Anija ja Aegviidu valla ühinemist hakkavad arutama 5 töörühma

1150

Kolmapäeval, 2. märtsil sai esimest korda kokku Anija ja Aegviidu valla liitumiseks moodustatud ühinemisläbirääkimiste komisjon.

Anija vallamajas toimunud koosolekul tegid kahe valla juhid ülevaate oma vallavalitsuse olulisematest tegemistest ja prioriteetidest, seejärel otsustati koostada rahandusministeeriumile taotlus konsultandi saamiseks ning moodustati töörühmad, kes hakkavad ühinemist valdkonniti ette valmistama.
Aegviidu vallavolikogu esimees Toomas Tõnise ütles kohtumisel, et elukeskkonna tagamiseks peavad Aegviidus säilima kool ja lasteaed. Aegviidu põhikool, kus õpib umbes 60 last, on tema hinnangul jätkusuutlik. Vallavanem Riivo Noor lisas, et Aegviidus on palju peresid, kes otsivad endale elamukrunte, ning on mõned seisma jäänud arendused.
Toomas Tõnise lausus, et nende jaoks on tähtis ka, kuidas toetatakse ühinenud vallas kodanike aktiivsust ehk seltside ja klubide tegevust. Aegviidus  on  neid  valla­eelarvest toetatud, sealhulgas päästeseltsi, mis täidab kohapeal olulist rolli turvalisuse tagamisel. Olulise valdkonnana nimetas Aegviidu volikogu esimees veel sotsiaalteenuseid, peale selle pidas oluliseks kohapealse perearstikeskuse toimimist. Võlakohustusi Aegviidu vallal ei ole, tänavused suurimad investeeringud on valla peatänava ning raudteeümbruse ühenduskohtade ja parkimisalade korrastamine.
„Kui riigi poliitika kõrvale jätta, siis saaksime Aegviidu vallana jätkata, kuid ei saa arendada valda tervikuna. Ühinemise käigus peaks Aegviidu situatsioon paranema. Aegviidu võiks olla üks tõmbekeskus suure valla sees,“ märkis Toomas Tõnise.
Piirkondade konkurentsivõime tagamise (PKT) meetmest taotleb Aegviidu vald toetust Aegviidust Kõrvemaa matka- ja suusakeskuseni kergliiklustee rajamiseks ning endisesse depoohoonesse Kõrvemaa tervisespordikeskuse ehitamiseks.
Anija vallavanem Arvi Karotam rääkis, et nemad on PKTsse esitanud Anija mõisa arendamise projekti: „Suuremad ja vallale olulisemad selle aasta projektid on  eelarves sees. Infrastruktuur nõuab palju raha: Kehra-Kaunissaare kergliiklustee, raudteeühenduste projekt, suurim teede projekt on Härmakosu tee rekonstrueerimine. Meil on suur kruusateede võrk, mis on halvas seisukorras, ning ka sinna läheb päris suur hulk raha.“
Volikogu esimees Jaanus Kalev lisas, et teede olukord on inimeste joaks kõige olulisem, sest neile on esmatähtis pääseda liikuma.
Vallavanem kõneles veel, et tegemisel on Kehra tervisekeskuse rekonstrueerimise projekt, samuti tänavavalgustuse renoveerimise projekt.
Toomas Tõnise, kes on ka hiljuti loodud sihtasutuse Anija Valla Spordimaailm nõukogu liige, kinnitas, et Anija valla spordirajatiste haldamine ja arendamine pakub ka neile huvi ning pidas vajalikuks kaardistada kahe valla ühishuvid: „2016. ja 2017. aastal elame kumbki veel oma rahakoti järgi, kuid toetame üksteist ühiste tulevikunägemustega.“
Arutati ka, millist konsultatsiooniteenust riigilt tellida. Anija vallasekretär Heldi Laks selgitas, et ühinevatel omavalitsustel on rahandusministeeriumilt võimalik taotleda konsultatsiooniteenust kuues valdkonnas: ühinemisläbirääkimiste nõustamine, selgitus- ja teavitustegevus, ühinemislepingu koostamine, juriidiline nõustamine, finantsplaneerimise nõustamine ja elanike arvamuse väljaselgitamise läbiviimise toetamine. Komisjoni liikmed pidasid oluliseks taotleda konsultatsiooniteenust ühinemislepingu koostamiseks ja juriidiliseks nõustamiseks.
Esimesel kokkusaamisel otsustas ühinemisläbirääkimiste komisjon moodustada viis töörühma, kelle ülesanne on fikseerida valdkondade lõikes omavalitsuste hetkeseis ning esitada visioon, kuidas pakutakse selle valdkonna teenuseid ühinenud vallas. Otsustati moodustada hariduse, sotsiaalvaldkonna ja tervishoiu, kultuuri, spordi ja vabaühenduste, majanduse ja taristute ning valitsemise töörühm. 11. märtsiks esitavad vallavalitsused töörühmadesse liikmed, et need saaksid hakata tööle.
Ühinemisläbirääkimiste komisjoni järgmine kokkusaamine on 30. märtsil Aegviidus.
Anija vallavolikogu esimees Jaanus Kalev ütles Sõnumitoojale, et esimene ametlik kohtumine oli väga konstruktiivne: „Tundub, et meie arusaamad on sarnased, kõige tähtsam on keskenduda sellele, et ühinemisest võidaksid mõlema valla elanikud.“
Ta arvas, et ilmselt tuleb siiski ka Anija vallas läbi viia rahvaküsitlus.