Loksa I keskkooli direktor ÕNNELA TEDREKIN, teie kool hakkab septembrist kandma nime Loksa gümnaasium ning sellega liidetakse Loksa vene gümnaasium. Järelikult juhite Teie uuest õppeaastast ühendatud kooli?
„Ma loodan küll, pole plaanis ametist lahkuda. Küsisin meie kooli pedagoogidelt, kas soovite koostööd teha või pean andma lahkumisavalduse. Võtan tõsiselt fakti, et me kooliga ühendatakse vene kool. Tegelen ruumide jaotamisega, mõtlen ja plaanin, kuidas selles ajaloolises koolikompleksis minna koos edasi.”
Kuigi ametlikult pole veel otsustatud, usute, et liidetud kool hakkab asuma eesti kooli ruumides?
„Meie kollektiivi soov on, et kool jääks siia. Loksa I keskkool on saanud viimase pooleteise aastaga Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS – toim.) kaudu investeeringutoetust 1,5 miljonit krooni ning lähiajal peaks tulema vastus, kas saame veel pool miljonit krooni neljakorruselise koolimaja hoovipoolsete akende vahetamiseks.
EASi kaudu jagatavate toetuste juures on nõue, et nende abil korda tehtud objekt peab olema viis aastat pärast töö teostamist kasutuses sama otstarbega. Kui hakatakse varem kasutama muuks otstarbeks, tuleks toetussumma tagasi maksta.
Meil peab seega hooned olema koolimajana kasutuses vähemalt 2014. aastani. Kui saame nüüd ka viimasele projektile rahastuse, siis tuleb kooli pidada siin vähemalt aastani 2015. Loksa vene gümnaasiumi koolimaja ei ole selliste kohustustega koormatud.”
Mida olete EASi investeeringutoetuste abil korda teinud?
„Eelmisel õppeaastal saime 500 000 krooni 1956. aastal valminud koolimaja akende ja välisuste vahetamiseks ning 500 000 krooni samas majas kuue klassiruumi renoveerimiseks, elektri- ja küttesüsteemi vahetamiseks.
Sel õppeaastal andis EAS 500 000 krooni 1967. aastal valminud neljakorruselise koolihoone tuletõkkeuste paigaldamiseks ja ühe klassiruumi kapitaalremondiks.
15-protsendilist omaosalust on aidanud maksta linnavalitsus ja laevatehas andis lisaks 150 000 krooni.
Kui lisada väiksemad projektid, nagu kohaliku omaalgatuse programmist toetus rahvariiete ostmiseks, keskkonnainvesteeringute keskuselt õppekäikudeks, kaitseministeeriumilt õppevahenditeks, siis on remontideks ning õppetegevuseks pooleteise aastaga saadud üle 2,5 miljoni krooni.”
Kas ja kuidas suudate mahutada oma koolimajja ka vene kooli 13 klassi – algklassides on ka üks paralleelklass?
„Raamatukogust saab teha kaks klassiruumi. Kooli raamatukogu viime allkorrusele, praeguse garderoobi asemele. Riietehoiu teeme võimlapoolsesse fuajeesse.
Koos neljakorruselise koolimaja kabinettidega saame jagada nii, et mõlemale põhikoolile leiame oma klassiruumid.
Kui tekib õpilaste mahutavusega probleeme, siis on üks võimalus veel alustada gümnaasiumiosa tunde mitte kohe hommikul, vaid näiteks kell 10.
Algklasside majja on võimalik ehitada kaks korterit ümber klassideks, tööõpetuse laoruumist saame klassi ja praegusest mängudetoast samuti. Seega, midagi võimatut ei ole.”
Kas köök ja söökla ei jää liiga väikeseks?
„Meie koolis on õppinud palju rohkem õpilasi, köök ja söökla olid siis väiksemad. Köök vastab tervisekaitse nõuetele. Sööklas saame vajadusel laudade ümberpaigutamisega toitlustada rohkem lapsi.”
Olete ka varem juhtinud kakskeelset kollektiivi, Loksa lasteaias näiteks.
„Jah, paar aastat juhtisin Loksa lasteaeda, kus töötavad eesti- kui venekeelsed õpetajad ning lapsed on eesti ja vene rühmades. Olen juhtinud varem ka toidukaubastu Remniku lastelaagrit. Seal olid koos erinevad rahvused.
Olen pärit Ida-Virumaalt Kiviõlist. Aserisse ehitati uus kool, kus olid eesti- ja venekeelsed klassid. Õppisin neljandas klassis, kui uus kool avati. Seega on mul ka kakskeelses koolis õppimise kogemus.”
Seni ei ole koolide liitmisest ja sellega seotud muutustest eesti kooli lapsevanematega räägitud. Millal tuleb üldkoosolek?
„Oleme otsustanud, et lapsevanemate üldkoosolek toimub 11. märtsil. Kutsume esinema volikogu esimehe, abilinnapea. Ja kui on selleks ajaks valitud, siis ka uue linnapea.”
