Vallavalitsuse tellimusel on valminud Anija mõisa eskiisprojekt ning tasuvusanalüüs.
Eelmisel nädalal toimunud istungil tutvustati vallavolikogule Anija mõisa eskiisi ja finantsanalüüsi.
Eskiisprojektist kõneles koostaja, arhitekt Fredi Tomps, kelle juhtimisel on restaureeritud mitmed Eesti mõisad. Ta märkis, et mõisa restaureerimine on üsna kallis, seetõttu tuleb tõsiselt mõelda, kuivõrd ja kuidas hakkab hiljem tagasi teenima. Anija mõis asub tema hinnangul soodsas paigas – Tallinna lähedal, Anijale suundub viis maanteed ning lähedal on raudtee.
„Eelmise suve üritused olid väga sisukad ja rahvarohked, kui see jätkub, pole põhjust muretseda, et siia rahvast ei saa,“ lausus arhitekt.
Anija mõisakompleksist kuulub vallale kolm hoonet: peahoone, ait ning teenijatemaja. Fredi Tomps rääkis, et peahoone saal on mõisa kõige suurem ruum, mahutab 50-60 inimest, veel on peahoones söögisaal koos köögikompleksiga, raamatukogu ning on võimalik rajada majutusvõimalused umbes 20le inimesele. Peahoone keldrisse võiks tema arvates teha kohviku, pargipoolsesse külge ka vabaõhukohviku.
Mõisa ait on eksperdi sõnul sama väärtuslik ja suurepärase lahendusega, sinna saab etenduste ja kultuuriürituste ajal paigutada lava ja 200-250 istekohta, aidale saab välja ehitada teise korruse.
Teenijatemaja on tema hinnangul kõige viletsamas seisus, kuid muinsuskaitse seisukohalt kõige väärtuslikum – seal on kõige rohkem sellist, mida tuleb restaureerida. Fredi Tomps pakkus, et teenijatemajast võiks saada koht laste ja noorte koolitamiseks ning muudeks peamiselt neile mõeldud tegevusteks. Peale selle saaks sinna paigutada kuni 30 ööbimiskohta, seega saaks mõisakompleksi majutada kokku 50 inimest ehk ühe turismibussi täie.
Anija mõisa parki nimetas Fredi Tomps üheks haruldasemaks Eestis. Ta arvas, et sinna võiks rajada ilma kõrghaljastuseta avatud väljakud, pargi keskele tammeallee ning tagumisse ossa kavandada pallimänguväljakud.
Anija mõisa tasuvusanalüüsi eelhinnangut tutvustas Ragne Kasesalu konsultatsioonifirmast Civitta. Ta selgitas, et tugineti piirkonna hetkeolukorrale ja -nõudlusele ning teiste mõisate praktikale, koostati finantsanalüüs, kuidas oleks mõistlik mõisa tutvustada ja majandada.
„Üks osa on see, et mõis on suur kultuuriline väärtus, teine, kuidas see oleks isemajandav,“ ütles ta.
Konsultandid võrdlesid Anija mõisa teiste sarnaste kohtadega ja jõudsid järeldusele, et mõis võib end ise ära majandada küll, kuid see ei saa toimuda ainult kultuuri müümise kaudu, olulisem osa on majutusel.
Ragne Kasesalu rääkis, et esimestel aastatel, kui mõis hakkab tööle, on seda kindlasti vaja vallaeelarvest toetada, kasumlikkus tekib siis, kui ka teenijatemajja tuleb majutus. Et mõis end ära majandaks, peaks seal toimuma vähemalt 50 üritust aastas.
