Muuseumiööl käis Kehra raudteejaamas sadakond inimest.
Möödunud laupäeval, 18. mail oli Kehra raudteejaama peauks avatud, et huvilised saaksid ootesaalis kuulata Ants Miidla ja Valdo Prausti ettekandeid ning Heli Karu laululapsi. Puhvetiks tehtud endises kassaruumis müüs vabatahtlik abiline Piret Mõttus annetajate tehtud võileibu ja kooke, müügitulu läks Kehra raudteejaama muuseumi toetuseks – MTÜ loodab jaamahoones muuseumi avada 2014. aasta lõpuks.
Mittetulundusühingu juhatuse liige Anne Oruaas ütles, et muuseumiöö ettevalmistused nõudsid tõelist pingutust. Poolelioleva ehituse koristamisel aitasid kaasa OÜ Eesti Kivi mehed Priit Raudkivi juuniori juhtimisel. Kehra gümnaasiumi tüdrukud korjasid vaasidesse nurmenukke, MTÜ liige Kaarel Aruste tõi seinte äärde kased.
„Kogu vaev tasus ennast ära, kui kuulsime, et kohale tuldi peale Kehra ka Raasikult, Pikvalt, Alaverest, Pikaverest, Tallinnast,“ rääkis Anne Oruaas.
Tema kinnitusel olid kõik külastajad väga rõõmsad ja optimistlikud, hoolimata sellest, et endine jaamahoone pole veel remonditud: „Atmosfäär kodu- ja ajaloost rääkimiseks on hoones olemas.“
Küll aga märkis Anne Oruaas, et sel ajal, kui jaamast sõitis mööda rong, ei olnud ettekandjat võimalik kuulda. Seetõttu on kavas esimesel võimalusel paigaldada hoonele helikindlad aknad.
35le toolile ootesaalis mahutas end iga teatud aja tagant uus grupp. Vanemast ajaloost rääkis Valdo Praust, Jaama tänavast Ants Miidla. Vanaaegsetel laudadel sai näha osa Martti Sepmanni postkaartide kollektsioonist.
Ants Miidla viis läbi lühiekskursiooni ja rääkis seekord Jaama tänavast. Ta näitas pilte 1920.-1930. aastate tänavast ja rääkis inimestest, kes on 1920. kuni 1980. aastateni seal elanud. Tuntuim Jaama tänavas sündinud inimene on näitleja Tõnu Aav.
Tantsumuusika väntgrammofonist
Kehra raudteejaama liikme Endla Klemetsi sõnul tulid paljud inimesed kuulama Valdo Prausti: „Ta esines meie ettevõtmistel esimest korda. Huvitav oli saada teada nii palju uut Kehra teede ja küla kohta.“
Valdo Praust rääkis, et 15. sajandil oli Tallinna-Rakvere tähtsaim tee talitee ning see läks läbi Kehra, mitte läbi Kuusalu, kust kulgeb praegune peamaantee. Siiani võib näha talitee märke raudtee ääres.
Samuti mängis Valdo Praust muuseumiööl muusikat. Torukübaraga ja ülikonnas kutsus mees kuulama 1920. aastate plaate ja uudistama grammofoni. Valdo Praust pidi pärast iga plaadivahetust väntgrammofonile uue nõela panema, sest muidu oleks nõel plaati rikkunud. Sadakond plaati tõi ta kohale vanas riidekohvris, mis kaalus kokku ligi kolmkümmend kilo. Niimoodi käidi eelmise sajandi alguses küla peal grammofoniga tantsumuusikat mängimas.
Et Kehras korraldati muuseumiöö, on Valdo Prausti arvates väärt ettevõtmine: „Kehrasse on vaja muuseumi ja ajaloouurijaid. Lisaks ajaloolastele peab olema koduloouurijaid – kui elanikel pole isiklikku huvi, siis ei teki kohale ka ajalugu. Ajaloolane ei jõua igale poole, seepärast on muuseumiöö oluline ja omaalgatuslik ajaloo-uurimine tähtis.“
Muuseumiööl laulsid Heli Karu laululapsed ning vaheaegadel vaadati filme MTÜ Kehra Raudteejaam viie aasta tegemistest. MTÜ liige, Kehra gümnaasiumi kunstiõpetaja Anne Tanne oli lausa ehmunud, kui filmi kokku monteerides selgus, et „musta materjali“ on 40 tundi.
„Oleme alates 2008. aastast teinud väga palju üritusi. Muuseumiöö on kõigest üks paljudest headest asjadest, mida saab korraldada nii vahvate inimestega, nagu on meie MTÜs,“ sõnas ta.
