Pärispea 750. aastapäeval esietendus Pärispea-teemaline näidend.
1. augustil mängisid Draamateatri näitlejad Tiit Sukk, Ivo Uukkivi ja Mari-Liis Lill ning muusik ja saatejuht Emil Rutiku Pärispea juubelipidustustel näidendit „Päris pea ehk Kreutzwaldi sõber“. Etenduse lavastaja oli Ingomar Vihmar, näidendi kirjutas kokku Martin Algus. Astuti üles Pärispea näiteringi nime all.
„Tegime proovi nii, nagu kohalik näitering. Kõik on ju üht- või teistpidi selle kohaga seotud,“ selgitas Ivo Uukkivi.
Tema ja Mari-Liis Lill uvitavad Pärispeal eelmisest aastast, Tiit Suka naisekodu on Pärispeal ning ka Emil Rutiku on Kuusalu valla mees – elab Uuri külas.
Näidendi loomises oli suur osa näitlejatel endil, see tehti juubelipeoks välja antud külaraamatu põhjal. Raamatu koostas Mari-Liis Lill.
„Saime näitekirjaniku ja lavastajaga mitu korda kokku, ajasime juttu, tegime ettepanekuid. Lõpuks kirjutas Martin Algus meie improvisatsioone arvesse võttes näidendi kokku. Kõik osalesid isikliku panusega,“ rääkisid Mari-Liis Lill ja Ivo Uukkivi.
Nad lisasid: „Tore, et meid kohe juubelipeo korraldamisse kaasati ja on üldse kenasti vastu võetud.“
Emil Rutiku rääkis, et see oli tema jaoks huvitav kogemus: „Kohalik aktivist Ivo Uukkivi helistas ja küsis, kas ma ei tahaks kaasa lüüa. Alguses kõhklesin, aga siis saime maikuus kokku, rääkisime, kes mis lugusid teab.
Mari-Liis oli uurinud kohalikke rahvajutte ja legende. Kõik rääkisid, kuidas ja mida nemad on kuulnud, ja kirjanikuhärra kirjutas üles. See on siin samas Pärispeal loodud lugu. See oli uus ja võimas kogemus, sain ühe loo sünni juures olla.“
Näidendis käsitleti erinevaid rahvajutte ning kehastati ka külaelanikke, kes meenutasid nooruspõlve.
„Mina süttisin igast loost. Eriti huvitav oli see Kreutzwaldi lugu, kuidas ta Pärispea ürikut tagasi ei toonud. Miks me ei tohiks seda kõike uskuda?“ jutustas Emil Rutiku.
Etendus oli külastajatele tasuta. Seda mängitakse veel kolmel korral – 5., 6. ja 9. augustil, siis tuleb ka pilet osta. Etenduse tegemist toetas kohaliku omaalgatuse programm 25 000 krooniga ja Eesti Kultuurkapital 65 000 krooniga.