Peatreener JÜRI LEPP: „Jäime fännide ja toetajate ees võlglasteks.“

1582
„Võidud annavad positiivse emotsiooni, kuid kaotused õpetavad. Tulevikuvõidud tulevad just kibedatest kaotustest,“ ütles HC Kehra peatreener JÜRI LEPP pühapäeval Kuku raadio saates „Kukul külas“.

Peatreener JÜRI LEPP, kas äsja Eesti meistrivõistlustel saadud 2. koht oli Kehra käsipallimeeskonnale võidetud  hõbe- või pigem kaotatud kuldmedal?
„Kindlasti oli see kaotatud kuld, Eestis võistleme me vaid kuldmedali eest. Ka Eesti meistrivõistlustel jahtisime üksnes kulda, kuid kahjuks libises see käte vahelt ära.“
Aasta tagasi, kui HC Kehra oli tulnud 11. korda Eesti meistriks, ütlesite, et kuna palju mehi oli vigastuste tõttu rivist väljas, oli võit varasematest magusam. Kas tänavune kaotus oli selle võrra valusam?
„Kaotus oli selles mõttes väga valus, et meil oli meistritiitel ju peaaegu käes: saime finaalseerias 2:1 ette. Treeningul enne neljandat mängu, mille oleksime võinud lõpetada meistritiitli võiduga, sai Marko Slastinovski, kes on nii kaitses kui rünnakul juhtiv mängija, hüppeliigese vigastuse. Ilma temata kaotasime. Tohtrid suutsid Marko Slastinovski kolme-nelja päevaga terveks ravida, kuid viimases mängus sai ta teise poolaja alguses   punase   kaardi.   Tema   eemaldamine oli suur kaotus. Ta oleks kindlasti teinud meie mängu paremaks, kuigi väga raske on hinnata, kuidas oleks mäng siis lõppenud. Meil oli tugev koosseis ja ka viimases mängus domineerisime. Normaalaja lõpus oli kõik veel meie käes, olime pidevalt ühe-kahe väravaga ees. Ju me ei mänginud lõpus kõige targemalt ning võit jooksis Põlvale kätte.“

Finaalmängudes andis Kehra päris mitmel korral edu käest. Kas Põlva Servitil on suurem võidujanu, usk endasse või jäävad Kehra mehed suure edu korral loorberitele puhkama?
„Meie võistkond on suhteliselt hästi komplekteeritud ääremängijatega, tagamängijate arv on piiratud. Kui Marko Slastinovski viimases mängus eemaldati, oli meil niiöelda üks käik veel vähem. Põlval oli vahetusvõimalusi rohkem, viimase mängu lõpuosas oli näha, et meie väsisime rohkem.
Teine põhjus oli, et meie väravavaht Mikola Naum, kes töötab kaitsejõududes, osales Siili õppusel ega saanud selle tõttu lõpus nii palju ühistreeningutele panustada. Ta mängis kogu finaalseeria väga hästi, kuid  mida pikemaks see venis, seda raskem tal oli, ta väsis lõpus.“

On spekuleeritud, et HC Kehra vastased olid peale Põlva Serviti ka kohtunikud. Ometi on üks viimase mängu kohtunikest kunagi ise mänginud Kehra meeskonnas.
„Jah. Kuid viienda mängu teine kohtunik on Põlvast pärit ja on mõnede Põlva mängijatega terve kooliaja koos mänginud. See on meie mängijatel teada ja kui nad nägid, et tema on kohtunik, ei mõjunud see meeskonnale hästi, tegi meid närviliseks.
Isegi kui kohtunik vilistab hästi, tundub mingite kaheldavate olukordade puhul mõnele kindlasti, et kohtunik on vastaste poolt. Peaksime Eesti käsipallis suutma teha nii, et selliseid olukordi ei oleks. Et võistkond ja juhtkond ei peaks mängus võitlema kohtunikega, vaid saaksid keskenduda oma mängule ning kellelgi ei jääks võimalust süüdistada kohtunikke.“

Millise hinnangu annate Kehra meeskonna kogu hooajale, mil kõik suured võidud jäid saamata, Eesti karikavõistlustel ei pääsenud finaaligi?
„Eesti karikavõistluste süsteem on selline, et karika saab see, kes kõik mängud võidab. Meil see seekord ei õnnestunud. Meeskonnas oli algul üks joonemängija, kes ei saanud vigastuse tõttu mängida, eelmise hooaja mängujuht Uku-Tanel Laast oli eemal, mitu uut meest olid äsja tulnud. Pole nii, et võtad uued mängijad ja nad hakkavad kohe koos hästi mängima, kõik tahab harjumist ja kokkumängu. Hooajal algul oli meil sellega päris suuri probleeme ning sügisel lonkas koostöö veel kõvasti.
Ka Balti Liigas ei pääsenud me finaali. Nii et lõppenud hooajaga ei saa kuidagi olla rahul. Alles kevadeks saime päris heasse hoogu, kuid ka siis jäi natuke puudu.“

Milline teile üldse Eesti käsipalli tase tundub? Kui varem olid peamised esikoharivaalid Kehra ja Põlva, siis lõppenud hooajal oli juba neli võistkonda , kelle omavaheliste mängude puhul ei saanud võitjas kunagi kindel olla. Kas tase on ühtlustunud?
„On selge, et kogu liiga tase on tõusnud. Viljandi meeskond on alati arvestatav vastane, kohati ka Viimsi. Julgen öelda, et ka Kehra ja Põlva mängisid sel aastal võrreldes eelmise hooajaga paremini. Publikuhuvi ja meedia tähelepanu näitavad samuti, et kodune klubikäsipall on oma tasemelt sammu edasi teinud.“

Hooaeg on lõppenud, kas nüüd puhkate?
„Möödunud nädalal tegime veel üldkehalised testid ära, nüüd on meeskonnal ees puhkus. Juhtkond teeb sponsoritega järgmise aasta kokkuleppeid. Kuigi meil ei läinud kõige paremini, siis loodan, et võidunälg on järgmiseks aastaks nii meeskonnal kui juhtkonnal oluliselt kasvanud ning üritame muuta meeskonda järgmiseks hooajaks oluliselt tugevamaks. Ettevalmistust alustame juulikuus, esimesed võistlused on juuli keskel Jõudi mängud Kuressaares.“

Kas kolm Ukraina mängijat jätkavad Kehras ka uuel hooajal?
„Meeskonna koosseisu on veel  vara öelda, tuleb mängijatega läbi rääkida.  Kes välismängijatest jäävad, tuleb otsustada lähiajal. Võibolla oli välismängijate osakaal praegu liiga suur, optimaalne oleks ehk kaks.“
Kas Uku-Tanel Laast, kes tegi kaasa viimastes finaalmängudes, on nüüd lõplikult välismaalt tagasi ja jätkab Kehra meeskonnas?
„Jah, ta on soovinud järgmised paar aastat,  mil on seotud ülikooliga, mängida meie eest.“

Kas noortest on meeskonnale järelkasvu tulemas?
„HC Kehra D-klassi noormehed, kes on praegu 13aastased, tulid tänavu Eesti meistriks. Usun, et neist on häid mängijaid kasvamas. Üksikuid poisse on ka vanemate seas, kuid järgmiseks hooajaks noorte seast meile järelkasvu esialgu näha ei ole. Üksnes 1998. aastal sündinud väravavaht Rainer Seermann, kes oli juba sel hoo­ajal meeskonna koosseisus, kuid sai vähe mängida. Järgmisel hooajal tema osatähtsus kindlasti suureneb.“

Aasta eest ütlesite, et noorte treenimises oli vahepeal mõõn, kuna treeneritele ei saa maksta väärilist tasu. Kas selles osas on nüüd midagi muutunud?
„Kindlasti on klubi noortetöö sel hooajal läinud paremaks, kuid arenguruumi on veel küll. Me ei saa ikkagi oma noortetreenerite töötingimusi võrrelda sellega, mis on Eesti teistest tippklubides Põlvas ja Viljandis ning Tallinna spordikoolis. Summad, millega saame noorte juhendajaid tasustada, on sümboolsed. Toon võrdluseks alati selle, kuidas tasustatakse teist Kehras asuvat huvikooli ja käsipallikubi. Kindlasti on siin probleeme küll ja küll.“

Kas lubate, et uuel hooajal võidab Kehra tagasi need tiitlid, millest tänavu ilma jäite?
„Kehra meeskonna eesmärk olnud alati võita kõik Eesti tiitlivõistlused, kuid eks see oleneb sellest, milline meeskond õnnestub komplekteerida. Tunneme, et oleme nii toetajate kui fännide ees jäänud sellel aastal võlglaseks ja üritame järgmisel aastal olla tugevamad.“