Aruküla põhikooli õpetaja Kaja Arusalu käis Aruküla lastega tantsupeol kolmandat korda.
Õpetaja KAJA ARUSALU.
Kaja Arusalu on põline Aruküla elanik – kasvanud, elanud ning töötanud kogu elu Arukülas. Pärast Tallinna Pedagoogilise Instituudi lõpetamist 1991. aastal, asus ta tööle Aruküla põhikooli algklassiõpetajana. Seal on ta tööl tänini. Klassiõpetaja ametile lisaks tegeleb Kaja Arusalu 2006. aastast koolis rahvatantsurühmade juhendamisega. Tänavusel tantsupeol osales Kaja Arusalu kahe rühmaga: 2.-3. klassi Mikud-Mannid II ning 5.-6. klassi Mikud-Mannid.
„Kui oma klassi sain, mõtlesin, mida põnevat lastele igapäevase õppetöö kõrval pakkuda. Mõnda aega proovisin näiteringi. Lavaküpseks said mitu toredat näidendit. Kui eelmise noortepeo teade minuni jõudis, hakkasin 1.-2. klassiga peoks valmistuma. Käisin juhendajate seminaril esmalt ise tantse õppimas,“ jutustas Kaja Arusalu.
Pikalt õpetas Aruküla koolis rahvatantsu Meeta Heinla. Tasapisi andis ta juhendajakoha üle. 1994. aastal hakkas Aruküla naisrühma ning 2002-2003. aastail segarühma juhendama Reet Hänike.
„Lasteosa jäi katmata. Ju siis pidi nii minema,“ lausus Kaja Arusalu.
Ta rääkis, et lapsed tulid ettevõtmisega meelsasti kaasa: „Kui klassijuhataja teeb, on lapsed nõus kaasa tegema. Vanemad tunnevad ja usaldavad sind ning lapsed hoiavad ikka klassijuhataja ligi.“
Kaja Arusalu sõnul läks neil esimesel korral peol väga hästi ja just see andis tõuke rühmaga edasi tegutseda.
Uued rahvariided
Kui Kaja Arusalu Aruküla põhikooli rühmaga 2007. aasta noortepeole läks, laenati tüdrukute riided Pikavere koolist. Pärjad tikkis juhendaja ise. Nüüd on kool lasknud teha kahele rühmale oma rahvariideid.
„Hoiame enda kandi rahvariideid. Praegu on väikestel Harju-Jaani riided, mille Hilja Väravas Kullilt tegi eelmiseks üldpeoks 2009. aastal. Suured, 5.-6. klassi omad, said selleks peoks uued imeilusad käised. Neil on Jõelähtme rõivad. Aruküla tubli õmbleja Maimo Kaljulaid on teinud riideid nii väikestele kui suurtele poistele. Treeningriided valmisid tublide lapsevanemate organiseerimisel,“ jutustas Kaja Arusalu.
Ta lisas: „Kooli juhtkond on väga vastutulelik olnud. Kui midagi vaja, saab tehtud.“
Ülevaatuselt kõrgeim kategooria
Tänavuse tantsupeo ülevaatusel sai Aruküla põhikooli 5.-6. klassi rühm kõrgema kategooria, läbides peolepääsusõela kolmandat korda.
„Enam paremini ei saa. Eelmisel korral said suuredki II kategooria nagu väikeste rühm sel aastal. See näitab, mida on võimalik saavutada tahte ja järjepidevusega. Kõik oleneb püüdlikkusest, ainult õpetaja sunniga ei tee midagi. Eks vahel tuli nüüdki enne proovi poisse tantsusaali suunata. Kuid just tüdrukute-poiste enda suur soov peost taaskord osa saada tõi nad sellele peole. Väga oluline on ka kodu suunamine ja toetus. Peo lõpus oli näha, et kõik on õnnelikud. Lapsed juba uurisid, millal on järgmine pidu ja kas tantsime ikka sügisel edasi,“ jutustas Kaja Arusalu.
Ta kiitis oma tantsijaid: „Nad olid väga tublid. Väikses koolis ei saa valikrühma moodustada. Kõik, kes tahavad, osalevad. Seda suurem on heameel peolepääsu üle.“
Ning rääkis, et tantsupeoks valmistumine pole kerge, aega napib. Sügisel hakatakse tantse õppima, jaanuaris on esimene ülevaatus, kus parandatakse vigu, aprillis tavaliselt teine, mille põhjal otsustatakse, kes peole saavad.
„Väikestel oli selleks peoks vaja selgeks õppida kolm liigitantsu pluss kaks üldtantsu. Joonised ja vedamised on päris keerulised. Suurterühma polkapõimik oli aga väidetavalt läbi aegade tantsupeo üks pikim tants.“
Kaja Arusalu ise tantsis kooliajal Meeta Heinla rühmas, hiljem Aruküla segarühmas Lapulised.
„Tantsisime abikaasaga seal pikalt. Siis kasvas pere suuremaks ja tegime pausi,“ rääkis ta.
Kaja Arusalul on kolm last, kaks tütart ja poeg, kes tegelevad samuti aktiivselt tantsu, laulu või pillimänguga. Tantsu- või laulupidudel oleme kõik osalenud.“
Rahvatantsujuhendajana kavatseb Kaja Arusalu jätkata: „Kui suur pidu läbi, mõtled, et nüüd aitab. Aga kui tuleb uus registreerimine, paned igaks juhuks ikka rühma nimekirja. Nii algab kõik otsast peale – kuni jätkub tublisid tantsijaid.“