
Kehra muuseumis saab veel lähiajal näha unikaalset dokumenti – Harju-Jaani kihelkonna tõenäoliselt aastatel 1815-1825 valminud kaarti. Tegu on kirikukihelkonna teede kaardiga, mõõtmetes 220×165 sentimeetrit. Kaart on käsitsi joonistatud, vaatamata uurimistöödele pole autorit õnnestunud teada saada.
Laupäeval, 25. aprillil tutvustati aastakümneid Raasiku raamatukogus hoitud ja nüüd restaureeritud kaarti Kehra muuseumis ja Pikavere Mõisakoolis. Laupäeval, 2. mail saab Raasiku ja Aruküla raamatukogus toimuvatel esitlustel tutvuda koopiaga.
Algselt oli kirikuõpetaja töövahend
Kehra muuseumi tegevjuht Anne Oruaas selgitas, et niisugune kaart oli 19. sajandil pastori töövahend – pastor kasutas seda, et käia külades surijate juures või ka näiteks lapsi üle vaatamas, kas oskavad lugeda. Harju-Jaani kihelkonnakaardile on kantud kahte sorti teid – pea- ja kõrvalteid. Peateed viisid mõisa härrastemaja juurest kirikusse, samuti olid need kirikutevahelised teed, näiteks Harju-Jaani ja Jõelähtme kiriku vahel. Kõrvateed viisid külast peateele.

„Peateele pidid kõrvuti mahtuma kaks neljahobuse tõlda, kõrvalteedel pidi saama sõita kirikuõpetaja ühe hobuserakendiga. Kirikuõpetaja vaatas kaardilt, kus on talu, kuhu peab minema – kaardil on talude nimed ja lühendid, kuidas verstades arvestada vahemaad,“ sõnas Anne Oruaas.
Kaadi mõõtmed, kõrgus 1,65 meetrit ja laius 2,2 meetrit, tingis see, et Harju-Jaani kihelkond on ida-läänesuunaline: „Kihelkonnad olid üldjuhul põhja-lõunasuunalised, aga siinne kihelkond on hoopis ida-lääne suunda venitatud, Aruküla vene kiriku juurest Soodla küla tagaossa.“
Laupäevasel tutvustusel märgiti, et kaart on jäänud lõpetamata, sest sellelt on puudu mõned olulised asjad – valmistamise aasta, koostaja allkiri, vastutavate isikute ehk paari-kolme mõisniku allkirjad, pitsat. Kehras ja Pikaveres kaardist kõnelenud rahvusarhiivi arhivaar Albert Ludwig Roine, kes kaarti ligi aasta põhjalikult uuris, jõudis järeldusele, et ilmselt olid toonaste otsustajate, mõisnike ja kirikuõpetajate vahel lahkarvamused ja seetõttu jäi kaart ametlikult valmimata. Ta näitas Järva-Jaani analoogset kaarti, millel olid nii pitsatid kui allkirjad, samuti tegija nimi ja valmimise aasta.
Harju-Jaani kihelkonnakaart on tehtud tõenäoliselt 19. sajandi alguses ja olnud Raasiku kirikus kasutusel, sest 1852. aastal on seda täiendatud, kaardile on pliiatsiga üht-teist juurde kirjutatud.
Laupäeval väga vanadest kaartidest ülevaate teinud Eesti teede ajaloo uurija Valdo Praust kinnitas, et kihelkonnakaardi näol on tegu haruldase ja hindamatu dokumendiga. Isegi tema, kes on väga põhjalikult uurinud Eesti mõisate ja teede ajalugu, sai sellelt teada mitu uut asja. Kehra küla kõige Anija-poolsemas otsas, teeristis praeguse alajaama vastas, asus kõrts ning see ei paiknenud teega paralleelselt, nagu oli sel ajal tavaline, vaid hoopis otsaga maantee poole. Tema teine avastus oli, et Aruküla mõisa härrastemaja on varem asunud teises kohas, nüüdsest mõisahoonest lõuna pool ehk praegusele maanteele lähemal.
Haruldus oli aastakümneid raamatukogus
Nõuka-aja alguses, 1941. aasta märtsis viidi Harju-Jaani koguduse arhiiv riigiarhiivi. Paljude dokumentide hulgas anti sinna ka Harju-Jaani kihelkonna kaardi tingmärkide lugemise tabelid ja muud kaardiga seotud dokumendid, kuid kaarti ennast nende materjalide hulgas ei olnud. Albert Ludwig Roine oletas, et ilmselt kaarti enam ei kasutatud, see oli kokku murtuna kusagile kapi taha pandud ja unustatud. Tõenäoliselt jäi seetõttu ka maha nende materjalide hulgast, mis viidi riigiarhiivi.
Raasiku vallaraamatukogu direktor Eha Altmäe rääkis Kehras, et umbes 25 aastat tagasi saatis kooliajaloo uurija Lea Metsis, kes oli oma teadustöö jaoks uurinud ka Harju-Jaani koolide ajalugu, kihelkonnakaardi Raasiku raamatukokku. Kuidas see Lea Metsise kätte sattus, on teadmata. Kaart oli kokku murtud ja narmendas. Raamatukogutöötajad laotasid selle rahvamaja saali põrandale, olid unikaalsest asjast hämmingus, kuid ei osanud teha muud, kui lappasid selle uuesti kokku ja panid fotokotti.
Aastaid hiljem kuulis kaardi olemasolust Valdo Praust.
„Paar aastat tagasi palus ta, et tooksin kaardi Raasikult Kehra muuseumisse, Valdol oli seda vaja ühe ettekande jaoks. Kaart oli paar nädalat meil laua peal lahti, igaüks sai vaadata,“ ütles Anne Oruaas.
Restaureerimisele kulus aasta
Pärast seda jäi haruldane kaart Kehrasse, kuni Anne Oruaas ja Eha Altmäe leidsid, et tuleks korda teha – kaart narmendas, osaliselt olid tükid küljest ära, murdekohtadest oli katki.
2024. aastal esitasid MTÜ Kehra Raudteejaam ja Harju-Jaani kogudus Ida-Harju Koostöökoja taotlusvooru ühisprojekti, et saada vana kaardi restaureerimiseks toetust.
„Eesti Vabaõhumuuseumi konserveerimis- ja digiteerimiskeskus Kanut nägi sellega kõvasti vaeva, kaardi korda tegemine võttis peaaegu aasta. Selle töö kõrval valmis Eesti Kunstiakadeemia tudengi Liisi Kitse bakalaureusetöö, mille käigus uuriti ka, mis paberile kaart on tehtud. Tegu on kõvema kaltsupaberiga, mis on valmistatud aastal 1809,“ jutustas Anne Oruaas.
Ta selgitas, et restaureerimise käigus parandati vaid paberit, kaart on nüüd sirge ja sile, ilma murdekohtadeta ja ühes tükis. Kehra muuseumisse jõudis see sügisel koos digitaliseeritud failidega kaardist enne ja pärast restaureerimist: „Lasime teha ka kolm koopiat. Originaalsuuruses, PVC plaadil koopia on Harju-Jaani kirikus ning õpetaja Jaan Nuga lubas, et nelipühiks on see seina peal. Poole väiksema koopia jätame endale, paneme raami sisse ja muuseumi seinale. Veel on meil suur kokkupandav bänner, millel on lisaks kaardile peal ka Harju-Jaani kiriku pilt. Bänner jääb edaspidi Raasiku raamatukogule.“
Kaardi originaali annab Kehra muuseum Eesti Rahvusarhiivile. Anne Oruaas sõnas, et tegu on väga väärtusliku dokumendiga ja muuseumis pole sellele õigeid hoiutingimusi. Lisaks on ka kaardi juurde kuuluv muu materjal rahvusarhiivis.
Kui palju selliseid kihelkonnateede kaarte 19. sajandil tehti, muuseumi juht ei tea, kuid märkis, et rahvusarhiivis on neid 8 ja üks olevat ka Tallinna Ülikooli raamatukogus: „Seega on meie kaart kümnes, mõõtudelt kõige suurem.“
Kaarti tutvustavad esitlused on laupäeval, 2. mail kell 11 Raasiku raamatukogus ja kell 14 Aruküla raamatukogus. Kaardist kõnelevad taas Albert Ludwig Roine ja Valdo Praust.




