Petit­sioon Kuu­sa­lu KAH-met­sa­de kait­seks

Selt­sing Ro­he­li­ne Kuu­sa­lu al­ga­tas in­ter­ne­ti­kesk­kon­nas pe­tit­sioon.ee all­kir­ja­de
ko­gu­mi­se.

Selt­sing Ro­he­li­ne Kuu­sa­lu ava­li­kus­tas eel­mi­sel ree­del, 18. märt­sil pe­tit­sioo­ni „Ei la­ge- ja tur­be­raie­te­le Kuu­sa­lu ale­vi­ku KAH met­sa­des“. Sel­gi­ta­vas teks­tis on öel­dud, et all­kir­ja­kam­paa­nia on olu­li­ne näi­ta­maks Ees­ti rah­va ja ko­gu­kon­na meel­sust nii täht­sa­te ja aja­loo­lis­te met­sa­de hoid­mi­seks ja säi­li­ta­mi­seks.

Kolm päe­va va­rem, 15. märt­sil ava­li­kus­tas Rii­gi­met­sa Ma­jan­da­mi­se Kes­kus (RMK) Kuu­sa­lu ter­vi­se­ra­da­de ümb­ru­ses asu­va­te rii­gi­met­sa­de ma­jan­da­mis­ka­va aas­ta­teks 2022-2031. KAH ehk kõr­gen­da­tud ava­li­ku hu­vi­ga met­si on Kuu­sa­lu ale­vi­ku va­he­tus lä­he­du­ses 344,2 hek­ta­rit, val­da­valt män­ni­kud. RMK soo­vib seal lä­he­ma küm­ne aas­ta jook­sul raiu­da 43,9 hek­ta­ril, mil­lest 33 hek­ta­ril va­nas met­sas. La­ge­raieid plaa­ni­tak­se sel alal kuuel lan­gil kok­ku viiel hek­ta­ril, har­ven­dus­raiet 10,9 hek­ta­ril ning aeg­järk­set raiet 2,1 hek­ta­ril, häil­raiet ehk häi­lu­de­na raiet 25,9 hek­ta­ril. La­ge­raie lan­ki­de­le on ka­va jär­gi plaa­nis jät­ta 30 prot­sen­ti puu­dest kas­va­ma. Ma­jan­da­mis­ka­va­le oo­da­tak­se et­te­pa­ne­kuid ku­ni 5. ap­ril­li­ni.

Pe­tit­sioo­nis on kir­jas: „Kuu­sa­lu ale­vik­ku ümb­rit­sev mets kait­seb ale­vik­ku lii­va­kar­jää­ri­de mü­ra ja tol­mu eest. Sel­le met­sa sees on Kuu­sa­lu sur­nuaed ja ter­vi­se­ra­jad. Siin met­sas käi­vad see­ne­li­sed ja mar­ju­li­sed üle ter­ve Ees­ti.“

Li­sa­tud on, et RMK on ko­hus­ta­tud ar­ves­ta­ma ko­ha­li­ku ko­gu­kon­na soo­ve. Selt­sing on kor­du­valt RMK­ga rää­ki­nud, kuid soo­ve po­le ar­ves­se võe­tud. Ko­gu­tud all­kir­jad saa­de­tak­se RMK­le ja Kuu­sa­lu val­la­va­lit­su­se­le.

Tei­si­päe­va, 29. märt­si hom­mi­kuks oli pe­tit­sioo­ni­le an­tud 230 all­kir­ja. Hää­le­ta­da saab 18. ap­ril­li­ni.

Selt­sin­gu Ro­he­li­ne Kuu­sa­lu üks asu­ta­jaid Ül­le Laas­ma sel­gi­tas Sõ­nu­mi­too­ja­le, et all­kir­ja­de ko­gu­mi­ne pe­tit­sioo­ni­le al­ga­ta­ti, ku­na ma­jan­da­mis­ka­va ar­ves­tab eel­kõi­ge RMK hu­vi­sid ja rii­vad Kuu­sa­lu ela­ni­ke õi­gu­si ela­da toi­mi­vas loo­dus­kesk­kon­nas.

„Selt­sin­gu ar­va­tes ei pea kõik met­sad Ees­tis ole­ma ma­jan­dus­met­sad. Need met­sad, mis asu­vad asu­la­te va­he­tus lä­he­du­ses, võik­sid ol­la ini­mes­te­le mee­le­rõõ­muks ja hin­ge­ra­hu­keks. Kui­gi tun­dub, et Kuu­sa­lu mets on va­na, lau­sa 100-130aas­ta­ne, siis män­ni­met­sa koh­ta on veel kül­lalt­ki noor – mänd kas­vab loo­du­ses 300aas­ta­seks,“ kom­men­tee­ris ta.

„Meie selt­sing esi­tas RMK-le komp­ro­mis­set­te­pa­ne­ku ka­su­ta­da Kuu­sa­lu KAH-met­sa­des va­lik­raiet ehk pü­si­met­sa­ma­jan­dust, mis on kee­ru­li­sem ja ku­lu­kam, aga pal­ju inim- ja loo­dus­sõb­ra­li­kum. RMK on kor­du­valt öel­nud, et seal va­lik­raiet te­ha ei saa, kuid see ei ole õi­ge. Võt­si­me ühen­dust Tar­tu Üli­koo­li tead­la­se An­ne­li Pa­lo­ga, kel­le sõ­nul so­bi­vad va­lik­raieks just­ni­melt pa­lu­män­ni­kud ehk mus­ti­ka­met­sad. Kuu­sa­lu ümb­ru­ses on pa­lu­män­ni­kud. Aga prae­gu ae­tak­se ta­ga ma­jan­da­mi­se mak­si­maal­set efek­tiiv­sust, sel­le­pä­rast po­le RMK jaoks muud võt­ted või­ma­li­kud. “

Ül­le Laas­ma: „Aeg­järk­ne raie ja häil­raie on tur­be­raie lii­gid, mis tä­hen­dab, et kõik lan­gil ole­vad puud raiu­tak­se ma­ha eri etap­pi­des ja al­les jää­vad mõ­ned seem­ne­puud Me ei ta­ha öel­da, et üld­se ei võiks Kuu­sa­lu ale­vi­ku ümb­ru­ses puid ma­ha võt­ta, vaid ta­ha­me, et teh­taks va­lik­raiet, et mets kah­jus­tuks vä­hem. Koos­töös Kuu­sa­lu val­la­va­lit­su­se­ga on plaa­nis käe­so­le­val ke­va­del viia Kuu­sa­lu KAH-met­sas lä­bi lii­gi­rik­ku­se uu­ring, alus­ta­da võiks mai al­gu­ses.“
Ta li­sas, et FSC ehk met­sa tar­nea­la stan­dar­di jär­gi on RMK ko­hus­ta­tud kaa­sa­ma raiep­laa­ni­de te­ge­mis­se ko­ha­lik­ku ko­gu­kon­da, ar­ves­ta­ma ko­ha­li­ke soo­vi­de ja hu­vi­de­ga: „Sea­du­sest tu­le­ne­valt on ka Kuu­sa­lu val­la­va­lit­su­sel ko­hus­tus esin­da­da ela­ni­ke hu­ve ja või­ma­lik raiep­laa­ni­le kaa­sa rää­ki­da.“

Kuu­sa­lu val­la kesk­kon­na­spet­sia­list Mar­gus Kirss üt­les, et selt­sin­gu al­ga­tu­sel on ka­vas tel­li­da Kuu­sa­lu ale­vi­ku va­he­tus lä­he­du­ses li­gi 160 hek­ta­ri suu­ru­sel alal met­sa­des ja lii­va­kar­jää­ri­de ümb­ru­ses lii­gi­rik­ku­se hin­nang. Ta saa­tis hin­na­pä­rin­gu mit­me­le fir­ma­le, pak­ku­mi­se esi­ta­sid OÜ Tirts ja Tigu oleks 8000-14 000 eu­rot. En­ne tel­li­mu­se esi­ta­mist on ka­vas tut­vus­ta­da hin­nan­gu­ga seo­tud tee­mat val­la­vo­li­ko­gu kesk­kon­na- ja ehi­tus­ko­mis­jo­ni­le.

Kesk­kon­nas­pet­sia­list mär­kis, et Kuu­sa­lu met­sa­de osas on ko­gu­kon­nal eri­ne­vad sei­su­ko­had. Rah­va­ma­jas toi­mu­nud koo­so­le­kul aval­da­sid ar­va­must ale­vi­ku ela­ni­kud, kes soo­vi­vad, et seal teh­taks vaid va­lik­raiet, aga ka need, kes on sei­su­ko­hal, et majandamine peab tagama metsa sarnase ilme säilimise ning on nõus metsa mitmekülgsema majandamisega.

Ida-Har­ju­maa met­saü­lem And­rus Kev­vai kin­ni­tas nii Kuu­sa­lu rah­va­ma­jas veeb­rua­ris toi­mu­nud in­fo­koo­so­le­kul kui ka Sõ­nu­mi­too­ja­le an­tud kom­men­taa­ris, et Kuu­sa­lu ale­vi­ku ümb­ru­se män­ni­ku­tes ei ole va­lik­raie hea lahendus, sest ei ta­gaks uu­te kva­li­teet­se­te män­di­de jä­rel­kas­vu.

Selt­sin­gu Ro­he­li­ne Kuu­sa­lu asu­ta­sid Kuu­sa­lu ela­ni­kud 2017. aas­tal, nüüd­seks on liik­meid 28.

Ala­tes 16. märt­sist ko­gu­tak­se in­ter­ne­ti­kesk­kon­nas rah­vaal­ga­tus.ee üle-Ees­ti­li­selt all­kir­ju ava­li­ku­le pöör­du­mi­se­le rii­gi­ko­gu ja va­lit­su­se poo­le ko­du­met­sa­de kait­seks. Au­to­rid on MTÜ Pääs­ta­me Ees­ti Met­sad, Kesk­kon­na­tea­be Ühen­dus ja Keh­ras mõ­ne aas­ta eest ära ko­li­nud Fa­riš­ta­mo El­ler.

Pöör­du­mi­ses soo­vi­tak­se, et uuen­dus­raied, seal­hul­gas la­ge­raied pea­ta­taks lin­na­de, asu­la­te, kü­la­de ja ela­mu­te lä­he­das­tes rii­gi­met­sa­des, seal­hul­gas kõi­gil KAH-ala­del, loo­dus­kait­se- ja hoiu­ala­del. Lei­tak­se, et kii­re­mas kor­ras peab keh­tes­ta­ma pii­ran­gud, et neid met­si ma­jan­da­taks pea­mi­selt pü­si­met­sa­na või hool­du­se­ga.