Pühapäeval, 21. juunil tähistati 25 aasta möödumist Piibe maantee äärde Priske lahingupaika Vabadussõja mälestussamba taaspüstitamisest.
3.-4. jaanuaril 1919 toimus Priskel lahing, millega algas vaenlase väljatõrjumine Eestist. Priske lahingu mõlemad väejuhid olid eestlased: punaste poolel võitles ohvitser Karl Tikk, vabadussõdalaste poolel 1. jalaväepolgu 13. roodu komandör Leonhard Krull. Lahingu kangelaseks sai Leonhard Krull.
12. juunil 1932 avati Priske lahingu auks ligi kolme meetrine sammas. Selle avas riigivanem Jaan Teemant, kohal oli ka kaitseminister August Kerem. Kümme aastat hiljem võeti venelaste käsul sammas maha. 1944. aasta augustis pühitseti see uuesti, kuid pärast venelaste tagastitulekut lasti mälestusmärk õhku.
Pärast Eesti taasiseseisvumist algatas Aegviidu Muinsuskaitse Selts ka Anija-Priske mälestussamba taastamise. See taasavati Anija Muinsuskaitse Seltsi eestvõttel 23. juunil 1990. Nüüd, 25 aastat hiljem kutsusid selle eestvedajad Milvi Schmeidt ja Tiiu Trisberg inimesed kokku austama langenuid ja meenutama olnut.
Taasavamine algas ronkäiguga
Priske ausamba juures laulis Anija naisansambel, akordionil saatis Veera Rebane. Anija vallavanem Arvi Karotam, Laane talu perenaine Kaisa Tamkivi ning Priske vabatahtlik lipuheiskaja Raimo Jõerand heiskasid sinimustvalge riigilipu, ausamba juures seisid Anija valla lipuga valves ausamba ümbruse eest hoolitsevad muinsuskaitseseltsi liikmed Maarika ja Taavi Anari.
Milvi Schmeidt meenutas Priske lahingut ning rääkis ausamba taasavamisest. Idee Anija-Priske mälestussamba taastamiseks tegi Anija Muinsuskaitse Seltsi asutajaliige Jaan Grinkin. Ettevõtmisest võttis osa kogu selts ja kohalikud inimesed, toetasid Anija külanõukogu, Kehra sovhoos ja mitmed asutused.
„Püüdsime avamise teha eesti-aegse eeskujul väga piduliku. Alustasime samamoodi rongkäiguga Anija endise vallamaja eest Soodlast. Ka meie rongkäiku saatis orkester, lehvisid kümned Eesti lipud ja Leedu rahvuslipp. Jaan Glinkin ja Aare Lepp langetasid kivilt katte. Siin puude all kõlas üle pika aja taas Eesti hümn. Tunne oli väga ülev, see oli imeline päev, justkui ennustas okupatsiooni lõppu. Nii sündiski. Hoiame oma riiki!“ ütles Milvi Schmeidt.
Anija raamatukoguhoidja Pille Kulla rääkis, et 25 aastat tagasi toimunud rongkäik oli võimas elamus: „Oli suur ühtsuse tunne. Meie ees kõndis kirikuõpetaja Harry Rein pika musta talaariga, katmata pealagi välkus päikese käes. Mõtlesin: kuidas ta jaksab, ta oli juba siis vana inimene. Aga ta samm oli väga reibas, näol naeratus.“
Aare Lepa tütar Katrin Lepp oli 25 aastat tagasi üks väikestest tüdrukutest, kes ausamba juures esines. Ta kõneles: „Minu mälestuses on see päev samas kategoorias laulupidude, öölaulupeo ja Balti ketiga, kuhu vanemad võtsid meid kaasa. Olen väga tänulik, et vanemad on meid õpetanud olema Eesti patrioodid.“
Mineviku mälestused aitavad vabadust kaitsta
Vallavanem Arvi Karotam märkis, et murdelahingute põhjal võib öelda: Anija vallas võideti Vabadussõda. Ta lisas – on väga oluline toimunut sageli meenutada, et ka uued põlvkonnad saaksid teada, mida tähendas eesti rahvale ja riigile Vabadussõda. Vallavanem asetas samba juurde Vabadussõjas langenud eesti meeste mälestuseks tammepärja, mis pandi talle kaela päev varem Tartus rahvusvahelisel poistekooride festivalil.
Kehra gümnaasiumi õpetaja Reesi Kuslap esitas omaloodud räpi, mis lõppes sõnadega: „Annan teile au, nagu Priske sammas siin, vabaduse andsite, seda edasi ma viin.“ Ta sõnas, et on Priske taastatud ausambaga üheealine ehk 25aastane.
Laane talu peremees Taavi Tamkivi jutustas, et 25 aastat tagasi oli samba taasavamisel tema vanaisa, ta ise nägi ausammast, kui sõideti maale vanavanemate juurde. Nüüd elab tema pere Soodlas ning ta juhib sambale oma küllasõitvate sõprade-tuttavate tähelepanu.
„Arvan, et sambast olulisemad on inimesed, kes on siin ümber. See info ja mälestused, mida meie ja meie lapsed teie käest saame, aitavad Eesti riigil püsida,“ lausus ta.
Taavi Tamkivi rõõmustas, et ka Eesti kaitseväe õppustele suunduvad masinaid sõidavad Priske ausambast mööda: „Siinsamas Soodla külje all ja Kõrvemaal teeb kaitsevägi õppusi selleks, et rohkem ei oleks selliseid lahinguid. Mul on hea meel, et ka meie partnerriigid hindavad Anija ja Kuusalu valda hea kohana, kus õppida Eesti kaitsmist. Nii et meil on sammas ja inimesed, kes aitavad mäletada minevikku ning nii Eesti kui partnerriikide kaitsjate näol kindel garantii, et tulevikus ei ole enam selliseid muresid, pigem saame korraldada veel palju uhkeid rongkäike. Elagu, õitsegu, kasvagu Eesti Vabariik!“
Anija mõisas avati näitus
Anija mõisa salongis oli Anija-Priske ausamba taasavamise puhul üles seatud neljast stendist koosnev näitus. Esimesel on ülevaade Priske lahingust, teisel Anija-Priske ausamba avamisest 1932. aastal, kolmandal selle taasavamisest 1990. aastal ning viimasel stendil ülevaade lahingupaika lipuvarda püstitamisest tänavu jaanuaris. Stendid koostasid MTÜ Kehra Raudteejaam juhatuse liige Anne Oruaas, tekste kirjutasid Milvi Schmeidt ja Kaisa Tamkivi, kujundas Eve Tiidolepp. Stendide valmimist rahastas Anija vald, see maksis 283 eurot. Edaspidi on plaan viia näitus ka mujale.
Anne Oruaas tegi ülevaate raamatust „Velled tapluses“, mis on Priske lahingu kahe vastaspoole väejuhi ühine päevik. Vabadussõdalaste juht Leonhard Krull leidis lahingupaigast venelaste roodukomandöri Karl Tiku päeviku, jätkas selle kirjutamist ning andis 1933. aastal oma kulul raamatuna välja.
Priske ja teiste lähipiirkonna mälestussammaste taastamisest kõneles Jüri Liim, kes oli Aegviidu Muinsuskaitse Seltsi esimees: „On meeldiv näha, et neid sambaid hoitakse au sees. See oli meie vanaisade võitlus ning hukkume, kui me seda ei mäleta.“
