Prügiveolepinguta kinnistuomanikud saavad Kuusalu vallavalitsuselt märgukirja

809

Esmalt läksid meeldetuletused Hara, Kalme, Hirvli, Kahala ning Kaberla külla.

Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi allkirjastas möödunud nädalal 76 kirja, mis saadetakse neile, kellel ei ole seni veel sõlmitud lepingut korraldatud jäätmevedajaga, Radix Hoolduse OÜga.

Vallavalitsuse ülesandel kirjad koostanud keskkonnapea­spetsialist Mailis Virve kommenteerib, et see oli alles algus, kirju hakkab minema mitu korda rohkem: „Ennustan, et ainuüksi Kasispeale, Suurpeale või Pärispeale saadame igale poole sadakond meeldetuletust, sest need on suured suvituskülad, kus on palju kinnistuid ja väga paljudel on prügiveoleping sõlmimata.“

Esimesest portsust läksid 46 kirja Hara külasse. Jäätmeveoregistri järgi on Haras 56 kinnistuomanikku juba sõlminud lepingu Radix Hoolduse OÜga, neil prügivedu toimib.

Kalme külla saadeti 13, Kahalasse 5, Hirvlisse 6 ja Kaberlasse samuti 6 meeldetuletust.

Kirjas on öeldud, et Kuusalu valla jäätmehoolduseeskirja järgi on valla kõigil jäätmevaldajatel kohustus sõlmida prügiveoleping. Jäätmevaldaja on korteriühistu või kinnisasja omanik, kelle maal asub suvila, elu- või äriruum.

Kuusalu vallas toimib jäätmeloa alusel korraldatud jäätmevedu alates 2006. aasta märtsist, seda tuleb teha vähemalt üks kord 12 nädala jooksul.
Lepingus fikseeritakse veo sagedus ja konteineri suurus.

Veel on kirjas märgitud, et jäätmehooldusnõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Praegu kehtiv trahviühik on 4 eurot.
Palutakse pöörduda Radix Hoolduse poole ja edastada Kuusalu vallavalitsusele koopia sõlmitud lepingust hiljemalt 1. oktoobriks käesoleval aastal.
Lisatud on, et lepingu võib sõlmida ka mitme kinnistu peale ühiselt.

Keskkonnapeaspetsialist Mailis Virve räägib, et vahetab Radix Hoolduse OÜga pidevalt jäätmevedajate registrit, kumbki pool lisab sinna andmeid.
Vallavalitsus uuendab aadresse, kui need on muutunud. Radix Hoolduse OÜ lisab nimed, kellega on sõlmitud lepingud.

Kuusalu vallas on kinnistuid, millel asuvad hooned, ligikaudu 3800, praeguseks on neist korraldatud jäätmeveoga liitunud umbes pooled.

Mailis Virve soovitab märgukirja saanud jäätmevaldajatel leping lõpuks siiski sõlmida. Vastasel korral hakkab valla väärteomenetleja trahve määrama. Ta lisab, et juhul, kui vaidlus jõuab kohtusse, on riigikohtu senised lahendid näidanud, peale jäävad avalikud huvid – riigikohus on asunud seisukohale, et jäätmeveo kohustust tuleb täita.