Kuusalu vald taotles kohtu kaudu riigilt kompensatsiooni looduskaitseliste maade maksuvabastuse tõttu saamata jäänud tulu eest.
Tallinna ringkonnakohus ei rahuldanud Kuusalu vallavalitsuse apellatsioonkaebust ning jättis Tallinna halduskohtu 14. mai 2012 otsuse muutmata. Vallavalitsus taotles kohtuvaidluse menetluskulude väljamõistmist riigilt, kuid needki jäävad valla kanda.
Kuusalu vallavanema Urmas Kirtsi sõnul on vallavalitsus seda meelt, et edasisest vaidlusest loobutakse, riigikohtusse ei pöörduta: „Sügisel on ees kohalikud valimised. Kui uus volikogu on huvitatud selle teema jätkamisest, siis tuleb otsustada, kuidas uus kaasus sõnastada. Meie ei jätka, selline on vallavalitsuse seisukoht.“
Vallavanem nentis, et võibolla oleks pidanud kaebuse sisu üles ehitama teistmoodi: „Viitasime saamata jäänud maksurahale, mistõttu jäid vallas mitmed olulised toimingud tegemata, näiteks oleks saanud rohkem remontida teid. Ehk oleks tulnud põhirõhk seada võrdse kohtlemise printsiibile – osadele omavalitsustele kompenseeritakse maamaksuvabastusest vähenenud sissetulek riigi tasandusfondi kaudu, kuid Kuusalu vald riigilt dotatsiooni ei saa. Riik peaks omavalitsusi kohtlema ühetaoliselt, hoolimata sissetulekust. “
Riik kehtestas 2009. aastal looduskaitsealuste maade maaomanikele maamaksusoodustuse – maksu arvutamisel võetakse aluseks 50 protsenti maa maksustamise hinnast. Kuusalu vallast hõlmab suure osa Lahemaa rahvuspark (endine Loksa vald ning Pudisoo, Tsitre, Muuksi piirkond), osaliselt ulatuvad valda ka Kõrvemaa maastikukaitseala ja Ohepalu kaitseala. Kuna maamaks laekub täielikult vallaeelarvesse, jääb vallal selle soodustuse tõttu saamata aastas ligi 95 000 eurot. Nelja aastaga on Kuusalu vald jäänud ilma kokku ligi 380 000 eurost.
Kuusalu vald taotles kaebuses, et kohus kohustaks riigil välja töötama kompensatsioonimehhanismi, maksma vallale alates 2009. aastast saamata jäänud maamaksusumma ning hüvitama ka edaspidi.
Selle aasta alguses, 31. jaanuaril langetatud otsuses on Tallinna ringkonnakohus sama meelt Tallinna halduskohtu ja vastustaja ehk riiki esindanud rahandusministeeriumiga – Kuusalu vald saab hakkama ilma soodustust puudutava kompensatsioonita.
Ringkonnakohtu põhjenduses on öeldud Kuusalu valla kohta: „Kui tulumaksust, maamaksust ja keskkonnatasudest laekuvad sissetulekud olid ka pärast 2009. aastal jõustunud maamaksuseaduse muutmist enam kui 10 protsenti suuremad Eesti keskmisest valdade ja linnade vastavast sissetulekust, on kohalike ülesannete täitmine minimaalses vajalikus ulatuses tagatud.“
Rahandusministeeriumi põhjendustes on lisatud, et Kuusalu vald kuulus 2010. aastal 11 protsendi rikkamate omavalitsuste hulka Eestis, 2011. aastal 13 protsendi kõige rikkamate sekka: „Kaebaja heast majanduslikust seisust annab tunnistust see, et ta riigieelarve tasandusfondist raha ei saa ning ei ole taotlenud saneerimistoetust.“
Ringkonnakohus selgitab: tähtis kriteerium kohalike ülesannete minimaalse rahastamisvajaduse kindlaksmääramisel konkreetse omavalitsuse puhul on see, et osutatavate avalike teenuste tase ei langeks rahapuuduse tõttu oluliselt madalamale sarnaste teenuste üldisest tasemest Eesti teistes omavalitsustes.
„Õigus piisavatele rahalistele vahenditele omavalitsuslike ülesannete täitmiseks ei hõlma õigust sellele, et kord juba saavutatud rahastamise taset kunagi ei vähendataks,“ ütleb ringkonnakohus.
Kohtu põhjendustes on ka selline lause: „Riigil peab säilima võimalus kujundada omavalitsuslike ülesannete rahastamissüsteem vastavaks üldisele majandusolukorrale ja riigi majandus- ning rahanduspoliitilistele eesmärkidele.“
Selles kohtuvaidluses riigiga kulus Kuusalu vallal õigusabi ja muude menetlustoimingute peale kolme aastaga kokku 14 687,40 eurot.
