Tulevikus on kavas siduda mõis turismiga.
VILJAR KROHV ja RENATA MÕTLEP koos huskyde OCCHI, FREDDY ja FIAGA.
Kes Paasiku mõisa kanti sattunud, on võibolla märganud meest jalutamas või sõitmas ringi hunti meenutavate koertega. Paasiku mõisa võikski nimetada nüüd koeramõisaks, sest pisut vähem kui aasta on peremees Viljar Krohv pidanud seal siberi huskysid.
Neid hakkas Viljar Krohv pidama kümmekond aastat tagasi, kui spordilembese inimesena otsis koera, kellega sporti teha. Kelgukoerad on selleks loodud ja vajavad palju liikumist.
Praegu on Viljar Krohvil 14 täiskasvanud koera ja kaks kutsikat. Loomad söövad peamiselt punast kala, sest see maitseb neile ning paneb karva läikima. Koerad on sõbraliku loomusega ja suhtlemisaltid, valvekoerteks nad seetõttu ei sobi. Paljudel huskydel on sinised või eri värvi silmad. Peremeest tervitavad nad iseloomuliku lauluga.
Viljar Krohvi sõnul on Eestis koertega tegevuse pakkujaid vähe ja tema on ainus, kellelt saab talvel tellida koerasõitu. Koerapidamine on praegu Viljar Krohvile harrastus, igapäevatöö on IT-valdkonnas. Kuna seda saab ta teha kodus ja endale sobival ajal, annab see võimaluse tegeleda palju koertega. Tulevikus on tal plaan siduda harrastus turismiga. Paasiku mõis pealinnalähedase asukoha, ilusa looduse ja sobiva hoonestusega, sobib selleks hästi, kuid nõuab ka palju tööd.
Talu asemel mõis
Lugu, kuidas Viljar Krohvist sai Paasiku mõisa peremees, on ebatavaline. Ülemöödunud sügisel ostis ta pangalt sundmüüki pandud talumaja Parilas. Selgus, et majas elab suurpere, kes oleks oma kodust ilma jäänud. Uudis ületas meediakünnise, annetustega koguti raha maja tagasiostuks.
Viljar Krohv oli valmis maja perele jätma, kui Anija vallavalitsusega leida samaväärne elamispind. Kuna selleks sobis tühjalt seisev Anija mõis, võttis vallavolikogu vastu otsuse müüa mõis talle ja suurperele jäi kodu alles.
Viljar Krohv ütleb, et see oli õnneliku lõpuga lugu, millest võitsid kõik osapooled. Tehtud otsusega on ta rahul, sest mõis võimaldab tulevikus tegeleda turismindusega. Kompleksis on palju hooneid, mida järgemööda taastada ja siduda koertega.
„Esialgu on kavas jõuda lõpule elumaja soojustamisega ja laudis peale panna. Seejärel saab hakata tegelema kõrvalhoonetega ja anda neile viisakas välimus, et julgeks ka turistidele näidata. Hoonete taastamiseks on kavas taotleda toetusi, kui Euroopa Liidu uued taotlusvoorud avanevad,“ tutvustab ta oma plaane.
Plaan taastada hooned
Viljar Krohv ütleb, et kõige parem oleks mõis taastada tervikliku kompleksina, kuid alustama peaks vanast kartulihoidlast, mis on suur ja jahe ning seetõttu elavad seal huskyd. Hoonel on vaja korda teha katus. Katuse alla tuleb talade peale käigutee, mida mööda saaksid külastajad kõndida ja huskysid vaadata.
„Kõik ei julge koertega kohe otsest kontakti luua ja saavad neid esmalt ülevalt jälgida,“ selgitab Viljar Krohv.
Kuna Paasiku mõisa peahoone on hävinud, siis kompleksi uueks peahooneks võiks peremehe arvates saada vana sepikoda, millest praegu on alles ainult müürid. Sinna võiks tulla mõisa ajalugu tutvustavad ruumid, käsitöötuba ja mõned külalistetoad.
Mõisa sissesõidu äärde jäävad hästi säilinud suured lauda ning tallihoone. Sinna tuleksid koerte pesemisruumid ja koertehotell.
„Kuna see pole Tallinnast nii kaugel, siis usun, et inimesed tooksid oma loomi siia hoiule. Tegu pole ju igapäevase, vaid ühekordse sõiduga,“ arvab Viljar Krohv.
Kuna tema elukaaslane Renata Mõtlep plaanib õppida veterinaariat, võib tulevikus olla mõisas kohapeal ka veterinaariteenus. Viljar Krohv ütleb, et murekoht on mõisapark, mis ei kuulu talle: „Park on korrast ära. Olen vallavanemaga sel teemal rääkinud ja usun, et vald leiab võimaluse, et saaksin pargi korrastada ja kasutada seda koerategevuseks. Näiteks talvel saaks seal koertega jalutada või teha koerasõitu.“
