Teisipäeval, 6. märtsil kohtusid Harjumaa omavalitsusjuhid JAAK AAVIKSOOGA, et kõnelda veel koolireformist.
Anija vallavolikogu esimees Jaan Oruaas rääkis – kuna omavalitsusliidu nõupäeva järel jaanuaris nuriseti, et haridusministeeriumi esindajad pidasid kõned ära ning läksid minema valla- ja linnajuhtide seisukohta kuulamata, olid Jaak Aaviksoo ja ministeeriumi esindajad nõus nendega uuesti kohtuma. Kokku saadi HOLi majas Tallinnas.
Sõna anti viie omavalitsuse esindajaile neist valdadest-linnadest, mille gümnaasiumid olid maavalitsuse koostatud jätkusuutlikkuse nimekirjas napilt joone peal või all ehk nende jätkamist soovitatakse omavalitsusel kaaluda. Anija ja Kiili valla ning Loksa, Maardu ja Paldiski linna esindajad said kõik kolm minutit, et oma piirkonnas gümnaasiumi vajalikkust põhjendada.
Kiili valla esindaja rääkis, et nende koolil on kasvupotentsiaal – on palju noori, põhikool on võimas. Maardu linna esindaja tõdes, et gümnaasiumi sulgemisega kaob sealt eestikeelne kultuur, Loksa ja Paldiski rõhusid kakskeelsusele ja integratsioonile, mis on ka Anija valla üks argumente Kehra kooli gümnaasiumiosa säilimise eest seistes.
„Keegi ei vaidle, et hariduses on reformi vaja. Küsimus on, kuidas. Muret teeb, et ministeerium vaatab reformi kitsalt oma haldusala sees. Suurlinnadest väljas on koolid, ja eriti gümnaasium, tihedalt põimunud kogu muu eluga. Kui seda ei arvestata, siis ei tehta reformi riigimehelikult,“ ütles Jaan Oruaas.
Ta nimetas oma sõnavõtus vajadust läheneda hariduse reformimisele süsteemselt ning rääkis reformist õpilase, regiooni ja omavalitsuse vaatevinklist: „Kui Kehra koolist kaob gümnaasiumiosa, peaksid vanemad õpilased viibima rongides-bussides üle 500 tunni aastas. Kui võrrelda seda 1225tunnise õppekoormusega, siis on selge, et tuleb unustada huvitegevused.“
Regioonile tähendab gümnaasiumiosa kaotamine tema hinnangul seda, et maakohtadest viiakse välja kõrgharidusega töökohad: „Kehrast kaoksid kümne õpetaja töökohad. Kui läheb õpetaja, lahkuvad ka tema lapsed. Tulemuseks on maapiirkondade kiirenev allakäik. Materiaalse poole pealt võetakse omavalitsuste tulubaasist jälle ära üks osa rahast – gümnaasiumi õpilaste pearaha ja õpetajate tulumaksu osa.“
Valla jaoks tähendab see volikogujuhi arvates, et põhiharidus jääb kiratsema, kuna lapsevanemad ei pane lapsi ka kohalikku põhikooli: „Vallale kasvavad kinnisvarakulud, sest koolimaja niinimetatud karbikulud jäävad alles. Kuna oluliselt väheneb õpilaste pearaha ja lahkuvate õpetajate arvelt ka tulubaas, väheneb valla võimekus kogu muu kohaliku elu arendamiseks.“
Jaan Oruaas ütles, et ministeeriumi esindajad võtsid omavalitsusjuhtidelt kuuldu teadmiseks ja aktsepteerisid nende seisukohti: „See ei tähenda, et neid arvestatakse. Kui mõelda ministri järgmiste päevade väljaütlemistele, tuleb meil veel väga kõvasti võidelda.“
Kohtumiselt lahkuti tema sõnul teadmises, et praeguse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse järgi on omavalitsustel vabadus pidada täistsükli koole ning kuni seda ei muudeta, põhikooli ja gümnaasiumi lahutada ei saa.