
RMK avalikustas Aegviidu, Kehra ja Kuusalu terviseradade ümbruses riigimetsade majandamiskavad 2022-2031.
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) on hakanud koostama kohalike kogukondade kõrgendatud avaliku huvi (KAH) all olevate riigimetsade majandamiskavasid lähimaks kümneks aastaks. Veebruaris algasid KAH-metsade piirkonnas kohtumised kohalike elanikega, tutvustati metsade olukorda ja majandamisplaane. RMK Ida-Harjumaa metskond korraldas kohtumised Kuusalus, Kehras ja Aegviidus.
Nüüd on rahva esitatud ettepanekud nende metsade majandamise kohta läbi vaadatud ning koostatud tabelid koos selgitustega, kas on arvestatud täielikult, osaliselt või üldse mitte. Nii tabelid kui ka Aegviidu, Kehra ja Kuusalu KAH-metsade majandamise kavad on avalikustatud RMK kodulehel, viited nendele leiab Anija ja Kuusalu valla veebilehelt ja Facebookist. Majandamiskavadele oodatakse samuti ettepanekuid, esitamise tähtaeg on 5. aprill.

Kõige enam on kohalikes elanikes küsimusi ja vastuseisu tekitanud võimalikud lageraied KAH-metsades. Eelmise nädala alguses avalikustatud majandamiskavadest nähtub, et neile aladele kavandatakse ka lageraieid.
Ida-Harjumaa metsaülem Andres Kevvai kommenteerib, et mets võib kasvada inimeste sekkumiseta, aga ühel hetkel on puud nii vanad, et langevad maha, tekib võsa-ala, üksikute suurte puude kasvamine seal võtab palju rohkem aega.

„Riigile kuuluvates majandusmetsades peame puitu väärindama. Võtame raieküpsed puud maha, asemele istutame uued palju kiiremini kui looduslikult kujunedes. Olenemata raieliigist ja raieviisist jäävad raiealale oksavaalud ning metsaalune taimestik saab ikka mingil määral kahjustada. Vahel juhtub ka, et alal asuvad teed ja rajad saavad kahjustada. Meie kohus on kõik kannatada saanud teed ja rajad korrastada,“ selgitab ta.
Metsaülem kinnitab, et majandamiskavade kohta esitatud ettepanekud saavad samuti vastused ning seejärel korraldatakse plaanitavate metsatööde arutamiseks aprillikuus kohapeal kokkusaamised.
Aegviidu: Linajärve ja Pukimäe piirkond kavast väljas
Aegviidu külje all on Lavassaare ja Pukimäe tervise- ja matkaradade ümbruses riigimetsmaad 124,9 hektaril, millest 18,4 hektarit on kaitse all ja 90,4 hektarit majandatav mets.
Lageraieid kavandatakse kümneks aastaks 16,3 hektaril, sellest 2022. aastaks kolmel langil kokku 4,5 hektaril, 2024. aastal viiel langil 2,5 hektaril ja 2028. aastal samuti viiel langil kokku 9,3 hektaril.
Metsaülem Andrus Kevvai sõnul on Aegviidu KAH-metsade osas tuldud kohalikele elanikele vastu ning Linajärve ja Pukimäe piirkonnas on kokku ligi 9 hektarit metsa majandamisest välja arvatud: „Lageraie langid paiknevad matkaradadest kaugemal. Me ei kipu raietega radade vahetusse lähedusse, sinna jätame puhverservad.“
Kehralasi häirivad kaitsealuse metsa mahakukkunud puud
Kehras on terviseradade ümbruses 112,3 hektarit riigimetsa maad, millest 38,7 hektarit on rangelt kaitstav ning 68,8 hektarit majandatav. Lageraiet plaanitakse teha 9,1 hektaril: tänavu kolmel langil kokku 3,4 hektaril ja 2028. aastal viiel langil kokku 5,7 hektaril. Sanitaarraiet on planeeritud vastavalt kohalike elanike soovile teha käesoleval aastal 0,6 hektaril.
Metsaülema sõnul saab koos kohalike elanikega veel kord läbi arutada, kas ja kus sel alal raieid teha: „Tahame koos terviseraja haldajatega jalutada alal ja vaadata kohad üle. Otse radade äärest pole plaanis puid maha võtta, täpsemalt võiks kokku leppida puhvertsoonid.“
Kehra KAH-metsade teemal esitatud ettepanekutest olid paljud rangelt kaitstava metsaala kohta. Küsiti, kas sealt tohiks mahalangenud või kuivanud ja kukkumisohtlikke puid tasu eest osta ning küttepudeks välja vedada.
Andrus Kevvai: „Meie koostatud majandamiskava käib majandusmetsa kohta. Rangelt kaitstavas metsas ei saa tavapäraselt metsa majandada. See tähendab, et ei tohi koristada ka mahalangenud ja kuivanud puid. Küll saab seda teha RMK looduskaitseosakond eraldi menetluse käigus.“
Kuusalu lageraietel jääks 30 protsenti puudest kasvama
Kuusalu aleviku vahetus läheduses on KAH-metsi kokku 344,2 hektaril ning kõik need männimetsad on majandatavad. Neis kohalikele olulistes marja- ja seenemetsades on terviserajad, käiakse jalutamas ja sportimas. Lageraieid plaanitakse sel alal kuuel langil kokku 5 hektaril: 2022. aastal kahel 0,6hektarilisel ja ühel 0,2hektarilisel langil, 2024. aastal 0,5, 1,4 ja 1,7 hektaril. Harvendusraiet on kavas teha käesoleval aastal kokku 6,7 hektaril ning 2026. aastal 4,2 hektaril. Aegjärkne raie on plaanis 2,1 hektaril 2028. aastal. Kõige enam on plaanitud häilraiet ehk häiludena raiet – kokku 25,9 hektaril, millest 6,1 hektaril tänavu, 7,6 hektaril 2024. aastal, 7,4 hektaril 2028. ja 4,8 hektaril 2030. aastal.
Ida-Harjumaa metsaülem Andrus Kevvai selgitab, et Kuusalu metsades on mõistlik lageraiet teha mõnel pisemal alal, kusjuures 30 protsenti puudest jäetakse neil lankidel kasvama.
„Seltsing Roheline Kuusalu on koos MTÜga Eesti Metsa Abiks seisukohal, et Kuusalu metsa peaks majandama püsimetsana. Kuid Kuusalu männikutes ei saa teha valikraiet, sest see ei taga piisavaid tingimusi uue metsapõlve tekkeks ega võimalda seda suureks kasvatada. Valikraie hõredusmäära korral ei teki männiistikute jaoks piisavalt valgust ning suurte puude juured võtavad ära vajalikke toitaineid. Valikraietega võetakse kvaliteetsemad puud metsast välja ning pole kindel, et kehvemad puud siis paremaks kasvaksid. Puude kvaliteedi mõttes jääksid need metsad oluliselt vaesemaks. Lageraie korral on mõistlik Kuusalu metsades jätta lageraielankidele ligi kolmandik puudest kasvama, see võimaldab uuel istutataval männimetsal jõudsalt sirguda.“
Esmaspäeval, 14. märtsil oli Kuusalu vallamajas metsade majandamise teemal kokkusaamine seoses valla üldplaneeringuga, peamiseks teemaks kujunes KAH-metsade majandamine. Lisaks valla spetsialistidele ja RMK töötajatele osalesid seltsingu Roheline Kuusalu ja Eesti Metsa Abiks esindajad.
Väljavõte KAH-metsade majandamiskavadest
RMK põhimõtted riigimetsade majandamisel:
• Uus mets pannakse lankidel kasvama hiljemalt kahe aasta jooksul pärast raiet.
• Kõige enne raiutakse metsad, mis on vanemad või mille tervislik seisund on halb.
• Raied planeeritakse selliselt, et raiutaks võimalikult harva.
• Raielangid püütakse sobitada maastikku. Raiete puhul püütakse mitte tükeldada väljakujunenud metsamassiive ning välditakse suurte avatud vaadete tekkimist.
• Lageraie lankidega ei ületata väljakujunenud metsaradasid ja teid.
• Lageraie puhul jälgitakse selle kõrvale jääva ala olukorda. Uuel langil ei alustata lageraiega enne, kui kõrvaloleval langil kasvab ligi 1 meetri kõrgune noor mets.
• Teede ja radade ääres jäetakse lageraie langile tavapärasest rohkem säilikpuid (20-70 tk/ha) või säilikpuude suuremaid gruppe.
• Noortes ja keskealistes metsades tehakse hooldusraiet vastavalt metsade vajadustele.
• Eriolukordade – tormi- ja muude oluliste metsakahjustuste – tõttu tekkivatest töödest teavitab RMK kogukonda eraldi ning võivad tuua kavandatud töödesse muudatusi.