
Raasiku raamatukogus laupäeval, 22. veebruaril toimunud perehommikul esietendus raamatukoguhoidja Aira Jõõtsi kirjutatud näitemäng „Kaotatud ja leitud“. Ligi poole tunni pikkuse lavastuse tegelased on Potsataja ja krokodill Gena, kes üheskoos otsivad midagi, mille Potsataja on ära kaotanud. Potsataja rollis oli Aira Jõõts, Genat mängis tema kolleeg Marju Kondratjev.
Aira Jõõts rääkis, et raamatukogudel ei ole lastehommikuteks kerge esinejaid leida, kuna sageli on nende tasud kõrged, kuid raamatukogu eelarve piiratud. Seetõttu on ümbruskonna teiste raamatukogudega tehtud nii-öelda vahetuskaupa – raamatukogutöötajad teevad ise näitemäge ning käivad neid ka teises raamatukogudes etendamas. Raasiku raamatukogul on selline koostöö Rae valla Jüri ja Peetri raamatukogudega. Ka Raasikul toimunud etenduse „Kaotatud ja leitud“ järel sõitsid naised Jüri raamatukokku, kus mängisid samal päeval Potsataja ja Gena lugu teist korda.
Esimest korda esitasid Raasiku raamatukogu töötajad lastele näitemängu paar aastat tagasi laste suvelugemise avamisel. Siis tegi kaasa ka valla raamatukogu direktor Eha Altmäe, kes mängis Sipsikut. Aira Jõõts ja Marju Kondratjev esinesid lastele viimati Raasiku kooli advendihommikutel jõuluvanasid mängides. Kõigi näitemängude autor on Aira Jõõts.
„Olen püüdnud kirjutada nii, et näidendi tegelased on kirjandusest või tegevus raamatutega seotud. Meie koostöö Marjuga sujub hästi. Alguses mõtleme välja tegelased ja tegevuse, selle põhjal kirjutan teksti, seejärel loeme seda ja hakkame tasapisi lavastama. Kuna tekst on oma loodud, on ka improvisatsioon lubatud,“ lausus ta.
Naised töötavad Raasiku raamatukogu lasteosakonnas ning saavad proove teha, kui koolipäev läbi ning raamatukogus vaiksem aeg.
Eha Altmäe kiitis, et oma näitemängud on Raasiku raamatukogule hea reklaam ning tänu populaarsetele lastehommikutele, kuhu tullakse sageli kogu perega, on saadud uusi lugejaid: „Oleme huvitatud sellest, et raamatukogus käiks rohkem rahvast. Lastehommikud toovad meile rohkem inimesi, kui kirjanikega kohtumised, kui tegu pole just Mihkel Raua või Kristiina Ehiniga. Miks mitte teha, kui meie oma naised naudivad näitemängu. Kui lastel on raamatukogus tore ja lõbus, tulevad nad siia uuesti, harjuvad käima ja hakkavad ka raamatuid vaatama.“
Direktor kinnitas, et oma töötajate mängitud näitemängud pole sugugi kehvemad neist, mida on tasu eest kohale tellitud. Ta lisas, et Aira Jõõtsi tükid on olnud huvitavad nii lastele kui vanematele.
„Igas näidendis peab olema midagi nii lastele kui täiskasvanuile, lapsi ei tohi publikuna alahinnata ega teha neile ainult ninnu-nännut,“ märkis autor.





