Keh­ras ja Pi­ka­ve­res tut­vus­ta­ti üle 200 aas­ta ta­ga­si val­mi­nud ki­hel­kon­na­kaar­ti

Keh­ra muu­seu­mis saab veel lä­hia­jal nä­ha uni­kaal­set do­ku­men­ti – Har­ju-Jaa­ni ki­hel­kon­na tõe­näo­li­selt aas­ta­tel 1815-1825 val­mi­nud kaar­ti. Te­gu on ki­ri­ku­ki­hel­kon­na tee­de kaar­di­ga, mõõt­me­tes 220×165 sen­ti­meet­rit. Kaart on kä­sit­si joo­nis­ta­tud, vaa­ta­ma­ta uu­ri­mis­töö­de­le po­le au­to­rit õn­nes­tu­nud tea­da saa­da.

Lau­päe­val, 25. ap­ril­lil tut­vus­ta­ti aas­ta­küm­neid Raa­si­ku raa­ma­tu­ko­gus hoi­tud ja nüüd res­tau­ree­ri­tud kaar­ti Keh­ra muu­seu­mis ja Pi­ka­ve­re Mõi­sa­koo­lis. Lau­päe­val, 2. mail saab Raa­si­ku ja Aru­kü­la raa­ma­tu­ko­gus toimuvatel esitlustel tutvuda koopiaga.

Alg­selt oli ki­ri­kuõ­pe­ta­ja töö­va­hend
Keh­ra muu­seu­mi te­gev­juht An­ne Oruaas sel­gi­tas, et nii­su­gu­ne kaart oli 19. sa­jan­dil pas­to­ri töö­va­hend – pas­tor ka­su­tas se­da, et käia kü­la­des su­ri­ja­te juu­res või ka näi­teks lap­si üle vaa­ta­mas, kas os­ka­vad lu­ge­da. Har­ju-Jaa­ni ki­hel­kon­na­kaar­di­le on kan­tud kah­te sor­ti teid – pea- ja kõr­val­teid. Pea­teed vii­sid mõi­sa här­ras­te­ma­ja juu­rest ki­ri­kus­se, sa­mu­ti olid need ki­ri­ku­te­va­he­li­sed teed, näi­teks Har­ju-Jaa­ni ja Jõe­läht­me ki­ri­ku va­hel. Kõr­va­teed vii­sid kü­last pea­tee­le.

„Pea­tee­le pi­did kõr­vu­ti mah­tu­ma kaks nel­ja­ho­bu­se tõl­da, kõr­val­tee­del pi­di saa­ma sõi­ta ki­ri­kuõ­pe­ta­ja ühe ho­bu­se­ra­ken­di­ga. Ki­ri­kuõ­pe­ta­ja vaa­tas kaar­dilt, kus on ta­lu, ku­hu peab mi­ne­ma – kaar­dil on ta­lu­de ni­med ja lü­hen­did, kui­das vers­ta­des ar­ves­ta­da va­he­maad,“ sõ­nas An­ne Oruaas.

Kaa­di mõõt­med, kõr­gus 1,65 meet­rit ja laius 2,2 meet­rit, tin­gis see, et Har­ju-Jaa­ni ki­hel­kond on ida-lää­ne­suu­na­li­ne: „Ki­hel­kon­nad olid üld­ju­hul põh­ja-lõu­na­suu­na­li­sed, aga siin­ne ki­hel­kond on hoo­pis ida-lää­ne suun­da ve­ni­ta­tud, Aru­kü­la ve­ne ki­ri­ku juu­rest Sood­la kü­la ta­ga­os­sa.“

Lau­päe­va­sel tut­vus­tu­sel mär­gi­ti, et kaart on jää­nud lõ­pe­ta­ma­ta, sest sel­lelt on puu­du mõ­ned olu­li­sed as­jad – val­mis­ta­mi­se aas­ta, koos­ta­ja all­ki­ri, vas­tu­ta­va­te isi­ku­te ehk paa­ri-kol­me mõis­ni­ku all­kir­jad, pit­sat. Keh­ras ja Pi­ka­ve­res kaar­dist kõ­ne­le­nud rah­vu­sar­hii­vi ar­hi­vaar Al­bert Lud­wig Roi­ne, kes kaar­ti li­gi aas­ta põh­ja­li­kult uu­ris, jõu­dis jä­rel­du­se­le, et ilm­selt olid too­nas­te ot­sus­ta­ja­te, mõis­ni­ke ja ki­ri­kuõ­pe­ta­ja­te va­hel lah­kar­va­mu­sed ja see­tõt­tu jäi kaart amet­li­kult val­mi­ma­ta. Ta näi­tas Jär­va-Jaa­ni ana­loog­set kaar­ti, mil­lel olid nii pit­sa­tid kui all­kir­jad, sa­mu­ti te­gi­ja ni­mi ja val­mi­mi­se aas­ta.

Har­ju-Jaa­ni ki­hel­kon­na­kaart on teh­tud tõe­näo­li­selt 19. sa­jan­di al­gu­ses ja ol­nud Raa­si­ku ki­ri­kus ka­su­tu­sel, sest 1852. aas­tal on se­da täien­da­tud, kaar­di­le on pliiat­si­ga üht-teist juur­de kir­ju­ta­tud.

Lau­päe­val vä­ga va­na­dest kaar­ti­dest üle­vaa­te tei­nud Ees­ti tee­de aja­loo uu­ri­ja Val­do Praust kin­ni­tas, et ki­hel­kon­na­kaar­di näol on te­gu ha­rul­da­se ja hin­da­ma­tu do­ku­men­di­ga. Ise­gi te­ma, kes on vä­ga põh­ja­li­kult uu­ri­nud Ees­ti mõi­sa­te ja tee­de aja­lu­gu, sai sel­lelt tea­da mi­tu uut as­ja. Keh­ra kü­la kõi­ge Ani­ja-pool­se­mas ot­sas, tee­ris­tis prae­gu­se ala­jaa­ma vas­tas, asus kõrts ning see ei paik­ne­nud tee­ga pa­ral­leel­selt, na­gu oli sel ajal ta­va­li­ne, vaid hoo­pis ot­sa­ga maan­tee poo­le. Te­ma tei­ne avas­tus oli, et Aru­kü­la mõi­sa här­ras­te­ma­ja on va­rem asu­nud tei­ses ko­has, nüüdsest mõi­sa­hoo­nest lõu­na pool ehk prae­gu­se­le maan­tee­le lä­he­mal.

Ha­rul­dus oli aas­ta­küm­neid raa­ma­tu­ko­gus
Nõu­ka-aja al­gu­ses, 1941. aas­ta märt­sis vii­di Har­ju-Jaa­ni ko­gu­du­se ar­hiiv rii­giar­hii­vi. Pal­ju­de do­ku­men­ti­de hul­gas an­ti sin­na ka Har­ju-Jaa­ni ki­hel­kon­na kaar­di ting­mär­ki­de lu­ge­mi­se ta­be­lid ja muud kaar­di­ga seo­tud do­ku­men­did, kuid kaar­ti en­nast nen­de ma­ter­ja­li­de hul­gas ei ol­nud. Al­bert Lud­wig Roi­ne ole­tas, et ilm­selt kaar­ti enam ei ka­su­ta­tud, see oli kok­ku mur­tu­na ku­sa­gi­le ka­pi ta­ha pan­dud ja unus­ta­tud. Tõe­näo­li­selt jäi see­tõt­tu ka ma­ha nen­de ma­ter­ja­li­de hul­gast, mis vii­di rii­giar­hii­vi.

Raa­si­ku val­la­raa­ma­tu­ko­gu di­rek­tor Eha Alt­mäe rää­kis Keh­ras, et um­bes 25 aas­tat ta­ga­si saa­tis koo­lia­ja­loo uu­ri­ja Lea Met­sis, kes oli oma tea­dus­töö jaoks uu­ri­nud ka Har­ju-Jaa­ni koo­li­de aja­lu­gu, ki­hel­kon­na­kaar­di Raa­si­ku raa­ma­tu­kok­ku. Kui­das see Lea Met­si­se kät­te sat­tus, on tead­ma­ta. Kaart oli kok­ku mur­tud ja nar­men­das. Raa­ma­tu­ko­gu­töö­ta­jad lao­ta­sid sel­le rah­va­ma­ja saa­li põ­ran­da­le, olid uni­kaal­sest as­jast häm­min­gus, kuid ei osa­nud te­ha muud, kui lap­pa­sid sel­le uues­ti kok­ku ja pa­nid fo­to­kot­ti.

Aas­taid hil­jem kuu­lis kaar­di ole­ma­so­lust Val­do Praust.

„Paar aas­tat ta­ga­si pa­lus ta, et took­sin kaar­di Raa­si­kult Keh­ra muu­seu­mis­se, Val­dol oli se­da va­ja ühe et­te­kan­de jaoks. Kaart oli paar nä­da­lat meil laua peal lah­ti, igaüks sai vaa­da­ta,“ üt­les An­ne Oruaas.

Res­tau­ree­ri­mi­se­le ku­lus aas­ta
Pä­rast se­da jäi ha­rul­da­ne kaart Keh­ras­se, ku­ni An­ne Oruaas ja Eha Alt­mäe leid­sid, et tu­leks kor­da te­ha – kaart nar­men­das, osa­li­selt olid tü­kid kül­jest ära, mur­de­koh­ta­dest oli kat­ki.

2024. aas­tal esi­ta­sid MTÜ Keh­ra Raud­tee­jaam ja Har­ju-Jaa­ni ko­gu­dus Ida-Har­ju Koos­töö­ko­ja taot­lus­voo­ru ühisp­ro­jek­ti, et saa­da va­na kaar­di res­tau­ree­ri­mi­seks toe­tust.

„Ees­ti Va­baõ­hu­muu­seu­mi kon­ser­vee­ri­mis- ja di­gi­tee­ri­mis­kes­kus Ka­nut nä­gi sel­le­ga kõ­vas­ti vae­va, kaar­di kor­da te­ge­mi­ne võt­tis peaae­gu aas­ta. Sel­le töö kõr­val val­mis Ees­ti Kuns­ti­aka­dee­mia tu­den­gi Lii­si Kit­se ba­ka­lau­reu­se­töö, mil­le käi­gus uu­ri­ti ka, mis pa­be­ri­le kaart on teh­tud. Te­gu on kõ­ve­ma kalt­su­pa­be­ri­ga, mis on val­mis­ta­tud aas­tal 1809,“ ju­tus­tas An­ne Oru­aas.

Ta sel­gi­tas, et res­tau­ree­ri­mi­se käi­gus pa­ran­da­ti vaid pa­be­rit, kaart on nüüd sir­ge ja si­le, il­ma mur­de­koh­ta­de­ta ja ühes tü­kis. Keh­ra muu­seu­mis­se jõu­dis see sü­gi­sel koos di­gi­ta­li­see­ri­tud fai­li­de­ga kaar­dist en­ne ja pä­rast res­tau­ree­ri­mist: „La­si­me te­ha ka kolm koo­piat. Ori­gi­naal­suu­ru­ses, PVC plaa­dil koo­pia on Har­ju-Jaa­ni ki­ri­kus ning õpe­ta­ja Jaan Nu­ga lu­bas, et ne­li­pü­hiks on see sei­na peal. Poo­le väik­se­ma koo­pia jä­ta­me en­da­le, pa­ne­me raa­mi sis­se ja muu­seu­mi sei­na­le. Veel on meil suur kok­ku­pan­dav bän­ner, mil­lel on li­saks kaar­di­le peal ka Har­ju-Jaa­ni ki­ri­ku pilt. Bän­ner jääb edas­pi­di Raa­si­ku raa­ma­tu­ko­gu­le.“

Kaar­di ori­gi­naa­li an­nab Keh­ra muu­seum Ees­ti Rah­vu­sar­hii­vi­le. An­ne Oruaas sõ­nas, et te­gu on vä­ga väär­tus­li­ku do­ku­men­di­ga ja muu­seu­mis po­le sel­le­le õi­geid hoiu­tin­gi­mu­si. Li­saks on ka kaar­di juur­de kuu­luv muu ma­ter­jal rah­vu­sar­hii­vis.

Kui pal­ju sel­li­seid ki­hel­kon­na­tee­de kaar­te 19. sa­jan­dil teh­ti, muu­seu­mi juht ei tea, kuid mär­kis, et rah­vu­sar­hii­vis on neid 8 ja üks ole­vat ka Tal­lin­na Üli­koo­li raa­ma­tu­ko­gus: „See­ga on meie kaart küm­nes, mõõ­tu­delt kõi­ge suu­rem.“

Kaar­ti tut­vus­ta­vad esit­lu­sed on lau­päe­val, 2. mail kell 11 Raa­si­ku raa­ma­tu­ko­gus ja kell 14 Aru­kü­la raa­ma­tu­ko­gus. Kaar­dist kõ­ne­le­vad taas Al­bert Lud­wig Roi­ne ja Val­do Praust.