MTÜ Arenduskoda osales Jäneda Leader-konverentsil

1324

Neli Leader-piirkonda tegid kokkuvõtte oma esimesest tegevusperioodist, osalesid koostööpartnerid Leedust ja Hispaaniast.
Arenduskoja toiduprojektide juht EHA PAAS.

Kui konverentsil osalenud piirkondade esindajad ja väliskülalised istusid reedel, 9. mail toimunud konverentsi „Maal on mõnus elada. Me saime hakkama!“ lõpetuseks vestlusringi, ütlesid hispaanlased, et Eestis rändasid otsekui 20 aastat tagasi – siis alustati neil ELi maapiirkondade toetuste jagamisega. Oli rohkem entusiasmi, võrreldes praegusega, nüüd on läinud asjaajamine bürokraatlikumaks.

Hispaanias on nüüd Leader-rahasid majanduslanguse tõttu vähendatud, viimase aja läbiv teema on olnud vanurite tervishoiu toetamine. Sealsed programmid näevad ette, et rohkem tuleb toetada ettevõtlust, teha juurde töökohti.

Leedus algas Leader-liikumine Eestist veidi hiljem, esimene periood lõpeb aastal 2015. Asjaajamine on seal korraldatud teisiti. Kui meil tegeleb projektide dokumentatsiooniga PRIA, siis Leedus on see kohaliku Leader-piirkonna töötajate ülesanne kontrollida kogu paberimajandust, ka projektidega seotud ostutšekid ja arveid.

Maamajanduse Infokeskuse juht ja konverentsi moderaator Krista Kõiv sõnas, et ka Eestis nähakse edaspidise suunana, et Leader toetaks rohkem ettevõtlus ning loodaks uusi töökohti. Lõppenud periood, mis kestis 2007-2013, oli tema hinnangul mitmekesine, projekte on olnud niiöelda seinast seina. Ta kiitis ka rahvusvahelist koostööd, õppereisid teistesse Leader-piirkondadesse ei ole olnud pelgalt turismisõidud, vaid on omandatud kogemusi, leitud koostööpartnereid.

Arenduskoda vestlusringis esindanud Artur Talvik kiitis, et Leader-programmi näol on maapiirkonna kodanikuühiskonnal oma rahastus, toetatakse projekte, mis ei too kasumit: „Kurb on aga, et tekkinud on projektisõltlased, kes ei oskagi oma tegevust ette näha ilma projektitoetusteta. Loodan, et Leaderi uus rahastusperiood oleks tõuke andja, toetusi antaks kvalitatiivse hüppe jaoks, mitte uute sõltlaste tekkimiseks. Leaderi pluss on ka see, et inimesed on hakanud suhtlema ja tegutsema. Kihvt on kuulata, mida eri kohtades on ära tehtud.“

Arenduskoja tutvustus – toiduprojekt ja Hummeri-seriaal

Konverentsi avasid riigikogu juhatuse liige Laine Randjärv ja Järva maavanem Tiina Oraste.    

Kuusalu, Vihula, Tapa ja Kadrina valda ning Loksa linna ühendavat MTÜd Arenduskoda tutvustas tegevjuht Heiki Vuntus. Veel osalesid MTÜ Järva Arengu Partnerid, MTÜ Lõuna-Järva Koostöökogu ning MTÜ Pandivere Arendus- ja Inkubatsioonikeskus.

Arenduskoja rahvusvahelisest ja ka kohalikust toiduprojektist rääkis projektijuht Eha Paas. Piirkonna inimesi tutvustava Hummeri-seriaali tegijad Arlet Palmiste ja Artur Talvik tegid ülevaate enda läbiviidud projektidest ja ka ühisest Hummeri-saadetest, mida televisioonis on näidatud neljal korral.     

Eha Paas sõnas, et projekti käigus on loodud Põhja-Eesti kohaliku toidu märgis, selle on praeguseks saanud 11 tootjat. Toiduprojekti on märgatud ka teistest Leader-piirkondadest, soovitakse teha koostööd, piirkond laieneb üle kogu Põhja-Eesti.

Arlet Palmiste kinnitas, kui kirjutad projekti ja ise sellesse väga hästi ei usu, siis hindajad saavad sellest aru, rahastust sellisele projektile ei tule. Ta toonitas, et õppereisid on hea koht, kus katsetada ideid teiste peal – saad selgitades oma mõtted selgemaks ning näed, millised algatused panevad inimestel silmad särama.

Artur Talvik jutustas, kuidas on Leaderi toel teinud küla- ja rändkino.

Reisid Pandivere ja Arenduskoja piirkonda

Laupäeval jagunes konverentsi seltskond kaheks, osad sõitsid tutvuma Pandivere piirkonna Leader-objektidega, teised Kuusalu valda, kus näidati samuti, mida on Leader-rahadega ära tehtud.
Kuusalu vallas vaadati Saunjas Mikumardi seiklusrada, Kolgas tennisehalli ja Rahva Maja. Korraks peatuti Kolgaküla rahvamajas, lõuna oli Viinistul, kus vaadati ka linnuvaatlustorni. Edasi sõideti Pärispea rahvamajja. Ringsõit lõppes Tapurlas Kass Arturi Külakinos.    

MTÜ Arenduskoda toetused aastatel 2008-2013

Rahastuseks on heakskiidu saanud PRIAlt 371 projekti, Kuusalu vallast on 92, Loksa linnast 23, Kadrina vallast 78, Vihula vallast 77, Tapa vallast 64 ja Ambla vallast 35. Uuest perioodist Ambla vald pole enam Arenduskoja liige.

Erinevaid taotlejaid on 178. Kuusalu vallast on MTÜ Kolgaküla Selts saanud toetust 7 projektile, Kuusalu Matkaselts, Kiiu Arendus ja MC Kolga 6 projektile, Õnne Maja ja Veljo Tormise Kultuuriselts 4 projektile ning OÜ Kadrin Kaasik ja pojad Haljastus OÜ, MTÜ Külakono, Ökokratt 3 projektile.

Loksalt on toetatud Loksa Arenduskeskuse ja Loksa Spordiklubi 5 projekti ning Loksa Püha Joanni Koguduse ja Sihtasutuse Loksa Sport 3 projekti.

Lõpetatud projekte on Arenduskojas 305, katkestatuid 18 ja pooleli 48. Praeguseks on toetusteks välja makstud 2 657 213 eurot.

Eelmine artikkelKuusalu JK Rada jätkab võidulainel
Järgmine artikkelKuusalu vallas Mustametsa külas hakkas tööle urukoerte jahikool