PEETER PAJU: „Libeduse- ja lumetõrjeks jätkub nii masinaid, tublisid töölisi kui ka rahalisi vahendeid.“
Põhja Regionaalse Maanteeameti direktori asetäitja teehoiu alal PEETER PAJU, milline on riigile kuuluvate põhi- ja suuremate tugimaanteede olukord Anija, Raasiku, Kuusalu vallas ja Loksa linnas? Mitme kohaliku elaniku kinnitusel on sõidujälgede ja radade vahel ka soolalumesegu ja kinnisõidetud lund, teekatted on kohati lumekonarlikud, lõiguti on maanteed libedad. Kas, kui sageli ja mis korra järgi toimub libedusetõrje?
„Riigimaanteede hoolde korraldamisel on aluseks „Tee seisundinõuded“, mille on kehtestanud majandus- ja kommunikatsiooniminister 2002. aasta 17. detsembri määrusega number 45. Olukord riigi põhi- ja tugimaanteedel on vastanud pärast lumesadu, tuisku ja libedust neile kehtestatud seisundinõuetele. Näiteks esimese seisundi ehk kõige vähem sõidetavatel teedel kinnisõidetud lund eemaldama ei pea, vajaduse korral tehakse libedusetõrjet kord ööpäevas.“
Kui palju on juhtunud käesoleval talvel neis piirkondades liiklusõnnetusi? Millised on ohtlikumad piirkonnad?
„Küsitud piirkondades on maanteeameti Põhja regiooni andmetel juhtunud kolm rasket liiklusõnnetust: üks Kehra raudteeülesõidu läheduses ning kaks Kõnnu ja Loksa teeristi piirkonnas. Viimati mainitutest üks oli laupkokkupõrge, mille põhjustas valel ajal möödasõit. Teine juhtus lumetormi Monika ajal, kui autost välja astunud mehele sõideti õnnetul kombel otsa – kummagi õnnetuse põhjustaja ei olnud puudulik teehooldus.
Maanteeameti Põhja regioon on teinud kõik selleks, et tagada riigimaanteedel ohutu liiklemine. Ohtlikke piirkondi eraldi välja tuua ei saa, kuna liiklusõnnetusi juhtub ka alles renoveeritud ja kõiki ohutusnõudeid arvestaval maanteel. Sageli põhjustab õnnetusi meie lonkav liikluskultuur.“
On teehooldaja OÜ Üle suutnud kõikjal sõidujälgi nõuetekohaselt sees hoida? Jätkub libedusetõrjeks raha, vahendeid, masinaid ja tööjõudu?
„Kolmanda seisunditasemega teedel, kus on nõue hoida sõidujäljed sõiduteel lume- ja jäävabad, pole probleeme täheldatud. Kuna OÜ Üle on maanteeameti pikaajaline lepingupartner, ei ole põhjust kahelda tema suutlikkuses riigimaanteid korras hoida.
Libeduse- ja lumetõrjeks jätkub nii masinaid, tublisid töölisi kui ka rahalisi vahendeid. Me ei pea tundma muret ka soola varumise pärast, kuna OÜ Üle on ise soola suurim maaletooja.“
Kas eraldusribadega maanteede teine sõidurada ja kõrvalmaanteed võivadki olla lumisemad ja libedamad?
„Esimene seisunditase eeldab lume- või jäätunud katet, seal tuleb teostada libedusetõrjet ohtlikes kohtades. Teine seisunditase lume- või jäätunud kattega teel nõuab libedusetõrjet kogu tee ulatuses ning kolmandal tasemel, mis tähendab lume- ja jäävabu sõidujälgi maanteel, peab toimuma libedusetõrje kogu teel. See kehtib ka eraldusribaga tee teisel sõidurajal.“
Kas öise külma korral pärast sulailma peaks teehooldaja reageerima operatiivsemalt, et lumelöga saaks enne külmumist ja kinnisõitmist koristatud, või kui on juba külmunud, siis kiirkorras soolatatud?
„Hooldetsükli ajad ei muutu. Kui hooldaja hilineb, siis läheb taseme saavutamine talle kallimaks. Muutlikes ilmastikutingimustes aitavad teehooldajal operatiivselt tegutseda riigimaanteedele paigaldatud teeilmajaamad ja -kaamerad ning loomulikult ka tähelepanelikud liiklejad.“
Kose-Jägala maantee 30. kilomeetril, Kehra raudteeülesõidu läheduses juhtus 8. jaanuari õhtul liiklusõnnetus, kus hukkus inimene. Teed pidevalt kasutavad inimesed on netikommentaarides kurtnud, et enne ülesõitu on metsa vahel kurv, kus on pikk paari meetri kõrgune tuisuvall ja tee suhteliselt kitsas ning sahad on tee sisekurvis liiga puhtaks lükanud – seetõttu võib autoratas selle taha haakuda ja sõiduk teele viskuda. Kuidas kommenteerite?
„Avarii toimus 1,3 kilomeetrit raudteeülesõidust Anija poole. Riigimaantee number 12 Kose-Jägala antud lõigule on kehtestatud talvine seisunditase number 2, mis tähendab, et eesmärk ei ole sõiduraja hoidmine lume- ja jäävaba. Soojade ilmade ja teekatte sulamise korral ei pruugi talvine sõidurada kattuda suvisega. Talvistes halva nähtavusega oludes ei suuda ka sahkautode juhid väga täpselt jälgida sõidurada ning ebastabiilsetes ilmaoludes, mitte eriti siledale tugipeenrale sattudes, võib juht sellele reageerida äkilise roolikeeramisega.“
