Vallavolikogu otsustas, et 1. veebruariks 2016 töötatakse välja Kehra gümnaasiumi üksikasjalik arengustsenaarium.
Anija vallavolikogu istungil 
neljapäeval, 21. mail oli taas arutusel Kehra gümnaasiumi tulevik. Abivallavanem Marge Raja tutvustas riigigümnaasiumidest saadud info põhjal koostatud analüüsi, mis läheb maksma Kehras gümnaasiumiosa säilimine juhul, kui pakkuda gümnasistidele õppesuundi.
Praegu on õpilaskoha maksumus Kehra kooli gümnaasiumiosas, kus on 53 õpilast, 2900 eurot aastas. Kui pakkuda sama õpilaste arvu juures kindlaid õppesuundi, kasvaks õpilaskoha maksumus 4200 euroni. Kui kasvatada gümnaasiumiosa õpilaste arvu kahekordseks ehk 106 õpilaseni ning neile pakutaks näiteks spordikallakut või loodus- ja reaalainete süvaõpet ning koolil oleks 50kohaline õpilaskodu, oleks õpilaskoha maksumus 4545 eurot aastas. Seejuures pole arvestatud õpilaskodu rajamise kuludega.
„Need numbrid on arvestatud väga konservatiivsed, pigem läheb õpilaskoha maksumus veel suuremaks,“ sõnas Marge Raja.
Vallavalitsuse kogutud andmed näitasid, et riigigümnaasiumides maksab õpilaskoht aastas ligikaudu 5500 eurot, kuid mõnes koolis ka kuni 7500 eurot.
Riigigümnaasiumidega raske konkureerida
Volikogu istungil kõneldi eelmisel nädalal toimunud õppereisist Viljandi riigigümnaasiumisse, kus on üksnes gümnaasiumiosa, ning Tartumaal asuvat Rannu kooli, mis oli veel paar aastat tagasi keskkool, praegu põhikool.
Volikogu haridus- ja kultuurikomisjoni esimees Kaisa Tamkivi rääkis, et Viljandi riigigümnaasiumis on õpilastele loodud väga head õppetingimused, neil on võimalik valida mitte üksnes humanitaar- ja reaalainete vahel, vaid on kokku 7 suunda, näiteks reaalharu jaguneb veel matemaatikaks, keemiaks-füüsikaks, loodusteadusteks ja majanduseks-ettevõtluseks.
„Peale nii paljude valikuvõimaluste on ka riigigümnaasiumi koolikeskkond ja klasside sisustus selline, mida me oma väikeses gümnaasiumis ei suuda kunagi ligilähedaseltki pakkuda,“ arvas Kaisa Tamkivi.
Ta lisas – kui arvestada, et kõigis tulevastes riigigümnaasiumides on nii suurepärased võimalused, hakkavad need kindlasti konkureerima Kehra koolilt gümnasistide saamiseks. Hariduskomisjoni esimees märkis – tuleks hakata omalt poolt aktiivselt kaasa rääkima, tegema ettepanekuid maavalitsusele ja haridusministeeriumile, et Harjumaa ja Tallinna mõni riigigümnaasium tuleks Anija valla laste jaoks logistiliselt soodsasse kohta.
Jaan Oruaas ütles, et Viljandi riigigümnaasium on täiesti uue kontseptsiooniga, mida iseloomustab avatus: avatud raamatukogud, avatud lesilad, söögikohad ja muu. Ta oletas, et Kehras ei ole see võimalik ilma juurdeehituseta või suure ümberehituseta.
Andrus Nilisk kinnitas, et Viljandis ja Rannus nähtu avaldas talle väga suurt muljet: „Kui ma enne olin arvamusel, et meil ei maksaks veel alla anda, siis nähes valikuid, mis olid Viljandis, olen nõus: pigem peaksime muretsema selle eest, et saaksime oma laste jaoks kusagile raudtee lähedale hea gümnaasiumi.“
Marge Raja jutustas, et Rannus tehti otsus lõpetada keskhariduse andmine ja jätkata põhikoolina kaks aastat tagasi, kui gümnaasiumiosas oli 40 õpilast. Esmatähtsaks seati laste huvid ning leiti, et neile ei suudeta oma koolis pakkuda mitmete õppesuundadega gümnaasiumiharidust. Põhikoolina on fookuses esiteks tugevad tugisüsteemid igale õpilasele, see tähendab, et eraldi ei tegeleta üksnes erivajadustega lastega, vaid ka andekamate ja tugevamatega. Teiseks algab juba 1. klassist integreeritud õppekavana karjäärinõustamine.
Ene Kerb lausus, et mõlema külastatud kooli direktorid kinnitasid: kahte kooli võrdselt hästi teha on võimatu, põhikooli ja gümnaasiumi õppekavad on sedavõrd erinevad, gümnaasiumiastme jaoks on vaja eraldi õpetajaid.
„Mõlema kooli juhid ütlesid, et niisuguses olukorras on ülioluline keskenduda tugevale põhikoolile,“ lausus ta.
Kaisa Tamkivi lisas: „Kui keskendutakse põhikooli pidamisele, on paremad võimalused võtta arvesse põhikooli spetsiifikat. Kui gümnaasiumiosas võimaldatakse õpilastele väga selget spetsialiseerumist oma ainevaldkonnas, siis põhikooli ülesanne on tagada õpilastele võimalikult laiapõhjaline põhiharidus.“
Esialgu vanaviisi
Kaarel Aruste oli seda meelt, et Kehras tuleks gümnaasium säilitada, kuna järelkasvu alg- ja põhikooliklassidest on piisavalt ning ka naabervaldadest on võimalik lapsi sinna meelitada, kui taset tõsta.
Jaan Oruaas märkis: „Mina olen endiselt utopist ja ütlen, kui me ei proovi, võime teha vea.“
Priit Raudkivi arvas: „Kui on mingigi reaalne võimalus, et Kehrasse tuleb riigigümnaasium, siis tuleks see pingutus teha. Aga kui on ette näha, et see on ilmselge energia raiskamine, siis loomulikult mitte.“
Kaisa Tamkivi vastas, et miski pole võimatu seni, kuni riigikoolide kõik asukohad pole otsustatud, kuid vestlustest haridusministeeriumi esindajatega on selgunud: ümbruskonna õpilased liiguvad Tallinna poole ning tõenäoliselt on Anija valla laste jaoks parim, kui gümnaasium asuks näiteks Ülemiste piirkonnas või Kitseküla raudteepeatuse juures.
Ka Marge Raja kinnitas – rahvastikurände uuringud näitavad, et Anija vallast ning ka Koselt ja Kuusalust lähevad töötajad ja kooliõpilased päikesekiirtena Tallinnasse: „Seda uuringut võtab ministeerium väga tugeva argumendina ning omavalitsustele on selgelt öeldud, et riik rajab gümnaasiumid Euroopa Liidu rahaga, võimalusel koostöös omavalitsustega.“
Anija volikogu võttis vastu protokollilise otsuse, et vallavalitsus, volikogu ja kooli juhtkond töötavad 1. veebruariks 2016 välja Kehra gümnaasiumi üksikasjaliku arengustsenaariumi. Kui selle põhjal otsustatakse gümnaasiumiosa järgmise aasta sügisest sulgeda, tuleb otsus vastu võtta hiljemalt 1. aprilliks. Istungil rõhutati veel, et tänavu sügisel võetakse Kehra gümnaasiumi 10. klassi vastu uued õpilased ning neil ja praegustel gümnasistidel on igal juhul võimalus Kehras koolitee lõpuni käia.
Õpetajad on nördinud
Pärast vallavolikogu istungit käisid Kaisa Tamkivi ning vallavanem Arvi Karotam ja abivallavanem Marge Raja kohtumas Kehra gümnaasiumi õpetajatega, et rääkida kooli edasisest käekäigust. Õpetajad olid nördinud, et neid ei kaasatud Kehra gümnaasiumi tulevikuvisiooni töögruppi ning et grupi aruandes on vähemalt neljal korral antud mõista, et nad ei tee head tööd.
„Mis on meie õpetajatel viga, miks pole meie pedagoogiline personal hea?“ küsis õppealajuhataja Airi Poom.
Töögrupi juht Kaisa Tamkivi vastas, et töögruppi kokku pannes oli erinevaid osapooli väga palju ning et see oleks töövõimeline, valiti sinna kõikidest huvigruppidest üks esindaja. Kehra koolist oli töörühmas direktor, kaks õpilast ja huvijuht: „Eeldasime, et nemad teevad töörühma koosolekute vahel õpetajatega aktiivset tööd ja annavad infot. See oli viga, millest kavatseme õppida.“
Kehra gümnaasiumi direktor Ivo Tupits leidis, et töörühm oli liialt laialivalguv ega koosnenud spetsialistidest.
Kaisa Tamkivi lisas, et töörühm ei andnud aruandes hinnangut õpetajate tööle ning kindlasti pole nad seda meelt, et Kehra koolis on halvad õpetajad. Nii tema kui vallavanem kinnitasid, et järgmisse töörühma kaasatakse ka õpetajate esindajad.
Õpetajad küsisid veel, miks peab lahkuma koolijuht ning miks lõpetati temaga tööleping 4.juunist ehk kaks nädalat enne kooliaasta lõppu, mis tähendab, et abiturientidele ei anna lõputunnistusi kätte direktor.
Vallavanem Arvi Karotam selgitas, et direktori lahkumine oli kahepoolne kokkulepe, samuti aeg, mil Ivo Tupits ametist lahkub. Kehra koolile otsitakse uut ja innovaatilist juhti. Vahepeal täidab direktori kohuseid Alavere põhikooli direktor Renna Reisi.
Marge Raja lisas, et kolm aastat tagasi toimunud konkurss ei toonud koolile uut direktorit, Ivo Tupits esitas oma dokumendid pärast seda: „Kõik meie viimaste aastate konkursid on näidanud, et need venivad pikemaks ja vaja on ajareservi. See on ka üks põhjus, miks pidime uue konkurssi käima lükkama esimesel võimalusel.“
Õpetajaid tõdesid, et õpilased tahaksid lõputunnistusi saada ikka sellelt direktorilt, kes juhtis kooli nende gümnaasiumiajal, ning konkursi uue direktori leidmiseks oleks saanud möödunud nädalal välja kuulutada ka siis, kui Ivo Tupits töötaks koolijuhina õppeaasta lõpuni. Kaisa Tamkivi ütles esmaspäeval Sõnumitoojale, et kuna õpilased on prioriteet, on soov senise direktoriga kokku leppida, et ta osaleks lõpuaktusel ja annaks koolilõpetajaile ise tunnistused üle.
Lähinädalatel on volikogu ja vallavalitsuse esindajatel kavas kohtuda ka Kehra gümnaasiumi lapsevanematega. Lapsevanemad on alustanud allkirjade kogumist selle poolt, et Kehras gümnaasiumiosa säiliks.
Loe ka lk 3 ja 8.
