Raasiku, Anija ja Aegviidu valdade uue piirkonnapolitseiniku KAISA KAJO sõnul on kuritegevus piirkonnas tunduvalt vähenenud.
Möödunud aasta lõpus politseireformiga kaasnenud muudatustega on alates 2014. aasta 1. oktoobrist Raasiku, Anija ja Aegviidu vallas piirkonnapolitseinikuna ametis Kaisa Kajo, kes pidas varem seda ametit Kuusalu vallas. Ta ütles, et on pidanud esimese poole aasta jooksul jagama end kolme valla vahel ning suurenenud ennetustöö kõrvalt jääb vähem aega patrullis käimiseks.
Pärast politseireformi on mitmed Raasiku valla elanikud Sõnumitoojale kurtnud, et uut piirkonnapolitseinikku on vallamajas asuvas konstaablipunktis harva näha. Kaisa Kajo kinnitas, et püüab vähemalt kord nädalas olla nii Arukülas vallamajas kui Kehras päästeameti majas vastavalt neljapäeva ja teisipäeva õhtuti. Aegviidus tal vastuvõttu pole, sest seal on vähem rahvast ning suuremaid probleeme pole olnud. Konstaabel ütles, et kuna piirkond on suurem, on tööd rohkem, kuid alati võib talle helistada või saata kiri.
Enne möödunud aasta oktoobrit oli Raasiku valla konstaabel Anu Metsaorg, kes jätkab patrullteenistuses, ning Anija vallas Roman Maiorov, kes läks piirkonnakonstaabliks Rae valda.
Kaisa Kajo rääkis, et muutatustega kaasnenud ümberpaigutused suurt segadust pole tekitanud, kuid Kuusalu vald meeldis talle töötamiseks rohkem: „Töö ja teemad, millega tegeleda, on enam-vähem samad. Uut piirkonda tunnen hästi, eriti Anija valda, sest elan seal, olen olnud Kehras varem ka kaks korda konstaabel. Raasiku vallas olen käinud konstaablit asendamas ning käinud patrullis kogu piirkonnas. Asendame puhkuste ajal ka nüüd üksteist. Kui Kuusalu ja Loksa konstaabel Kalev Kuuspalu puhkab, on mul lausa viis omavalitsusüksust ja vastupidi.”
Ta märkis, et neid, kes vastuvõtuajal kokku leppimata konstaablipunkti tulevad, on vähe: „Üldiselt helistatakse ja kirjutatakse ja räägitakse mure ära. Järjekorda ukse taga pole. Püüan end seega jagada vastavalt vajadusele ning see jaguneb Raasiku ja Anija valdade vahel üldjoontes pooleks.”
Piirkonnapolitseinik rääkis, et Kehras on ta pidanud tegelema palju alaealistega: „Lastega on Kehras rohkem probleeme kui mujal, on lastevahelist vägivalda ja kiusamist. Probleeme on ka jalgrattasõiduga, ei kanta kiivreid ega teata sõidureegleid. Kuusalu vallas on seevastu jalgrattakultuur väga hea ning koolides süütegusid pole või kui on, siis lahendatakse need kohapeal ise ära. Arukülas on levinud õhtuti avaliku korra rikkumised ja lõhkumised.”
Pärast Aruküla koolis ülemöödunud nädalal toimunud relvataolise eseme vahejuhtumit käis ta koos noorsoopolitseinikuga rääkimas klassis, kus intsident toimus: „Pärast Viljandi koolitulistamist on mitmekümnekordistunud teadete arv, et kellelgi on koolis kaasas relvataoline ese.”
Kolme valla kõige tähelepanunõudvama kohana nimetab ta Kehrat, sest seal on ka rohkem lähi suhtevägivalda kui mujal: „Üldiselt on probleemid piirkonnas samasugused ning võib rõõmustada, et vargused on kõigis omavalitsustes vähenenud ja kuritegevuse üldine tase langenud.”
Konstaabel sõnas, et suurematel asulatel peab pilku rohkem peal hoidma kui küladel: „Külades korrarikkumisi nii sageli pole ning patrullautot sinna valvesse panna pole mõtet.”
Muudatuste tõttu jäi patrullitöö mahtu vähemaks ning sellest on Kaisa Kajol kahju: „Mulle patrullitöö väga meeldib. Nüüd tuleb aga täita rohkem aruandlust, rohkem on suhtlemist, arutamist ja plaanide tegemist koostööpartneritega.”
Patrullis käib piirkonnapolitseinik 2-3 korda kuus õhtuti või öösiti reididel: „Samas keegi ei keela, võime omavahel kokku leppida ja minna, aga kohutuslikku patrullimist enam pole.“
Ennetustöö on konstaabli sõnul loengud nii koolides, lasteaedades kui eakatele, artiklid meedias, koostöö naabrivalvesektoriga, ümarlauad probleemide lahendamiseks.
Kaisa Kajo sõnas, et on kursis, mida tegi tema eelkäija Anu Metsaorg, kuid ümarlaudade korraldamiseni pole ta veel jõudnud: „Eks paistab, mis teemad kujunevad oluliseks. Lasteteema on mulle kõige huvipakkuvam. See on küll rohkem noorsoopolitsei valdkond, kuid saame selles valdkonnas ka koos tegutseda.”
Ta lausus, et politsei suund on suurendada ka abipolitseinike hulka – Kaisa Kajol on Raasiku vallas aktiivselt abiks 3 abipolitseinikku, Anija ja Aegviidu valdades kummaski üks: „Anija vallas on abipolitseinikke kirjas küll rohkem, aga enamik neist jäänud Anija korrakaitsepatrulli ajast. Kui see ära lõpetati, on abipolitseinike tegevus ära vajunud.”
Lisaks abipolitseinikele kuuluvad ta koostöövõrgustikku külavanemad. Kaisa Kajo sõnas, et möödunud aasta lõpus oli kohtumine Raasiku valla külavanematega, kus saadi tuttavaks ning vestelda, kuid sisulist koostööd pole järgnenud: „Piirkonna tundmaõppimine tuleb töö käigus. Külavanemad on kindlasti selles väga abiks, sest kui täpselt ei tea, kuhu minna, siis on külavanem see, kelle käest oleks kõige targem küsida.”
