Nõmmeveski sild avati pidulikult

4858
Nõmmeveski silla keskele pandud lindi lõikasid läbi Kuusalu vallavolikogu esimees ANDRES PAOMEES, Maru Grupi esindajana AIN LAIVERIK ja vallavanem URMAS KIRTSI.

Nõmmeveski sild oli suvel kuu aega remondis, liiklus algas üle uuendatud silla augusti keskel.

Kolmapäeval, 4. septembril kell 14 said Nõmmeveski silla juures kokku Kuusalu vallavalitsuse ning silla omaniku ja remontija, ASi Raju, esindajad. Üles seati väike laud alkoholivaba šampanja ja viinamarjadega. Silla keskele tõmmati ette roheline lint. Ümberkaudseid elanikke kohale ei tulnud, kuid kõned said peetud ja lint läbi lõigatud.

Maru Gruppi kuuluva ASi Raju volitatud esindaja Andres Õis lausus, tal on hea meel, et koostöös vallaga leiti variant silla remondi rahastamiseks: „Meie soov on korrastada Nõmmeveskil lagunev tööstuspärand, millega muutuks rahvuspargi häll oluliselt atraktiivsemaks. Lisaväärtusena tekiks piirkonda nii ujumise- kui ka tuletõrje veevõtu koht. Selle eelduseks on vee erikasutusloa saamine elektrienergia tootmiseks. Kahjuks näevad otsustajad hüdroenergia tootmises suurt vaenlast ja otsivad kirgliku järjekindlusega põhjuseid äraütlemiseks.“

Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi kinnitas, et Kuusalu vallavalitsus toetab hea meelega Raju ideid: „Unikaalsed rajatised lagunevad, meil pole midagi selle vastu, kui need oleksid remonditud. Veel parem, kui taastatakse ja võetakse kasutusse. See avaks suuremad võimalused siin turismi arendamiseks. Tegu on ju me tööstuspärandi ja looduskauni paigaga.“

Vallavanem tänas ASi Raju silla kordategemise eest: „Silla tähtsusest saab aru siis, kui see on suletud. Muidu tundub tema olemasolu loomulik, aga siis taipad, mis juhtub, kui seda pole. Ekspertiis näitas kaks aastat tagasi, et sild oli tingimuslikult kasutatav, aga kui remondi käigus lahti võeti, ilmnes, et oligi viimane aeg töödega alustada. Nüüd saavad Joaveski ja Nõmmeveski inimesed üksteisel külas käia ja bussidki ohutult silda ületada.“

Abivallavanem Tõnu Ammussaar lubas, et sillale pannakse ette kuni 30 kilomeetrist sõidukiirust lubavad liiklusmärgid. Et Parksi küla poolt tulles saaks ka turismibussiga paremini sillale keerata, õgvendatakse pealesõidu juures kurvi. Kõrgele kaldale on ohutuse tagamiseks plaanis panna piire.

Taastatud sild on mõne sentimeetri võrra laiem – 4,42 asemel 4,46 meetrit. See on taas tehtud puidust, kuid veidi teistmoodi. Ain Laiverik ütles, et vana puitsild kõdunes kiiresti, kuna lauad olid tihedalt üksteise külge löödud, vesi ei valgunud ära.

Silla rekonstrueerimine kujunes Raju jaoks kallimaks, kui oli esialgu kavandatud, ent vallavalitsusega sõlmitud leping jäi jõusse – selles on silla uuendamise maksumusena arvestatud 52 000 eurot. Vastavalt viieaastasele avaliku kasutuse lepingule hakkab Kuusalu vald maksma silla eest omanikule 2800 eurot aastas: 2080 eurot, pluss 12 kuu euribor 52 000 eurost, lisaks käibemaks.

Raju soovib jätkuvalt hüdroelektrijaama
AS Raju ehitas aastaid tagasi Joaveskile uue silla ning pani seal käima elektritootmise. Sama oli plaanis teha Nõmmeveskil, kuid ettevõte ei saa keskkonnakaitsjatelt luba, põhjendatakse, et tegu on Lahemaa rahvuspargiga ja vaja on kaitsta ümberkaudseid taimeliike.

Seoses rahvuspargi uue kaitse-eeskirja väljatöötamisega on ettevõtte esindajad taas käinud keskkonnaametis oma plaane selgitamas.

Et keskkonnaametis venis vee erikasutusloa menetlemine, lükkusid paisu renoveerimistööd edasi. 2010. aastal tekkis avarii­ohtlik olukord. Jääminek lõhkus tammi, jõevesi on nüüd Nõmmeveskil madal, varem oli rohkem kui meetri jagu kõrgem.

Andres Õis rääkis, et ehkki on toimunud mitmeid kohtumisi, on keskkonnakaitsjad seisukohal, et elektrijaama taastamistööd hävitavad pangametsa  ja kaitsealused taimed: „Trööstitu olukord, kus kõik laguneb ja tegevused on keelatud, kujutab endast keskkonnale kordades suuremat ohtu kui tänaste teadmiste ja vahenditega energiatootmine. Oleme korduvalt teinud ettepanekuid ühisosa leidmiseks. Oleks aeg mõista, et ettevõtjad ei ole vaenlased keskkonnale. Hüdroenergia tootmist võiks näiteks esitleda atraktiivselt, nii et koolilaps mõistaks asjade olemust. Kui vaja, võime teha hoone, kus turistid ja kooliõpilased saaksid läbi klaasseina näha, kuidas hüdroenergiat toodetakse. Usun, et ühel päeval muutub selles küsimuses ka ametnike arusaam. “

Paisu taastamise küsimuses on pöördutud kohtusse, et saada vee erikasutusluba ja õigus tamm taastada. Istung toimus augusti lõpus, kohtunik pole veel otsust langetanud.

Eelmine artikkelKehras rünnati naist
Järgmine artikkelEndisest Uuri koolimajast saab tulevikus loomakliinik