Kuu­sa­lu raa­ma­tu­ko­gu tä­his­tab sü­gi­sel 100. sün­ni­päe­va

413
Kuu­sa­lu raa­ma­tu­ko­gu di­rek­tor ÕN­NE PAIM­RE ees ar­vu­tiek­raa­nil on ava­tud En­del Va­her­ma kä­si­ki­ri ja fo­to ÜE­NÜ Kuu­sa­lu osa­kon­na ju­ha­tu­se liik­me­test aas­ta­test 1920-1921.

Kuu­sa­lu raa­ma­tu­ko­gu sün­niks loe­tak­se lu­ge­mis­rin­gi asu­ta­mist 6. jaa­nua­ril 1920.

„Vä­ga põ­nev on lu­ge­da Üle­maa­li­se Ees­ti Noor­soo Ühen­du­se, lü­hen­di­na ÜE­NÜ, Kuu­sa­lu osa­kon­na pro­to­kol­li­raa­ma­tut, mil­le esi­me­ne sis­se­kan­ne on teh­tud 4. jaa­nua­ril 1920, kui osa­kond asu­ta­ti. Ju­ba kaks päe­va hil­jem, 6. jaa­nua­ril ko­gu­ne­ti uues­ti koo­so­le­ku­le ja asu­ta­ti lu­ge­mis­ring. Veel viis päe­va hil­jem, 11. jaa­nua­ril oli järg­mi­ne kok­ku­saa­mi­ne, se­da on ni­me­ta­tud kir­jan­dus­li­ku rin­gi koo­so­le­kuks. Kok­ku saa­di Kiiu koo­li­ma­jas. Kir­jan­dus­rin­gis olid lu­ge­jad ning ka ini­me­sed, kes te­ge­le­sid kir­ju­ta­mi­se­ga. Kah­juks po­le me leid­nud kir­jan­dus­li­ku rin­gi pro­to­kol­le. Ehk juh­tu­vad need ole­ma kel­le­gi ko­dus, ole­me vä­ga õn­ne­li­kud, kui need ku­sa­gilt väl­ja il­muk­sid,“ rää­gib Kuu­sa­lu raa­ma­tu­ko­gu di­rek­tor Õn­ne Paim­re.

Nii pro­to­kol­li­raa­ma­tu kui ka raa­ma­tu­te ni­mes­tik 1920. aas­tast on Kuu­sa­lu ko­du-uu­ri­ja En­del Va­her­ma fon­di ma­ter­ja­li­de seas. Fon­di kor­ras­tas Men­da Kirs­maa ja see on an­tud üle Kuu­sa­lu raa­ma­tu­ko­gu­le. Säi­li­nud on ka En­del Va­her­ma kir­ju­ta­tud ma­si­na­kir­ja­li­ne raa­ma­tu­ko­gu aja­lu­gu, ku­hu ta on pro­to­kol­li­raa­ma­tu põh­jal li­sa­nud oma jä­rel­du­si tol­leaeg­se­te kir­jan­dus­hu­vi­lis­te te­ge­vu­se koh­ta Kuu­sa­lus.

ÜE­NÜ Kuu­sa­lu osa­kon­na pro­to­kol­li­raa­ma­tus po­le osa­le­ja­te täis­ni­me­sid. Ni­me­kir­jas on isan­dad ja neiud: isand Mik­kiv, neiu Tik­man, neiu Ve­si­lind, neiu Kütt ja tei­sed. Osa­kon­na, ju­ha­tu­se ja kir­jan­dus­rin­gi liik­me­test säi­li­nud fo­to­del puu­du­vad nen­de ni­med. See teeb di­rek­to­ri sõ­nul raa­ma­tu­ko­gu aja­loo kok­ku­pa­ne­ku kee­ru­li­se­maks ning sel­les­ki osas pa­lub ta abi – kui on al­les ÜE­NÜ Kuu­sa­lu osa­kon­na liik­me­te päe­vi­kuid, märk­meid, fo­to­sid, kus aas­taar­vud, ni­med, mit­me­su­gu­sed muud and­med, võiks tuua raa­ma­tu­ko­gus­se nä­ha. Saab te­ha koo­piad, ori­gi­naa­lid an­da oma­ni­ke­le ta­ga­si.

Pro­to­kol­li­raa­ma­tu vii­ma­ne sis­se­kan­ne on teh­tud 25. ap­ril­lil 1926. Sa­mas on sel­le vä­lis­kaa­ne si­se­kül­jel tekst kuu­päe­va­ga 5. veeb­ruar 1939. Nä­ha on, et va­he­peal­sed le­hed on väl­ja tõm­ma­tud.

Kuu­sa­lu raa­ma­tu­ko­gus on al­les ka va­nu raa­ma­tuid ÜE­NÜ Kuu­sa­lu osa­kon­na temp­li­te­ga. Need ei kuu­lu prae­gu enam lae­nu­ta­ta­va­te raa­ma­tu­te ni­mis­tus­se, kuid hu­vi­lis­tel on või­ma­lik ko­ha­peal uu­ri­da. Nii pro­to­kol­li­raa­ma­tuid, va­nu raa­ma­tuid, ka muid fo­to­sid-do­ku­men­te raa­ma­tu­ko­gu aja­loost saab nä­ha juu­be­li pu­hul koos­ta­ta­val näi­tu­sel. Raa­ma­tu­ko­gu sün­ni­päe­va­pi­du tu­leb tä­na­vu sü­gi­sel, 20. no­vemb­ril.

Õn­ne Paim­re: „Tee­me eel­tööd, ot­si­me kõi­ke hu­vi­ta­vat, mis on seo­tud ko­ha­li­ke kir­jan­dus­li­ke rin­gi­de ja raa­ma­tu­ko­gu­ga. Mi­nul tek­kis ka kü­si­mus, kas Kuu­sa­lu mail on esi­me­se Ees­ti Va­ba­rii­gi ajal väl­ja an­tud ko­ha­lik­ke aja­leh­ti. Uu­ri­sin Kol­ga muu­seu­mist, sealt ei osa­tud öel­da.“
Tä­na­vu­sel juu­be­liaas­tal on ka­vas kor­ral­da­da Kuu­sa­lu raa­ma­tu­ko­gus kir­ja­ni­ke­ga koh­tu­mi­si, te­maa­ti­li­si raa­ma­tu­näi­tu­si. Mul­lu sü­gi­sest on ha­ka­nud koos käi­ma luu­le­sõp­ra­de klu­bi, mil­le eest­ve­da­ja on Kuu­sa­lu raa­ma­tu­ko­gu­hoid­ja Uve Pärn. Möö­du­nud ree­del oli kok­ku­saa­mi­se­le kut­su­tud es­ma­kord­selt ül­la­tus­kü­la­li­ne – har­ras­tus­luu­le­ta­ja Kai­re Al­to­saar Kuu­sa­lust.