Raasiku, Rae, Kiili ja Jõelähtme valla ühine jäätmevedu peaks algama septembris.
Möödunud suvel pidasid Harjumaa mitu kohalikku omavalitsust MTÜ Harjumaa Ühisteenused raames plaani hakata jäätmevedu korraldama piirkonniti, mitme valla peale ühiselt. Nüüd on Raasiku vald koos Rae, Kiili ja Jõelähtme vallaga otsustanud liituda üheks jäätmeveopiirkonnaks ning kuulutada märtsis välja ühishanke prügivedaja ja ladustaja leidmiseks.
Raasiku valla ehitus- ja keskkonnaosakonna juhataja Alari Kruusvall selgitas, et riik on läinud teele lasta jäätmeveoturg vabamaks. See tähendaks, et prügiveo firmadel oleks rohkem valikut, kus teenust osutada, hajaasustusega piirkonnad kannatavad, sest neid ei pruugi ükski ettevõte katta. Näite saab tuua Kiili vallast, kus senine vedaja läks pankrotti. Praegu on vald jäätmeveo avatud turul. On juhtunud, et mõnes hajaasustusega kohas ei olegi vedajat.
„Firmadel on hirm, et nende turuosa läheb käest ära, seetõttu pooldavad avatud turgu. Aga ajal, kui üritame jõuda arenenumate riikide tasemele, oleks selline samm selge tagasiminek. Seetõttu on oluline, et vallad saaksid jäätmeveo küsimuses niiöelda jämedama otsa enda kätte,“ arvas Alari Kruusvall.
Raasiku vallas veab jäätmeid Eesti Keskkonnateenused AS. Nelja valla praegused prügiveolepingud lõpevad kõik sel aastal. Raasiku leping lõpeb mais, kuid seda pikendatakse augusti lõpuni. Hange on kavas kuulutada välja märtsis ning septembris peaks hakkama kehtima kaheaastane ühine leping. Rae vald ei kuulu MTÜsse Harjumaa Ühisteenused, kuid jääb samasse piirkonda ja oli nõus liituma.
„See on üleminekuperiood. Kuna Tallinn läks üle süsteemile, kus prügi vedaja ja ladustaja on erinevad, siis vaatame, kuidas see neil toimib ja läheme tõenäoliselt kahe aasta pärast ka sellele üle,“ rääkis Alari Kruusvall.
Ta lisas, et ühisvedaja puudutab esialgu vaid tavalisi jäätmeid, ohtlikke jäätmeid praegu mitte: „Meil on küll selles osas ka mõtteid, aga need jäävad tulevikku.“
Vallavolikogu veebruarikuu istungil tutvustas ta jäätmehoolduseeskirja eelnõud, mis seoses ühinemise ja seadusega mõnevõrra muutub. Volikogu liikmed suhtusid skeptiliselt väitesse, nagu võiks prügiveo hind tänu ühisele piirkonnale odavamaks minna.
Avo Möls küsis, kuidas on see võimalik, kui Eesti Päevaleht kirjutas, et prügiveo hind kasvab.
Alari Kruusvall vastas, et prügiveo hind vabal turul tõepoolest kasvab ja sellepärast ongi vaja ühiselt jäätevedu korraldada: „See tähendab firmadele, kes koguvad prügi kogu piirkonnast, et saavad sõita otse läbi mitme valla ja sealt jäätmed kokku korjata, mitte mitu korda ja ringiga. Teiseks on suuremad firmad praegu huvitatud oma teenuse pakkumisest Tallinna lähiümbruses, sest pealinnas nad hankekonkurssi ei võitnud. Usun, et nad on valmis tegema soodsamaid pakkumisi.“
Olavi Liivandi tundis huvi, kas on võimalik hakata prügi viima spetsiaalsetesse põletustehastesse. Alari Kruusvall sõnas, üleminekuperioodil pole välistatud, et jäätmevedaja viib prügi põletusse. Edaspidi saavad põletajad ise konkursil osaleda.
Volikogu esimees Kaido Kirsip küsis, kas on teada, kui palju on vallas prügikonteinerite omanikke. Alari Kruusvall vastas, et see arv on ebaselge, sest inimesed on liikuvad – osa kolib ära ja teised tulevad juurde.
