Möödunud kolmapäeval, 23. märtsil toimus Tallinna linnavolikogu saalis Harjumaa Omavalitsuste Liidu (HOL) volikogu erakorraline koosolek, kus kõneldi sisejulgeolekust ning sõjapõgenike elukorraldusest.
Sisekaitseakadeemia Sisejulgeoleku Instituudi juhataja Erkki Koort rääkis, et julgeoleku olukord pole Euroopas alates Teise maailmasõja lõpust olnud nii ärev nagu praegu. Ta märkis, et otsene rünnaku oht Eestile on väike, aga me ei investeeriks riigikaitsesse miljardit eurot, kui mingit ohtu ei oleks. Sõda Ukrainas läheb suure tõenäosusega veel brutaalsemaks, juba praegu on 90 protsenti Venemaa rünnakutest sihitud tsiviilobjektide vastu: „See näitab, kuidas Venemaa 21. sajandil sõda peab – soov on tekitada palju kannatusi tsiviilelanikkonnale ja lükata massid liikvele.“
Sellel on Erkki Koorti selgitusel kaks põhjust. Kaitsjatel on rindetsoonis raske tegutseda, kui peavad ka tsiviilelanikke aitama, ning rahvamasside teistesse riikidesse põgenemise korral peab nendega tegelema kogu Euroopa.
Erkki Koort märkis, et Ukraina puhul on näha, kui suur väljakutse on sõda kohalikele omavalitsustele. Ta selgitas, et lahingutegevuse ajal on kaitsevägi okupeeritud aladelt kadunud, sest võitleb selle eest, et sõda võidetaks. Tsiviilelanikkond on suuresti omapäi, nendega tegelevad peamiselt omavalitsused, kes sageli peavad ka okupantidega pidama läbirääkimisi. Kas teie olete selleks valmis, küsis ta Harjumaa omavalitsusjuhtidelt ning lisas, et sõjaolukorras on neil vaja oma haldusterritooriumil tegeleda elanikkonna kaitsega, muidu pole pärast sõda kellegagi elu jätkata.
Kõneleja pani omavalitsusjuhtidele südamele, et ei mõeldaks mitte ainult praegusele, vaid ka järgmistele kriisidele, mis meid tabavad. Ta tõi näiteks viimatise tormi Võrus, kui inimesed pidid käima Lätis helistamas, sest Eesti sidevõrk oli rivist väljas. Erkki Koort soovitas omavalitsustel küsida sideettevõtetelt, kuidas on nende piirkondades tagatud varustuskindlus, või uue tankla ehitajalt, kas sinna tuleb generaator, et kütust saaks kätte ka siis, kui elektrit ei ole, ning riigilt küsida, kas päästekomandodes on varingupääste- või keemiapäästevõimekus: „Riik on teinud suure sammu varude agentuuri loomisel. Aga kas olete küsinud, kuidas see toit jõuab Loksale, kui meil on kriis? Või Sakku? Varude agentuur on väga hea, aga tasub mõelda lahenduste peale ka enda omavalitsuses.“
Põgenikevool on vähenenud
Siseminister Kristian Jaani ütles, et Eesti on Euroopa Liidus seni ainus riik, kes otsustas 3. märtsil taastada Ikla ja Valga piiripunktides ajutise piirikontrolli. Sihtgrupp, keda kontrollitakse, on kolmandate riikide kodanikud, kes on sõja tõttu Ukrainast lahkunud. Seda tehti, et aidata juba piiril inimesi, kes on Ukrainast Eestisse tulemas, teiseks seetõttu, et teada, kes Eestisse tulevad ja kui palju neid on. Sellepärast on numbrid Eestisse saabunud sõjapõgenike kohta tema kinnitusel tõesed. Möödunud kesknädalaks oli Eestisse tulnud Ukrainast ligi 22 000 põgenikku, neist ligi 10 000 on lapsed. Üle 7000 põgeniku kasutasid Eestit transiidina, läksid edasi peamiselt Soome. Märtsi alguses tuli Eestisse ööpäevas keskmiselt 2000 põgenikku, nüüd tuleb alla 800. Kristian Jaani märkis, tehakse suuri jõupingutusi, et põgenike transportimisel ei oleks isetegevust. Politsei- ja piirivalveameti partner põgenike transpordil on Pagulasabi ning Eestisse püütakse tuua eelkõige neid, kel on siin tuttavaid-sugulasi ja koht, kus olla.
Rohkem kui 6000 Eestisse tulnud Ukraina pagulast on vajanud majutamisel abi, ülejäänud on peavarju saanud peamiselt tuttavate-sugulaste juures. Riigipoolse ajutise majutuse saanutest üle 4400 on majutatud Tallinnasse ja Harjumaale.
Eelmisest nädalast töötab Pärnu vastuvõtukeskus, kus kõik Ikla kaudu Eestisse tulnud põgenikud saavad vormistada isikukoodi, ajutise kaitse, läbida esmase tervisekontrolli ning nad suunatakse majutusse sinna, kus on vabu kohti, et kõik ei läheks enam peamiselt Tallinnasse. Teine analoogne vastuvõtupunkt avati Tartus. Kristian Jaani selgitas, eesmärk on saada Ukraina põgenike ajutise kaitse menetlus kiiremaks, et nad saaksid õiguse Eesti sotsiaalteenustele ja -toetustele. Põgenike Eestisse saabumise esimestel päevadel suudeti ajutine kaitse vormistada 70 inimesele päevas, nüüd jõutakse ühe päeva jooksul menetleda 1000 avaldust. Kokku on ajutise kaitse saanud 5000 inimest, ootel on 8000. Minister lubas, et pingutatakse, et järjekord ei oleks väga pikk. Üks eesmärk on, et ootama ei peaks üle nädala.
Ka sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnas, et kõige tähtsam on põgenikele vormistada rahvusvaheline kaitse, muidu on neil lisaks sotsiaaltoetustele väga keeruline saada püsivaid majutuskohti, minna tööle, saada lapsi kooli-lasteaeda. Riigi eesmärk on saada põgenikud esmasel ja riigi jaoks kallist ajutisest majutusest ühe kuu jooksul püsivale majutusele. Selleks on koos ühe kinnisvaraportaaliga loomisel andmebaas pakutavatest üüripindadest, sealhulgas ka kohalike omavalitsuste korteritest. Ta märkis, et on inimesi, kes on oma kodu või vaba korterit pakkunud põgenike majutamiseks renditasuta. Osa põgenikke on leidnud Eestis töökoha, osa on end töötuna arvele võtnud, töötukassal on eraldi internetikeskkond Ukraina põgenikele pakutavate töökohtadega.
Vabatahtlikust tegevusest kõneldes lausus Signe Riisalo, et Punasele Ristile ja Pagulasabile ainelise abi viimise aeg on möödas, kui kogukondades on aktiviste, kes soovivad panustada, võiks neid rakendada konkreetsete sõjapõgenike abistamiseks: „Kui meil kunagi oli arusaam, et igal eestlastel peab olema oma soomlane, siis nüüd võiks igaühel olla oma ukrainlane. Ka pärast ajutise kaitse saamist tuleb ukrainlastel murda läbi hulgast bürokraatlikest süsteemidest. See vajab juhendamist ja tuge, sotsiaaltöötajad kõike ei jõua.“
Sotsiaalkindlustusameti peadirektor Indrek Holst ja hüvitiste osakonna juhataja Kati Kümnik selgitasid, et ajutise kaitse saanud põgenikele on ette nähtud Eesti elanikega võrdsed peredele, vanaduspensionäridele ja erivajadustega inimestele ettenähtud hüvitised ja teenused.