Pikval esitleti külaraamatut

2849

24. veebruaril tähistati Pikva seltsimajas vabariigi aastapäeva ning esitleti ANTS MIIDLA koostatud raamatut „Pikva lood“.

Selleks puhuks lavastas Pikva elanik, Alavere lasteaia juhataja Salme Söönurm kohalike elanikega lühiülevaate Pikva ajaloost alates aastast 1241, mil küla mainiti esimest korda kroonikates. Läbi aastasadade kuni tänapäevani kujutati montaažina sündmusi, mis on Pikval kunagi aset leidnud, ning inimesi, kes on külas elanud.

Salme Söönurm ütles, et sai ideid Ants Miidla värskest raamatust „Pikva lood“.

"Pikva lood" on ANTS MIIDLA kolmas raamat
„Pikva lood“ on ANTS MIIDLA kolmas raamat

Ants Miidla rääkis, et Pikva lood jõudsid kaante vahele 2009. aasta viimasel päeval. Ta alustas nende kogumisega sama aasta kevadel.

„Mul oli osa materjali juba varasemast kogutud. Ringi sõitma ja lugusid otsima hakkasin suvel, kui oli kindel, et kohaliku omaalgatuse programm toetab raamatu ilmumist,“ rääkis Ants Miidla.

„Pikva lood“ on tema kolmas raamat, 2008. aastal kirjutas ta koos Jüri Veisserikuga raamatu Koitjärve külast. Samal aastal koostas ta veel „Anija lood“.

Värske raamatu kaante vahele on jäädvustatud ülevaade Pikva loodusest ja ajaloost: mõisast, suurematest taludest, koolist, sõjategevusest Pikva külas, kolhoosist, külanõukogust ja paljust muust.

Autor ütles, et on tänulik küla kõigile inimestele, kes raamatu valmimisele kaasa aitasid: „Igale poole, kuhu küsima läksin, võeti mind lahkelt vastu ja jagati oma mälestusi.“

Pikva-Arava külaseltsi juhatuse esimees Marianne Leis tänas autorit Ants Miidlat, toimetajat Anne Oruaasa ja küljendajat Uku Praksi mälestusmedalitega, mille oli valmistanud oma küla kunstnik Monika Avalaid.

Raamatu valmimist toetas kohaliku omaalgatuse programm 25 000 krooniga. Projekti kirjutas Pikva-Arava külaseltsi asutaja Maire Kruusamägi. Tema oli raa-ma­tu kokkupanemise idee algataja ja Ants Miidla innus-taja. Anija vallavalitsus andis raamatu jaosk 2500 krooni. Toetasid ka Eesti Kultuurkapital, perekond Kutsar ja Ants Miidla. Raamatu tiraaž on 800 eksemplari, millest osa antakse Anija valla haridusasutustesse ja raamatukogudesse.

Leidis kunagise mõisahärra
Autorile raamatu jaoks lugusid jutustanud Salme Söönurm: „Ants Miidlale peab au andma. Ta käis mitu korda meil, uuris Pikva mõisa ja mõisavalitseja kohta. Mäletan, kuidas mõisavalitseja Otto Raidi tütar tuli 1957. või 1958. aastal Siberist tagasi. Andsin tema nime ja ütlesin, et sugulased elavad Võrumaal. Ants Miidla läkski sinna ning kohtus mõisavalitseja tütre ja tema abikaasaga.“

Ants Miidla peab oluliseks kontakti kahe vabadusristiga autasustatud Valter Thalheimi poegadega. Praeguseks juba üle 80-aastased mehed elavad Ameerika Ühendriikides. Autor kirjutas neile ning sai vastuseks hulga fotosid, millest osa on ka raamatus. Mõlemale kingiti värskeltilmunud „Pikva lood“.

Ants Miidla tõdes, et paljude inimestega jäi tal rääkimata, kuna raamatu valmimise tähtaeg lähenes. Pärast ilmumist selgus, et oli veel inimesi, kellelt oleks võinud lugusid küsima minna.

„Inimesed on kõik üle Eesti laiali, osa neist välismaal. Pidevalt tuli autoga ringi sõita, et kogu materjal kätte saada,“ ütles autor.

Ta tõdes, et Pikva küla oleks väärinud palju suuremat ja paksemat raamatut, kuid aeg ega rahalised vahendid ei võimaldanud seda: „See ei ole küla konkreetne ajalugu, vaid üksikud lood üksikutest taludest. Kui oleksin kokku pannud terve küla ajaloo, oleks raamat tulnud teistsugune ja sellega oleks läinud aega üle aasta. Olen tänulik Salme Söönurmele ja Maire Kruusamäele ilusa etteaste korraldamise eest esitlusel.”

Teistmoodi raamatuesitlus
Salme Söönurm jutustas, et raamatu ilmumise järel oli selge, esitlus tuleb teha vabariigi aastapäeval. Küll aga ei teadnud aktiivsed külainimesed, kuidas seda läbi viia. Maire Kruusamägi palus tema abi esitluse korraldamisel. Seejärel tuli mõte lavastada juhtumusi Pikva ajaloost.

Näidati, milline oli mõis ja mõisnikud. Saalis kõndisid ringi suurte kübaratega mõisaprouad. Kujutati ka aega, mil Vabadussõjas osalenud talupoegadele jagati maid. Olulisemate sündmustena etendati kolhoosielu ja nõukogudeaegset kooli. Pioneerideks riietunud naised laulsid ENSV hümni.

„Mäletan, et oli sügav nõukogude aeg, kui olin ise õpetaja, ning koolis oli vaja laulda Leninist ja Stalinist, pidi oskama ENSV ja Nõukogude Liidu hümni,“ selgitas Salme Söönurm, miks „pioneerid“ hümni laulsid.

Etenduses räägiti, kuidas Pikva mõis vahetas omanikke, ning jõuti jutuga praeguse omaniku Mika Oravani. Esitlusele tulnud mõisahärra selgitas seejärel külaelanikele oma plaane ja tegemisi Pikva mõisas.

Kõiki rolle täitsid Pikva küla inimesed, kellega pidas ühendust ja jagas rolle Maire Kruusamägi. Pikva seltsimajja kogunes esitlusele 70-80 inimest.