­gu. Sel­le poolt olid vo­li­ko­gu kõik 17 lii­get.

Vaid­lus­koht – Aru­kü­la män­nik
Raasiku vallavalitsuse ja RMK vaidluse sisu oli, mis tingimustel lubada raiet Aruküla männikus, kus on ka üle 30 hektari riigimetsa. Kokkuleppele ei jõutud selles, kui suures mahus männikus metsaraiet lubada. RMK ei nõustunud tingimusega, et raieid võib teha kuni 1 hektari suuruste lankidena ning tegi ettepaneku sätestada, et lageraieid männiku uuendamiseks planeeritakse maastikku sobituvate raiealadena omavalitsusega kooskõlastatult. Samuti tegi ettepaneku nimetada Aruküla männik niinimetatud KAH-alaks mille majandamisega kaasneb kõrgendatud avalik huvi. Sellisel puhul tutvustatakse kavandatavat kohalikule kogukonnale pool aastat ette.

Vallavalitsus leidis, et see ei anna siiski piisavat kindlust väärtusliku ala kaitsmiseks ning jäi oma viimase ettepaneku juurde. Vastavalt uuele üldplaneeringule võib Aruküla männikus raiuda metsa korraga kuni 1 hektari suuruste lankidena, uuel langil ei tohi alustada raiega enne, kui kõrvallangil kasvab ligi 1 meetri kõrgune noor mets. Raiumist tuleb alustada vanemast või halvema tervisliku seisundiga metsast, teede ja radade ääres tuleb raielangile jätta säilikpuid vähemalt 20 tihumeetrit hektari kohta. Pesitsusperioodil on raie keelatud.

Riigihalduse minister Jaak Aab tegi kompromissettepaneku kasutada sõnastust, et raied võib teostada üldjuhul kuni hektariliste lankidena, kuid lisas, et rahandusministeeriumil puudub üldplaneeringu järelevalvemenetluse käigus võimalus teha kohalikule omavalitsusele ettekirjutusi metsa majandamiseks kavandatavate raielankide suuruse kohta. Ta märkis ka, et üldplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus ning antud juhul on omavalitsus leidnud, et väljatöötatud lahendus on parim viis, mis rahuldab ka elanikke.

Vallavalitsus soovis üldplaneeringusse kirjutada ka, et kaitsehaljastuse maal, kus kõrghaljastus kaitseb lähialasid õhusaaste, müra, tuule või muu häiriva mõju eest, on lageraie keelatud. RMK oli seisukohal, et see pole mõistlik, piisaks kõrghaljastuse säilimise nõudest, kuna kõrghaljastuse olulise kahjustumise korral on kahjustust võimalik likvideerida üksnes lageraiega. Vallavalitsus vastas, et kaitsehaljastuse säilitamiseks on vaja seada tingimused, sealhulgas ka lageraie keeld. Üldplaneeringu seletuskirjas sõnastati, et kõrghaljastusega alad tuleb säilitada looduslikuna ning tagada kõrghaljastuse püsimine maksimaalses võimalikus ulatuses. Lageraie on üldjuhul keelatud, lubatud vaid erandkorras.

Riigihalduse ministri Jaak Aabi hinnangul võimaldab selline sõnastus RMK viidatud kahjustuste likvideerimist kaitsehaljastuse aladel ning ta andis sellele heakskiidu.
Raasiku vallavalitsuse haldus- ja arendusosakonna juhataja Aare Ets ütles, et RMKga kompromissi otsimise tõttu venis üldplaneeringu kehtestamine 7 kuud, kuid on tulemusega rahul: „Kuigi ka 1 hektar ehk 10 000 ruutmeetrit on Aruküla männikus kui kohaliku avaliku huviga kogukonnametsas väga suur ala. Üldplaneeringusse sai kirja veel, et iga aasta 1. detsembriks peab RMK korraldama koostöös vallaga avaliku koosoleku, kus tutvustatakse järgmise aasta raieplaane.“

Eriar­va­mus­te­na jõud­sid ra­han­dus­mi­nis­tee­riu­mis­se ka üldp­la­nee­rin­gu ava­li­kus­ta­mi­se ajal maae­lu­mi­nis­tee­riu­mi esi­ta­tud kolm et­te­pa­ne­kut. Need puu­du­ta­sid väär­tus­lik­ke põl­lu­maid – maae­lu­mi­nis­tee­rium lei­dis, väär­tus­li­kke põl­lu­maid puu­du­tav tu­leks üldp­la­nee­rin­gus kir­jel­da­da täp­se­malt, et toi­du toot­mi­seks so­bi­vaim maa ei lä­he põl­lu­ma­jan­dus­li­kust ka­su­tu­sest väl­ja. Val­la­va­lit­sus lei­dis, et põl­lu­ma­jan­dus­maa­de ka­su­ta­mi­ne peab jää­ma paind­li­kuks ning ku­na suur osa neist on erao­man­dis, eel­daks nei­le kit­sen­dus­te sead­mi­ne või­ma­lik­ke kom­pen­sat­sioo­ni­meet­meid. Re­gio­naal­hal­du­se mi­nis­ter rõ­hu­tas ka maae­lu­mi­nis­tee­riu­mi et­te­pa­ne­kuid ana­lüü­si­des, et üldp­la­nee­rin­gu si­su­li­se la­hen­du­se ots­tar­be­ku­se üle on kaa­lut­lu­sõi­gu­se alu­sel ai­nu­pä­dev ot­sus­ta­ma ko­ha­lik oma­va­lit­sus.

Ti­he- ja ha­jaa­sus­tus ning üle­mi­ne­kua­lad
Raa­si­ku val­la üldp­la­nee­rin­gut koos­ta­nud Ske­past&Puh­ki­mi esin­da­ja Kad­ri Va­her sel­gi­tas ava­li­kel aru­te­lu­del, et maa­ka­su­tu­se osas põ­hi­neb uus pla­nee­ring val­da­valt eel­mi­sel, mi­da on täp­sus­ta­tud ja kaa­s­ajas­ta­tud. Üldp­la­nee­rin­gu kõi­ge ma­hu­ka­ma osa moo­dus­ta­vad piir­kond­li­kud ehi­tus­tin­gi­mu­sed, val­da­valt puu­du­ta­vad need ela­mue­hi­tust.

Ti­hea­sus­tu­sa­la­de­na on mää­rat­le­tud Aru­kü­la ja Raa­si­ku ale­vik, Kul­li, Pe­nin­gi ja Här­ma kü­la sü­da­mik, Ka­le­si, Iga­ve­re, Kurg­la ja Jär­si kü­la osa piir­kon­di. Aru­kü­las on ti­hea­sus­tu­sa­la võr­rel­des va­ra­se­ma üldp­la­nee­rin­gu­ga laien­da­tud, et või­mal­da­da aren­dus­te ka­van­da­mist ale­vik­ku. Krun­ti­de mii­ni­mum­suu­ru­sed on mää­ra­tud piir­kon­da­de kau­pa, omaet­te tin­gi­mu­sed on Aru­kü­la män­ni­kus. Raa­si­ku ale­vi­ku suurt laie­ne­mist et­te ei näh­tud, ku­na sel­leks po­le ruu­mi, Raa­si­ku on ümb­rit­se­tud naa­ber­val­da­de­ga. Ale­vi­kus ja ti­hea­sus­tu­ses on lu­ba­tud väik­se­mad krun­did – Raa­si­ku ja Aru­kü­la kes­ko­sas 1200, ää­rea­la­del 2000 ruut­meet­rit, kü­la­de ti­hea­sus­tu­ses mi­ni­maal­selt 2500-3000 meet­rit, Aru­kü­la män­ni­kus on lu­ba­tud vä­he­malt 3000ruut­meet­ri­sed ela­mu­krun­did. Ha­jaa­sus­tu­ses pea­vad kin­nis­tud ole­ma vä­he­malt 1 hek­ta­ri suu­ru­sed, li­saks on nõue, et ela­mu­te va­he­li­ne kau­gus on vä­he­malt 100 meet­rit. Uue üldp­la­nee­rin­gu­ga mää­ra­tak­se ti­he- ja ha­jaa­sus­tu­se va­he­li­sed nii­ni­me­ta­tud üle­mi­ne­kua­lad, kus on ela­muk­run­ti­de lu­ba­tud mii­ni­mum­suu­rus 3000 ruut­meet­rit. Üle­mi­ne­kua­lad on Iga­ve­re kü­la sü­da­mik, Ka­le­si lõu­na­pool­ne ala, Rät­la, Pe­ri­la mää­ra­tud piir­kon­nad ning Ki­vi­loo ja Pi­ka­ve­re kü­la.

Ti­hea­sus­tu­sa­la­del on ehi­ta­mi­sel üld­ju­hul de­tailp­la­nee­rin­gu koos­ta­mi­se ko­hus­tus, igal pool mu­jal saab üldp­la­nee­rin­gu­ga koos­kõ­las ole­vaid te­ge­vu­si reeg­li­na ka­van­da­da pro­jek­tee­ri­mis­tin­gi­mus­te­ga. Ale­vi­kes­se on lu­ba­tud ehi­ta­da ük­sik- ja kak­si­ke­la­muid ning ku­ni kol­me kor­ru­se­ga kor­ter- ja ri­da­ma­ju, ti­he­da­ma­tes­se kü­la­kes­kus­tes­se ehk Här­ma, Iga­ve­re, Jär­si, Ka­le­si, Kul­li, Kurg­la, Pe­nin­gi, Pe­ri­la ja Pi­ka­ve­re kes­ku­ses­se ük­sik- ja kak­si­ke­la­muid ning üle­mi­ne­kua­la­de­le ja ha­jaa­sus­tus­se vaid ük­si­ke­la­mud.

Eral­di tin­gi­mu­sed seab üld­pla­nee­ring maa­ka­su­tu­se­le ja ehi­ta­mi­se­le väär­tus­li­kes piir­kon­da­des ning ro­he- ja si­ni­võr­gus­ti­ku ala­del. Ro­he­võr­gus­ti­ku alal peab ela­mu­te­va­he­li­ne kau­gus ole­ma vä­he­malt 200 meet­rit ning ta­ras­ta­mi­ne on üld­ju­hul lu­ba­tud vaid õuea­lal. Si­ni­võr­gus­ti­ku alal ehk vee­ko­gu­de äär­se­tes piir­kon­da­des on ehi­tus­te­ge­vus üld­ju­hul kee­la­tud ja pii­re­te ra­ja­mi­ne kit­sen­da­tud, et või­mal­da­da ava­tud lii­ku­mist.

Üldp­la­nee­rin­gus on mää­ra­tud ka äri- ja toot­mi­sa­lad ning mil­list tüü­pi toot­mist to­hib min­gis piir­kon­nas ka­van­da­da. Aru­kül­la pla­nee­ri­ti mõ­ned uued puh­kea­lad ja ühis­kond­li­ke hoo­ne­te alad, Raa­si­kul ka aian­du­sa­lad aia­maa­de jaoks, sa­mu­ti ole­ma­so­le­vad ja pers­pek­tiiv­sed kerg­liik­lus­teed ning aren­gua­lad. Aren­gua­lad on Raa­si­ku ale­vi­ku ser­vas, nei­le po­le mää­ra­tud kind­lat ots­tar­vet, se­da te­hak­se edas­pi­di de­tailp­la­nee­rin­gu­ga. Aren­gu­ala­de­le on lu­ba­tud ra­ja­da ela­muid, ma­ju­tus-, toit­lus­tus-, bü­roo-, kau­ban­dus-, tee­nin­dus, mee­le­la­hu­tus- , spor­di- ja ühis­kond­li­kud hoo­neid, puh­ke- ja aian­du­sa­la­sid.

De­tailp­la­nee­rin­gute me­net­le­mi­ne liht­sa­maks?
Paaril viimasel aastal Raasiku vallas algatatud detailplaneeringutest on ligi pooled olnud valla üldplaneeringut muutvad. Planeeringute spetsialist Krista Erg-Scacchetti selgitas, et tavaolukorras peaks üldplaneeringu muutmine olema erandlik, kuid kuna valla eelmine üldplaneering oli paljuski ajale jalgu jäänud ja ehitustingimustes rangete piiridega, siis ei olnud muud võimalust.

„Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu menetlemine on sama keerukas ja aeganõudev protsess kui üldplaneeringu menetlemine, seetõttu venis paljude detailplaneeringute tegemine väga pikalt isegi siis, kui ehitusmahud olid väikesed. Osad nendest planeeringutest saavad nüüd tänu uuele üldplaneeringule natuke kiiremini liikuma.

Üldplaneeringu peab üle vaatama iga viie aasta järel, kuid Raasiku valla eelmine üldplaneering kehtis peaaegu muutumatuna 15 aastat,“ rääkis planeeringute spetsialist.

Ta lisas, et uues üldplaneeringus on välja toodud üldised reeglid, põhimõtted ja arengusuunad, kuid on jäetud omavalitsusele ka piisavalt kaalutlusotsuste õigust, et vaadata iga planeeringuala sobitumist ümbruskonda ning võimalust käia läbimõeldult ajaga kaasas.