Minist­rid rää­ki­sid oma­va­lit­sus­juh­ti­de­le põ­ge­ni­ke vas­tu­võ­tust

Möö­du­nud kol­ma­päe­val, 23. märt­sil toi­mus Tal­lin­na lin­na­vo­li­ko­gu saa­lis Har­ju­maa Oma­va­lit­sus­te Lii­du (HOL) vo­li­ko­gu era­kor­ra­li­ne koo­so­lek, kus kõ­nel­di si­se­jul­geo­le­kust ning sõ­ja­põ­ge­ni­ke elu­kor­ral­du­sest.

Si­se­kait­sea­ka­dee­mia Si­se­jul­geo­le­ku Ins­ti­tuu­di ju­ha­ta­ja Erk­ki Koort rää­kis, et jul­geo­le­ku olu­kord po­le Eu­roo­pas ala­tes Tei­se maail­ma­sõ­ja lõ­pust ol­nud nii ärev na­gu prae­gu. Ta mär­kis, et ot­se­ne rün­na­ku oht Ees­ti­le on väi­ke, aga me ei in­ves­tee­riks rii­gi­kait­ses­se mil­jar­dit eu­rot, kui min­git oh­tu ei oleks. Sõ­da Uk­rai­nas lä­heb suu­re tõe­näo­su­se­ga veel bru­taal­se­maks, ju­ba prae­gu on 90 prot­sen­ti Ve­ne­maa rün­na­ku­test si­hi­tud tsi­vii­lob­jek­ti­de vas­tu: „See näi­tab, kui­das Ve­ne­maa 21. sa­jan­dil sõ­da peab – soov on te­ki­ta­da pal­ju kan­na­tu­si tsi­vii­le­la­nik­kon­na­le ja lü­ka­ta mas­sid liik­ve­le.“

Sel­lel on Erk­ki Koor­ti sel­gi­tu­sel kaks põh­just. Kaits­ja­tel on rin­det­soo­nis ras­ke te­gut­se­da, kui pea­vad ka tsi­vii­le­la­nik­ke ai­ta­ma, ning rah­va­mas­si­de teis­tes­se rii­ki­des­se põ­ge­ne­mi­se kor­ral peab nen­de­ga te­ge­le­ma ko­gu Eu­roo­pa.

Erk­ki Koort mär­kis, et Uk­rai­na pu­hul on nä­ha, kui suur väl­ja­kut­se on sõ­da ko­ha­li­ke­le oma­va­lit­sus­te­le. Ta sel­gi­tas, et la­hin­gu­te­ge­vu­se ajal on kait­se­vä­gi oku­pee­ri­tud ala­delt ka­du­nud, sest võit­leb sel­le eest, et sõ­da või­de­taks. Tsi­vii­le­la­nik­kond on suu­res­ti oma­päi, nen­de­ga te­ge­le­vad pea­mi­selt oma­va­lit­su­sed, kes sa­ge­li pea­vad ka oku­pan­ti­de­ga pi­da­ma lä­bi­rää­ki­mi­si. Kas teie ole­te sel­leks val­mis, kü­sis ta Har­ju­maa oma­va­lit­sus­juh­ti­delt ning li­sas, et sõ­jao­lu­kor­ras on neil va­ja oma hal­dus­ter­ri­too­riu­mil te­ge­le­da ela­nik­kon­na kait­se­ga, mui­du po­le pä­rast sõ­da kel­le­ga­gi elu jät­ka­ta.

Kõ­ne­le­ja pa­ni oma­va­lit­sus­juh­ti­de­le sü­da­me­le, et ei mõel­daks mit­te ai­nult prae­gu­se­le, vaid ka järg­mi­ste­le krii­si­de­le, mis meid ta­ba­vad. Ta tõi näi­teks vii­ma­ti­se tor­mi Võ­rus, kui ini­me­sed pi­did käi­ma Lä­tis he­lis­ta­mas, sest Ees­ti si­de­võrk oli ri­vist väl­jas. Erk­ki Koort soo­vi­tas oma­va­lit­sus­tel kü­si­da si­deet­te­võ­te­telt, kui­das on nen­de piir­kon­da­des ta­ga­tud va­rus­tus­kind­lus, või uue tank­la ehi­ta­jalt, kas sin­na tu­leb ge­ne­raa­tor, et kü­tust saaks kät­te ka siis, kui elekt­rit ei ole, ning rii­gilt kü­si­da, kas pääs­te­ko­man­do­des on va­rin­gu­pääs­te- või kee­mia­pääs­te­või­me­kus: „Riik on tei­nud suu­re sam­mu va­ru­de agen­tuu­ri loo­mi­sel. Aga kas ole­te kü­si­nud, kui­das see toit jõuab Lok­sa­le, kui meil on kriis? Või Sak­ku? Va­ru­de agen­tuur on vä­ga hea, aga ta­sub mõel­da la­hen­dus­te pea­le ka enda oma­va­lit­su­ses.“

Põ­ge­ni­ke­vool on vä­he­ne­nud
Si­se­mi­nis­ter Kris­tian Jaa­ni üt­les, et Ees­ti on Eu­roo­pa Lii­dus se­ni ai­nus riik, kes ot­sus­tas 3. märt­sil taas­ta­da Ik­la ja Val­ga pii­ri­punk­ti­des aju­ti­se pii­ri­kont­rol­li. Sihtg­rupp, ke­da kont­rol­li­tak­se, on kol­man­da­te rii­ki­de ko­da­ni­kud, kes on sõ­ja tõt­tu Uk­rai­nast lah­ku­nud. Se­da teh­ti, et ai­da­ta ju­ba pii­ril ini­me­si, kes on Uk­rai­nast Ees­tis­se tu­le­mas, tei­seks see­tõt­tu, et tea­da, kes Ees­tis­se tu­le­vad ja kui pal­ju neid on. Sellepärast on numb­rid Ees­tis­se saa­bu­nud sõ­ja­põ­ge­ni­ke koh­ta te­ma kin­ni­tu­sel tõe­sed. Möö­du­nud kesk­nä­da­laks oli Ees­tis­se tul­nud Uk­rai­nast li­gi 22 000 põ­ge­nik­ku, neist li­gi 10 000 on lap­sed. Üle 7000 põ­ge­ni­ku ka­su­ta­sid Ees­tit tran­sii­di­na, läk­sid eda­si pea­mi­selt Soo­me. Märt­si al­gu­ses tu­li Ees­tis­se öö­päe­vas kesk­mi­selt 2000 põ­ge­nik­ku, nüüd tu­leb al­la 800. Kris­tian Jaa­ni mär­kis, te­hak­se suu­ri jõu­pin­gu­tu­si, et põ­ge­ni­ke trans­por­ti­mi­sel ei oleks ise­te­ge­vust. Po­lit­sei- ja pii­ri­val­vea­me­ti part­ner põ­ge­ni­ke trans­por­dil on Pa­gu­la­sa­bi ning Ees­tis­se püü­tak­se tuua eel­kõi­ge neid, kel on siin tut­ta­vaid-su­gu­la­si ja koht, kus ol­la.

Roh­kem kui 6000 Ees­tis­se tul­nud Uk­rai­na pa­gu­last on va­ja­nud ma­ju­ta­mi­sel abi, üle­jää­nud on pea­var­ju saa­nud pea­mi­selt tut­ta­va­te-su­gu­las­te juu­res. Rii­gi­pool­se aju­ti­se ma­ju­tu­se saa­nu­test üle 4400 on ma­ju­ta­tud Tal­lin­nas­se ja Har­ju­maa­le.

Eel­mi­sest nä­da­last töö­tab Pär­nu vas­tu­võ­tu­kes­kus, kus kõik Ik­la kau­du Ees­tis­se tul­nud põ­ge­ni­kud saa­vad vor­mis­ta­da isi­ku­koo­di, aju­ti­se kait­se, lä­bi­da es­ma­se ter­vi­se­kont­rol­li ning nad suu­na­tak­se ma­ju­tus­se sin­na, kus on va­bu koh­ti, et kõik ei lä­heks enam pea­mi­selt Tal­lin­nas­se. Tei­ne ana­loog­ne vas­tu­võ­tu­punkt ava­ti Tar­tus. Kris­tian Jaa­ni sel­gi­tas, ees­märk on saa­da Uk­rai­na põ­ge­ni­ke aju­ti­se kait­se me­net­lus kii­re­maks, et nad saak­sid õi­gu­se Ees­ti sot­siaal­tee­nus­te­le ja -toe­tus­te­le. Põ­ge­ni­ke Ees­tis­se saa­bu­mi­se esi­mes­tel päe­va­del suu­de­ti aju­ti­ne kait­se vor­mis­ta­da 70 ini­me­se­le päe­vas, nüüd jõu­tak­se ühe päe­va jook­sul me­net­le­da 1000 aval­dust. Kok­ku on aju­ti­se kait­se saa­nud 5000 ini­mest, oo­tel on 8000. Mi­nis­ter lu­bas, et pin­gu­ta­tak­se, et jär­je­kord ei oleks vä­ga pikk. Üks ees­märk on, et oo­ta­ma ei peaks üle nä­da­la.

Ka sot­siaal­kait­se­mi­nis­ter Sig­ne Rii­sa­lo sõ­nas, et kõi­ge täht­sam on põ­ge­ni­ke­le vor­mis­ta­da rah­vus­va­he­li­ne kait­se, mui­du on neil li­saks sot­siaal­toe­tus­te­le vä­ga kee­ru­li­ne saa­da pü­si­vaid ma­ju­tus­koh­ti, min­na töö­le, saa­da lap­si koo­li-las­teae­da. Rii­gi ees­märk on saa­da põ­ge­ni­kud es­ma­sel ja rii­gi jaoks kal­list aju­ti­sest ma­ju­tu­sest ühe kuu jook­sul pü­si­va­le ma­ju­tu­se­le. Sel­leks on koos ühe kin­nis­va­ra­por­taa­li­ga loo­mi­sel and­me­baas pa­ku­ta­va­test üü­ri­pin­da­dest, seal­hul­gas ka ko­ha­li­ke oma­va­lit­sus­te kor­te­ri­test. Ta mär­kis, et on ini­me­si, kes on oma ko­du või va­ba kor­te­rit pak­ku­nud põ­ge­ni­ke ma­ju­ta­mi­seks ren­di­ta­su­ta. Osa põ­ge­nik­ke on leid­nud Ees­tis töö­ko­ha, osa on end töö­tu­na ar­ve­le võt­nud, töö­tu­kas­sal on eral­di in­ter­ne­ti­kesk­kond Uk­rai­na põ­ge­ni­ke­le pa­ku­ta­va­te töö­koh­ta­de­ga.

Va­ba­taht­li­kust te­ge­vu­sest kõ­nel­des lau­sus Sig­ne Rii­sa­lo, et Pu­na­se­le Ris­ti­le ja Pa­gu­la­sa­bi­le ai­ne­li­se abi vii­mi­se aeg on möö­das, kui ko­gu­kon­da­des on ak­ti­vis­te, kes soo­vi­vad pa­nus­ta­da, võiks neid ra­ken­da­da konk­reet­se­te sõ­ja­põ­ge­ni­ke abis­ta­mi­seks: „Kui meil ku­na­gi oli aru­saam, et igal eest­las­tel peab ole­ma oma soom­la­ne, siis nüüd võiks igaü­hel ol­la oma uk­rain­la­ne. Ka pä­rast aju­ti­se kait­se saa­mist tu­leb uk­rain­las­tel mur­da lä­bi hul­gast bü­rok­raat­li­kest süs­tee­mi­dest. See va­jab ju­hen­da­mist ja tu­ge, sot­siaal­töö­ta­jad kõi­ke ei jõua.“

Sot­siaal­kind­lus­tu­sa­me­ti pea­di­rek­tor Ind­rek Holst ja hü­vi­tis­te osa­kon­na ju­ha­ta­ja Ka­ti Küm­nik sel­gi­ta­sid, et aju­ti­se kait­se saa­nud põ­ge­ni­ke­le on et­te näh­tud Ees­ti ela­ni­ke­ga võrd­sed pe­re­de­le, va­na­dus­pen­sio­nä­ri­de­le ja eri­va­ja­dus­te­ga ini­mes­te­le et­te­näh­tud hü­vi­ti­sed ja tee­nu­sed.