Raamatu andis välja MTÜ Kiiu Arendus, pani kokku URMAS KIRTSI, kaasautorid on OTT SANDRAK ja VALDO PRAUST.
Raamatu koostaja, toimetaja ja üks autoritest Urmas Kirtsi on trükisooja raamatut käes hoides rahul ning uhke: „Olen seda juba paljudele öelnud, et esimese eestikeelse raamatu trükist möödub peagi 500 aastat. Niipalju läks aega, et ilmuks esimene raamat Kiiust. Raamat aitab saada aimdust, mida kujutab endast Kiiu, milline on olnud tema roll läbi ajaloo, kuidas on tekkinud ja arenenud piirkonna majanduslik keskus, kuidas ja millal on alguse saanud kool, talud ja vald. Kuidas on Kiiu olnud seotud Kuusalu kihelkonna teiste osadega ja kirikuga ning milline on Kiiu tänapäev.“
Raamat on välja antud Leader-toetusraha abil, MTÜ Kiiu Arendus sai 2010. aastal MTÜ Arenduskoda kaudu 82 100 krooni Kiiu ajalooraamatu koostamiseks. Trükisel on kõvad kaaned, lehekülgi on 136.
Tükitud on raamat must-valgena, sisaldab hulgaliselt fotosid. Kujunduse on teinud Anu Karjatse.
Materjalide kogumine algas kohe pärast positiivse rahastusotsuse teadasaamist. Ümbruskonna inimestelt paluti fotosid vanast ajast ja ka uuemast perioodist. Urmas Kirtsi asus inimeste mälestusi üles kirjutama, 2010. aastal külastas Heldur Italit (1926-2011). Järgmisel aastal usutles Urve Niilsoni. Nende meenutuste põhjal kirjutas ta kokku peatüki „Italite lugu“. Mullu käis ta Leelo Seeboldi jutul, sellest sündis peatükk „Kuusalu kolhoosist“. Maila Tamme mälestuste põhjal kirjutas „Tehasest Estron“.
Veel on raamatus avaldatud Olinde Roobergi (1922-2005) tekst „Meenutusi Kiiu koolist“, mille andsid tema sugulased, ning Gustav Vilbaste sulest „Kiiu kool“, mis on talletatud Kolga muuseumis.
Esimese peatüki „Mida kujutab endast Kiiu“ on Kolgas elav ajaloolane Ott Sandrak ja Urmas Kirtsi kirjutanud üheskoos. Kõige põhjalikuma ja pikema osa raamatust hõlmab tuntud mõisauurija Valdo Prausti „Kiiu vanemast ajaloost“ ja „Kiiu mõisa ajaloost“.
Ott Sandrak rääkis, et kasutas Gustav Vilbaste materjale ning Kuusalu kiriku pastorite saksakeelset, gooti kirjas kroonikaraamatut, mis on väga tänuväärt infoallikas. Selle võiks tema hinnangul tõlkida eesti keelde ja avaldada omaette trükisena.
Ott Sandrak: „Oleme Valdo Praustiga eri seisukohtadel Kiiu torni sünniaja suhtes. Mina arvan, et torn on pool sajandit noorem, kui praegu ametlikult väidetakse – ehitasid vene väed Liivi sõja ajal. Valdo Praust leiab, et on veel vanem. Kirjutasime raamatus Kiiust, aga mitte ai-nult, sest piirkond on omavahel väga seotud. Püüdsime välja tuua üldisema arusaama, milline on Kiiu tähtsus kihelkonna ja Kuusalu valla kontekstis.“
Ta rõhutas, et kõik märkused ja lisainfo on teretulnud, parim oleks, kui tulevikus saaks välja anda parandatud trüki – elu näitab, et kui raamat valmis, siis hakkab tulema infot ja täpsustusi.
Urmas Kirtsi: „Vanadest materjalidest nähtub, et Kiiu oli ümbruskonna majanduslik ja hariduslik keskus, kirik asus Kuusalus. Kajastame sisuliselt kolme küla ajalugu – Kiiu, Pirsallika ja Mäepea. Olen kindel, et kohaliku pärimuse kogumine jätkub, tean juba, kelle juurde järgmisena tahaks minna meenutusi kuulama.“
Valdo Praust rääkis, et Eestis on üle 1250 peamõisa, Kiiu mõisast teadis midagi enne, kui sai tellimuse kirjatööks, aga suureks üllatuseks tuli palju põnevaid avastusi: „Kiius asub ümbruskonna vanim rüütlimõis. Hilisem kuulus omanik oli Rootsi väejuht Jakob de la Gardie, kes ostis ka Valkla vana veskikoha. Üks põnevamaid oli seoses tornlinnusega. Rootsiaegsed ürikud mainivad torni varemete keskel, võib oletada, et torniga liitus mingi suurem hoone. Üllatusi oli teisigi.“
Nii Urmas Kirtsi, Ott Sandrak kui ka Valdo Praust sõnasid, et raamatu jaoks materjali kogumine ja tekstide kirjutamine toimus muude tööde kõrvalt, seetõttu läks ka aega.
„Kiiu loo“ esitlus toimus teisipäeva, 5. veebruari õhtul vallamajas, Kiiu mõisa saalis.
