Raasiku vald osaleb kuulmispuudega inimeste abiprojektis

1130

Tallinna ja Harjumaa Vaegkuuljate Ühing käivitab projekti kuulmisnõustamisteenuse pakkumiseks.

Märtsis käisid Raasiku vallavalitsuses Tallinna ja Harjumaa Vaegkuuljate Ühingu juhatuse esinaine Külliki Bode ja juhatuse liige Uno Taimla, et tutvustada Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK) abil kavandatavat projekti „Kuulmisnõustamise teenuse käivitamine Tallinnas ja Harjumaal”. Projekti abil on kavas töötada välja ja hakata omavalitsuste kaasabil pakkuma kohapeal kuulmisnõustamisteenust.

Külliki Bode rääkis, et juba aastaid tagasi hakkasid Eesti Vaegkuuljate Liit ning Tallinna ja Harjumaa Vaegkuuljate Ühing pakkuma vabatahtlikku tegevusena esmatasandi kuulmisnõustamist: „Aastate jooksul oleme kuulmisnõustamisest arendanud päris korraliku teenuse. Nüüdseks oleme koolitanud välja kuulmisnõustajad, töötanud välja nende kutsestandardi ning välja andnud raamatu kuulmisnõustamise kohta. Järgmine samm on hakata juurutama kuulmisnõustamist ametliku teenusena.“

Vaegkuuljate ühing sai KÜSKilt esialgu veidi üle 3000 euro, see on mõeldud äriplaani koostamiseks. Äriplaan soovitakse kokku panna koostöös omavalitsustega, kes hakkavad edaspidi kuulmisnõustamisteenust ostma. Kui äriplaan koos, taotletakse KÜSKilt raha selle elluviimiseks.

„Omavalitsused ei ole kindlasti veel sel aastal valmis teenust oma eelarvest rahastama, seetõttu alustame omavahenditest. Esialgu soovime jõuda neisse valdadesse, kes juba on meie partnerid. Kui neil on näiteks mõni teabepäev päevakeskustes või puuetega inimeste organisatsioonides, annavad meile teada, läheme kohale ja saame sealsamas teha kuulmisnõustamist,“ jutustas Küllike Bode.

Ta lisas, et enamasti on kuulmispuudega inimesed valdade-linnade sotsiaaltöötajaile teada, kuid et kaardistada kõik kuulmisprobleemidega inimesed, palutakse neil vastata küsimustele, mis asuvad interneti aadressil  http://www.thvk.ee/kysitlus/

Ennetustööd kuulmiskahjustuste ärahoidmiseks soovib vaegkuuljate ühing oma koostööpartneritest omavalitsuste koolides ja asutustes alustada sügisel.

„Enamasti on vaegkuuljad vanemaealised, aga mida aeg edasi, seda rohkem on nende hulgas noori. Nii et kuulmispuue on süvenev probleem, vaegkuuljate hulk hakkab lähenema juba kahekümnele protsendile rahvastikust,“ märkis Külli Bode.

Raasiku valla sotsiaal-, haridus-, kultuuri- ja sotsiaalosakonna juhataja asetäitja Liivi Puumetsa sõnul on vallavalitsusele teada vähemalt 100 kuulmispuudega inimest, kuid ta ei välistanud, et neid võib olla ka rohkem.

Tallinna ja Harjumaa Vaegkuuljate Ühingul on lähiajal kavas oma plaane tutvustada ka teistes Harjumaa valdades-linnades, järgmisena soovitakse külastada Anija ja Kuusalu vallavalitsust.

Eelmine artikkelKorstnas põles tahm
Järgmine artikkelAruküla külje alla tahetakse teha metsloomade haigla