Vee- ja soojaettevõtte tegevjuht TIIT REEDER ütles, et selline tehnoloogia on Eestis ainulaadne.
OÜ Raven juht TIIT REEDER näitab, et külvatud raihein on muda peal hästi kasvama läinud.
OÜ Raven on Aruküla reoveepuhasti juurde komposteerimiseks ehitatud asfaltplatsile muda kogunud 1,5 aastat. See saadakse reoveest ja jääb platsile 3-4 aastaks laagerduma. Setet koguneb igas kuus ligi 15 tonni.
Mudasse külvatakse karjamaa raiheina seemet. Kasvava raiheina juured ja pealsed hakkavad muda komposteerima ning seejärel tõstetakse igal sügisel kopplaaduriga kõrgemasse hunnikusse.
Raveni juht Tiit Reeder rääkis, et kui kompostmuld on valmis ja analüüsid tehtud, viiakse see ilmselt põldudele: „Nii oleks kõige tõenäolisem. Pakendama me igatahes ei hakka.“
Ta lausus, et sellise muda komposteerimise idee tuli Hiiumaalt: „See on kasutusel Kärdla ja Kõrgessaare puhastites. Tehnoloogia on pärit Saksamaalt.“
Tiit Reeder kirjeldas, et Raveni lahendus on parem kui Kärdla oma: „Seal pannakse muda killustiku peale nõrguma, aga killustik tuleb basseini tühjendamisel kompostmullaga kaasa. Meil toimub raiheina kasvatamine siledal asfaltplatsil ja kuna on olemas mudapress, pole nõrgveebasseini vaja.“
Ettevõtte juht jutustas, et enne puhasti renoveerimist pumbati osa mudast vana tehnoloogia järgi ehitatud betoonist basseinidesse: „Seal toimus aastatepikkune looduslik komposteerumine. Osa muda settis ka biotiiki ja sealsed taimed aitasid protsessile kaasa. See polnud aga kuidagi reguleeritav ja oli ebaefektiivne. Sama näitasid heitveeanalüüsid, maksime palju saastetasu.“
Ta ütles, et komposteerimisest ettevõtte majanduslikku kasu ei saa: „Kompostmuld tuleks lihtsalt võimalikult väikese kuluga ära kasutada. See ongi „saast“, mis reoveest välja võetakse, et loodusesse läheks puhtam heitvesi.“
Uudne mudapress on Aruküla reoveepuhastusjaamas töötanud alates 2012. aasta detsembrist. Tiit Reeder jutustab, et pressi tööd saab jälgida kontoris või kodus arvuti kaudu, operaatorit pole kohapeale vaja. Sellist pressi mujal pole, on ainulaadne.
Kui on mõni viga, tuleb selle kohta mobiilile sõnum. „Siiski on meil harjumus igal hommikul jaamast läbi käia ning pilk peale visata,“ kinnitab ta.
Uus mudapress on valmistatud Tšehhis, selle paigaldas Schöttli Keskkonnatehnika koostööpartner, Tšehhi firma ASIO. Tiit Reeder ütles, et mudapressi saamiseks korraldati riigihange: „Me ei teagi täpselt, palju see maksma läks. Kogu süsteemi hind oli 2,3 miljonit.“
Veesüsteemide rekonstrueerimiseks ja joogivee kvaliteedi parandamiseks on OÜ Raven teinud viimastel aastatel veel investeeringuid. ELi toetusfondidest on eraldatud 1 644 437 eurot, Raasiku vald osaleb 310 000 euroga, Raveni omaosalus on 368 130 eurot: „Raasikul on uus veetöötlusjaam majandus- ja joogivee saamiseks. Renoveeriti Tehase tee puurkaev-pumbamaja, kuhu paigaldati liigse raua väljavõtmiseks liivafiltrid. Arukülas on renoveeritud kaks puurkaev-pumbamaja. Raasikul Tehase teele ehitati uus reoveepuhasti ja renoveeriti Aruküla puhasti. Vähenes oluliselt saasteainete laskmine loodusesse.“
Seetõttu on tõusnud ka vee- ja kanalisatsiooniteenuste hinnad, mis ettevõtte juhi kinnitusel tõusevad veelgi: „Hinnatõus tuleb rohkem kui aasta pärast. Hinda peab tõstma laenuraha maksmiseks ja suurenenud kulude katteks. Meil on selline kohustus.“
