Tehakse vaegtöid, Loksa reoveekogumisala veemajandusprojekti abikõlbulikkuse periood lõppes 31. augustil 2013.
Ehkki Loksa ÜVK-projekti ehitustööd pidid esialgsete plaanide järgi olema tehtud varem, suudeti põhitegevustega jääda projekti abikõlbulikkuse perioodi tähtaja piiridesse.
KIK rahastab Euroopa Liidu Ühekuuluvusfondist Loksa linna veemajandusprojekti üle 4,9 miljoni euroga. Rekonstrueeriti ligi 13 kilomeetrit joogiveetorustikku, üle 9 kilomeetri kanalisatsioonitorusid, reoveepumpla ja kaks puurkaev-pumplat. Juurde tehti umbes 1,5 kilomeetrit joogivee- ja 3,9 kilomeetrit kanalisatsioonitorustikku ning 5 reoveepumplat. Uuendati Loksa reoveepuhasti.
Tööd tellis Loksa linnale kuuluv OÜ Loksa Haljastus. Selle juht Jüri Veber ütles, et ehkki juhtivpartner muutus tööde käigus, said põhitööd tehtud – riigihanke võitis Arco Ehituse ja Wesico Projekti ühispakkumus, tööd viidi lõpule aga Wesico Projekti eestvedamisel. Küsimusele, miks Wesico töömehed endiselt Loksal toimetavad, vastas ta, et nagu tavapäraselt, tuleb ära teha vaegtööd. Ta kinnitas, et suuri puudujääke polnud. Kuigi Loksa elanike seas käib arutlus, miks on taastatud asfaltteed osades kohtades tumedamad, teistes heledamad, on tema sõnul tegu sellega, et ehitaja peab taastama varasema olukorra.
Sama rääkis projektijuhiks valitud firma Infragate Eesti konsultant/projekteerija Berit Ingermann: „Tööd on kulgenud plaanipäraselt. Vaegtööd kaasnevad iga projektiga. Projekt sai ellu viidud parimal võimalikul viisil. ELi raha oli suunatud põhiliselt torustike ehitusele, mitte teedeehitusse.“
Ka projekti järelevalvet teinud Ramboll Eesti esindaja kinnitas, midagi erakorralist Loksa projekti elluviimisel polnud, pika ehitusperioodi jooksul nõuti kaevikute tagasitäite ja taastamistööde kvaliteedi osas ümbertegemist. Puudused tuli kõrvaldada 10. septembriks.
Põhiliselt rekonstrueeriti olemasolevaid torustikke. Nõmme linnaosas rajati uusi, tekkis võimalus liituda linna kanalisatsioonisüsteemiga. Jüri Veberi sõnul on uusi ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga liitujaid kokku 15, neist Nõmme linnaosas 5-6.
Ehkki ühenduskohad olemas ja kanalisatsioon töötab, ei käi Nõmmes ehitustöid, elanikud ei raja oma aedadesse liitumiseks torustikke.
Nõmme elanik Reet Lainla ütles, et põhimõtteliselt ei ühine kanalisatsiooniga, kuna volikogu kehtestas 1200eurose liitumistasu: „Nõmmes on 74 kinnistut, liitunud on need, kes käivad Tallinnas tööl. Teistel pole raha. Liitumistasu kehtestamisega sõideti inimestest piltlikult öeldes üle. Niimoodi oma linnakodanikega ei käituta. Ostan pigem kolmeosalise tünni, mida TVs tutvustas, tühjendan seda viie aasta tagant.“
Eve Saidla: „Inimestel pole raha, et tasuda 1200 eurot liitumistasu. Kui seda nõuet poleks, siis vähemalt hakataks mõtlema selle võimaluse peale, et võiks oma toru rajada, uuritaks maksumusi. Praegu ollakse leppinud, et Euroopa rahadega tehti kanalisatsioon, mis ei ole meie jaoks.“