Osa abistatavatest ei soovi toiduabina kaerahelbeid

870

Anija ja Raasiku valla sotsiaaltöötajad on hämmingus – mitu abipalujat on nurisenud, et ELi toiduabi on kaerahelbed.
Pakil on kirjas: „ EÜ abi. Toode ei ole ette nähtud müümiseks. Ühenduses enim puudustkannatavate isikute toetusprogramm.“
Pakil on kirjas: „ EÜ abi. Toode ei ole ette nähtud müümiseks. Ühenduses enim puudustkannatavate isikute toetusprogramm.“

Anija vallas keeldus üks vanaproua, kes oli kirjutanud taotluse sotsiaalabi saamiseks, kaerahelbepakke vastu võtmast. Kui talle soovitati, et keetku kas või oma koerale, seegi on leevendus tema majanduslikult raskele olukorrale, vastas proua, et kaerahelbeid ei söö ka ta koer.

Veel suurem oli Anija valla sotsiaaltöötajate hämming, kui üksik meesterahvas saabus nende töötuppa ja tõi karahelbepakid tagasi öeldes, et söögu neid ise.

Ka Raasiku vallas on olnud nurinaid. Valla sotsiaaltöö­spetsialist Karin Möllits räägib, et kaerahelbeid on jagatud vähe, oodatakse, kui kohale tuuakse ka makaronid ja jahu. Kuid nende inimeste seas, kellele on herkuloid antud, on olnud rahulolematuid: „See on meile täiesti uus kogemus, et põlatakse toiduabi, just kaerahelbeid. Oleme püüdnud selgitada, mismoodi saab küpsetada kaerahelbeküpsiseid, või röstida neid ja riputada suhkrut peale. Mõni nuriseja on ka öelnud, et makarone saab keeta veega, kuid kaerahelbeid mitte, nende jaoks tuleb veel hakata piima muretsema.”

Kuusalu vallas Almakeskuses töötav Egne Aavik ütles, et neil on makaronid jagatud ja jahu samuti, keegi ei kritiseeri, pigem jääb toiduabist puudu: „Inimesed tunnevad huvi ja käivad küsimas. Tundub, et see pakkumine sobib neile.”

Samas on Kuusalu vallas jagatavad kogused palju väiksemad kui Anija ja Raasiku vallas ning Loksa linnas.
Makarone toodi Kuusalu valda ligi tonn, jahu 670 kilogrammi. Kaerahelbed saabuvad juuli keskel, aga kui suures koguses, seda veel ei tea. Anija vald oli tellinud kaerahelbeid ligi 5 tonni, Raasiku vald 2 tonni.

Ka Loksa linna sotsiaalnõunik Tiina Murdvee rääkis, et Loksal pole keegi kaerahelbeid halvustanud: „Oli juhus, kus üks inimene ütles, et ta pole kaerahelbeid suu sisse võtnud, aga kui tasuta antakse, siis nüüd sööb. Pigem küsitakse, kas saaks rohkem. Kuna tasuta jagati, siis võeti nii palju, kui oli võimalik. Mõni seisis ka mitu korda järjekorras.”

Karin Möllits arvas, et võib-olla võiks inimestele tutvustada retsepte ja võimalusi, kuidas kaerahelbeid toiduna kasutada. Sõnumitooja toimetus arendab ideed edasi ja kutsub lugejaid üles edastama meile huvitavaid retsepte, mida ja kuidas saaks kaerahelvestest valmistada. Avaldame retseptid ja valmistamisõpetused edaspidistes lehenumbrites. Ootame retsepte aadressil sonumitooja@sonumitooja.ee või telefonil 607 2390.