Kuusalu-Aegviidu suusamatk tuleb 30. korda

2709

„Hea küsimus, et miks korraldame – ei ole tahtnud lasta toredal üritusel lõppeda,“ ütleb peakorraldaja, OÜ Kiiu Soon juht JAAK FUCHS.

Osad Kuusalu kandi inimesed võtavad nädal pärast Tartu maratoni taas ette pikema suusasõidu – lähevad Kuusalu-Aegviidu traditsioonilisele suusamatkale, mida võiks samuti nimetada maratoniks. Distantsi pikkus on 35-50 kilomeetrit olenevalt sellest, kuidas teekond valitakse. Sissesõidetud suusarada ees ei ole, teada on suund ja finišikoht, mis tänavu on Nelijärve puhkebaas.

Seekord on matk-maraton pühapäeval, 24. veebruaril ning pühendatud EV 95. aastapäevale. Staažikas matkaline ja viimastel aastatel peamise eestvedaja rollis olnud Jaak Fuchs selgitab, et asjaolud sattusid nii.
Reeglina toimub matk Tartu maratonile järgneval laupäeval, kuid Aegviidu suusabaas ei saanud neid vastu võtta, Nelijärve puhkekeskus oli laupäeval juba broneeritud.

Start antakse Kuusalust Konsumi poe parklast.
Finišikohas ootavad ees kuivad riided, supp-tee ja saun. Buss toob matkalised õhtul kella 19 paiku Kuusallu tagasi.

Jaak Fuchs: „Varem, kolhoosi ajal, võeti vahel toad, jäädi ööseks Aegviitu, pühapäeva hommikul tulid naised-lapsed järele ja veedeti perega koos teine suusapäev.“

Matk sai alguse 1976. aastal. Kuusalu kolhoosi ehitusosakond oli siis suur kollektiiv. Kusagile kaugemale ekskursioonidele minna ei saanud, et töötajaid liita, tehti ühiseid jaaniõhtuid. Talveks oli vaja ka midagi välja mõelda, sellest sündis suusamatka idee. Marsruudi pakkus tollane töödejuhataja Jaak Kippar, kelle kodukant on Aegviidu ja Kuusalu vahele jäävatel polügooni-maadel. Nii meenutab algusaega Jaak Fuchs, kes oli siis samuti töödejuhataja.

ENN AAVIKSAAR.
ENN AAVIKSAAR.

Peainitsiaatori rolli kandis Enn Aaviksaar, ehitusosakonna juht. Tema oli kuni elu lõpuni Kuusalu-Aegviidu suusamatka hing, fänn ja propageerija.

Teine suur abiline on aastaid olnud ehitusosakonnas töötanud ja kolhoosi lagunemise järel OÜ Kiiu Soon sekretäri ametit pidav Tiia Grünthal. Ta teeb sõitjate eristamiseks temaatilised embleemid, kujunduses kasutab looma-lindu, kelle aasta parasjagu on alanud. Registreerib osalejad, suhtleb ja helistab. Matkapäeval võtab rahva Aegviidus vastu, jagab suppi ning tembib oma kuulsat jooki – lisab kuumale teele mett, sidrunit ja külmarohtu Stroch.

Tiia Grünthal koostas 25. matkaks kõigi osalenute nimekirja koos aastate tabeliga, juures ristid, kui mitu korda on keegi kaasa teinud. Enn Aaviksaar pakkus, et võiks sellise tutvumiseks välja panna. Tabelit täidetakse edasi, praegu on nimekirjas 189 matkalist, pühapäev toob vast mõne juurde.

Tabelisse on märgitud ka aastad, kui matk jäänud lumepuudusel ära. Need on 1989-1993, 1995 ja 2001, kokku 8 aastat.

„On ka nii sõidetud, et vesi oli suusajäljes, ning paaril korral mindud Pillapalu kaudu ja mööda Piibe maantee jäist äärt, kus natukenegi oli suusal libisemist,“ jutustab Jaak Fuchs.

Tiia Grünthal, kes ise pole kordagi teekonda suuskadel läbinud, lisab, et ühel korral tehti ka tagurpidi, start oli Aegviidus. See oli 1988. aastal, kui ehitus­osakonna kontorihoones valmis saun ja pärast istuti seal. Kujunes nii, et see jäi kolhoosiaegseks viimaseks matkaks.

„Kes oleks osanud arvata, et matk toimub sedavõrd palju kordi ja saab osaks Kuusalu kandi spordiajaloost. Kui oleks aimanud, oleks algusaegadel rohkem pildistanud ja koostanud kroonikat, et kes kuhu eksis, mis naljakat juhtus,“ nendib Jaak Fuchs.

Küsimusele, kas korraldamine nõuab palju vaeva, vastab, et päris niisama midagi ei toimu, kokkuleppeid tuleb hakata sõlmima aasta lõpus. Kõigepealt saunakoht. Siis tellida Aegviidu suusakeskuse rajameistritelt, et nad oleksid valmis aitama, kui tekib vajadus. Matka lõunapaus ehk lõkkepeatus on Venemägedes Mähuste järve juures, see tuleb üle vaadata.

„Viimastel aastatel ma ise suuskadel kaasa ei tee. Hommikul Konsumi juures on rivistus, paneme suusatajate kaasa võetud varustuse mu auto järelkärusse, ostame poest limonaadid ja muud söögipoolist. Siis prindime kontoris välja rivistusel tehtud pildid, Tiia seab seinalehele, mille paneme finišis üles. Ning Aegviidu poole teele.“

1976. aastal koostatud põhikirja järgi saab osavõtjaid olla kuni 50, tavaliselt on olnud paarikümne ringis. Nooremad suusatajad on olnud 13aastased, vanemad üle 70. Osavõtutasu küsitakse 10 eurot, lastelt ja pensionäridelt 5 eurot.

Söögid-joogid, saun, buss lähevad maksma rohkem, kulutused on seni katnud Kiiu Soon. Kui suure summaga, ei taha Jaak Fuchs nimetada, viitab, et krooni ajal ulatus viiekohalise numbrini. Ühel korral on aidanud ka Kuusalu vald, lisab ta.

Kas matk tuleb 31. korda ning edaspidigi, ei oska ta praegu öelda. Sõnab, et on otsustanud jääda pensionile, ning seda, kas Kiiu Soone uus juhtkond jätkab korraldamist, näitab aeg.