TÕNU SAAR avab Kiius kõrtsi

4301

Kiiu kunagise grillbaari rajaja ja baarmen ehitab Kiiu kauplusest-grillbaarist uut söögi- ning peokohta.


TÕNU SAAR ja EINAR HURT Kiiu Kõrtsi katusel. Endised kaupluseruumid on ühendatud baari omadega ning saadud suur kõrtsituba. 

Kiiu alevikus otse Tallinna-Narva maantee ääres endises Harju Tarbijate Ühistu (HTÜ) poe- ja sööklahoones käib viimastel aastatel ehitustegevus. Ehitab maja uus omanik Tõnu Saar, kes aastal 1986 rajas samasse hoonesse tarbijate kooperatiivi baari ning töötas esimesed kaks aastat baarmenina.

Tõnu Saar jutustab, et töötas Harju Tarbijate Kooperatiivi juhatuse aseesimehe ametis, kui kompartei juht oli Mihhail Gorbatšov: „Siis hakkas Nõukogude Liidus kehtima alkoholikeeld. Kooperatiivi kaupluses Kuusalus oli eraldi baarilett, kohapeal sai napsu võtta, kuid keelu tõttu tuli see sulgeda.
Otsustasime, et toome joogid üle Kiidu ja teeme sinna baari. Kauplusemaja teises otsas oli varem söökla. Kolhoos ehitas Kiidu oma söökla, endise kuulsa Teeroosi, meie oma läks kinni.“

Kiiu grillbaari sisekujunduse kujundas põhiliselt  Tõnu Saar Saksamaalt Hamburgist saadud muljete põhjal.

„Igal pool oli siis grillbaare, ka Võsul, aga Ida-Harjumaal ei olnud. Kiiu grillbaar avati 21. juulil 1986. See sai kiiresti populaarseks. Praena pakkusime grillkana majoneesi ja ketšupi kastmega. Jookidest sai osta konjakit ja šampanjat. Rahvast käis palju, baariga ületasime kaupluse käibe. Rohkem oli külastajaid kolhoosi palgapäevade ajal, aga ka teistel aegadel oli järjekord ukse ees. Tallinnasse polnud mõtet minna, seal olid veel pikemad järjekorrad ja sissepääsemiseks tuli rohkem maksta. Sel ajal niisama lihtsalt alati sisse ei saanud, šveitserile ehk uksehoidjale pidi midagi viskama,“ meenutab Tõnu Saar baari algusaegu.

„1987. aastal sain parteilise hoiatuse ja noomituse – näitasime Kiiu  baaris laupäeviti Soome televisiooni, tantsumuusika pärast. Muidu oli meil makimuusika. 1988. aastal lahkusin baarmeni ametist.“

Grillbaari hiilgeajad jäid tema sõnul 1980ndate aastate lõppu ja 1990ndate algusesse. Hiljem  tarbijate ühistu loobus baari pidamisest ning andis ruumid rendile. Lõpuks jäid need päris tühjaks.

Tõnu Saar: „Mulle meeldib selline koht, kus on mõnus muusika, head toidud, korralik teenindus, saab vabalt omavahel rääkida. Sõitsin sageli Kiiust mööda, vaatasin seda maja. 2005. aastal nägin kuulutust, et see on müügis.“

Teisi ostjaid ei olnud. Tõnu Saar ütleb, et ostis hoone HTÜlt poole miljoni krooniga: „Maja juures on 6000 ruutmeetrit maad. Ostsin kinnistu osaühingule Privathaus, mis siis tegeles kinnisvara­arendusega. Põhitegevus on olnud Lagedil Kopli külas Rahula maaüksuse arendamine elamukvartaliks.
Võib öelda, et osaliselt kinnisvara arendusest teenitud rahaga sain soetada Kiiu baari hoone. Kõrtsiks hakkasin seda ümber ehitama siis, kui tuli masu ning kinnisvarakrahh. Kinnisvara ostetakse vähe, aga pidutseda Eesti rahvas ikkagi armastab.“

Tal oli kindel otsus, et kõrts peab sisustuselt meenutama vana palkkõrtsi. Paar puitvõret, mis leiti kuurist, pärinevad kunagisest grillbaarist. Nende must värv võeti maha, puit peitsiti üle ning võredest sai oluline sisustuselement, mis viitab endistele aegadele. 

Tõnu Saar ütleb, et nii ehitustööd kui ka mööbel on tehtud Privathausi töömeestega: „Ostsime tööpingid, kõik lauad ja toolid ning baarilett on enda valmistatud, mitte mujalt tellitud. Olen õppinud ehitusinseneriks.“

Mõni aeg tagasi astus kõrtsi ehitusplatsile Einar Hurt, et pakkuda müügiks helitehnikat. Sellest kohtumisest sündis pikem koostöö, nüüd on temast saanud kõrtsitöö käivitamisel Tõnu Saare sõnul oluline abiline.

Einar Hurt ütleb enda kohta, et on töötanud koos Kuusalu baari endise omanikuga ning teab kohalikke olusid ja inimesi. Tänu tutvustele leiti töötajad Kiiu kõrtsi kerge vaevaga, lepingud on sõlmitud. Kui nõutavad load ja kooskõlastused on tervisekaitsest, päästeametist ning vallamajast saadud, võib kõrtsi avada.

Einar Hurt: „Suhtlen bändidega, kindlasti tuleb kõrtsi elav muusika. Siia saab tulla tantsima. Need lood, mis olid 24 aastat tagasi, kui grillbaar avati, leiavad oma koha kõrtsi tulevases repertuaaris.“