
„Jäime laadaga rahule, ilm oli ilus ja rahvast taas palju. Sama päeva õhtul toimunud järelpeol ehk tasuta kontserdil oleks võinud publikut olla veelgi rohkem, kuid pidu läks kenasti korda. Järelpeol esines rahvamaja õuel ansambel Mandoterror. Nende soojendusbänd oli rahvatantsuansambli Soveldaja pillirühm Tallinnast. Nad mängisid enne peaesinejat pärimustantsude viise ja sai tantsida vanu tantse,“ rääkis mailaada korraldaja Elina Aasa.
Kuusalu mailaat toimus 1. mail rahvamaja ees Keskväljakul ja kuni kalmistu esiseni ulatuval alal 24. korda. Laadalt käis läbi tuhandeid inimesi, keskpäeval oli Kuusalu alevikku pargitud autosid väga palju – masinad täitsid kogu parklaks tehtud Lauritsa platsi kiriku taga, neid oli mujal parkimisplatsidel ja kõrvaltänavate ääres ning endise tehase esisel alal.
Ka tänavu oli rahvamaja õuel suure lava ja rohke publikuga kontserdiala, kus esineti järjest viis tundi. Laadakontserti alustas taas Kuusalu pasunakoor. Esinesid kohalikud tantsijad ja lauljad ning mõned külalisgrupid kaugemalt.
Korraldusmeeskonda kuulusid peale Elina Aasa ka seekord Toomas Parra, Tanel Truus, Mattias Idavain, Kaspar Kiilaspää, Epp Tammemäe. Nende abimeeskonnas olid Paul Hendrik Pontus, kes tegutses ka päevajuhina, ning Nora Merivoo, Kristofer Liivo, Kauri Avent ja Kris Kukke. Laste mänguala päevajuhid olid Annabel Almet ja Liisbel Almet. Sotsiaalmeedias tegid kogu päeva laadale reklaami Saara Sein ja Mirtel Muga.
Korraldusmeeskond pidi kohal olema varakult. Laadapäeva alustati kell 5.30 müüjate paigutamisega ja koju jõuti pärast järelpeo ala koristust öösel kella 2 paiku.
Müüjaid oli tänavusel laadal 180. Kuna samal päeval peeti ka Vanamõisa laata, olid Kuusalu laada osad sagedased müüjad läinud sinna. Kuigi mailaada korraldamist toetas rahaliselt Kuusalu vald ja oli ka teisi toetajaid, jäädi kogu päeva kulutuste osas umbes 1000 euroga miinusesse. Elina Aasa sõnul on mailaada tulu kasutatud alati jõululaada korralduskulude eest tasumiseks, seekord küsiti esmakordselt jõululaada jaoks vallalt toetust.
„Pidasime laupäeva õhtul korraldusmeeskonnaga koosoleku. Arutasime, mida saaks teha paremini või uuendusena järgmisel aastal, kui me mailaat toimub 25. korda ja plaanime kindlasti seda juubelit tähistada ka järelpeoga,“ lisas ta.
Laadal esinesid Kirsi Stuudio tantsijad mitmes koosseisus alates 3-4aastastest, Külli-Katri Eskeni laulustuudio õpilased, flamenkoansambel Rosa Verde, Kuusalu zumbatantsijad, Kolgaküla Lainerid, Kuusalu keskkooli folkloorirühmad, folklooriansambel Ürgleigarid, Kehra ansambel Kodu, Loksa Tantsijad ning rahvatantsuansambel Soveldaja kokku 90 tantsijaga kuues rühmas.
Ajalooline voulimäng

Kuusalu keskkooli folgirühmad alates 1. klassi lastest kuni keskkoolinoorteni esinesid vaheldumisi Ürgleigaritega. Kuusalu vallast on Ürgleigarite koosseisus Mare ja Väino Veersalu, Heli ja Urmas Adrat ning Ants Aaman juunior. Ants Aaman teeb lapsevanemana kaasa ka kooli folgirühmas.
Ürgleigarite esituses tuli laadal ettekandele ringmäng „Voulimäng“, ehk „Rikka ja vaese mäng“. See on kirja pandud Juminda poolsaarelt Krimmi välja rännanud inimestelt, pärineb C. H. R. Salströmilt ja Jumindal elanud rahvalaulikult Eva Aamanilt, kes olid Krimmis elanud Aamanite perest. Juhendaja Tiiu Aasa leidis mängu Ingrid Rüütli koostatud raamatust „Eesti uuemaid laulumänge“. Ants Aaman kasutas vaese mehe rollis rannakeelset sõnavara, mida leidis sõnaraamatutest ja oli kuulnud ka oma Krimmis lapsena elanud vanaisalt Albert Aamanilt.
Kuusalu kirikule nimelised katusekivid
Esinemispaiga läheduses rahvamaja kõrval tutvustas Kuusalu Laurentsiuse koguduse juhatuse liige, diplomaat Kairi Pirk-Vatunen koos abikaasa Mika Vatuneniga Kuusalu kiriku käärkambri ja kooriruumi katuse remonti ning kogus selle tarbeks annetusi. Nende laua juures sai lähemalt uurida ka kiriku viilutorni metallkukke, mis viiakse uuendatud katusele.
Kiriku katuse taastamiseks 50 eurot ja enam annetanutel oli võimalus signeerida enda nimeline katusekivi koos pühendusega.
Kive hakatakse Kuusalu kiriku katusele panema lähiajal. Kirikukatuse restaureerimist toetab muinsuskaitseamet ligikaudu 92 000 euroga, kogudusel tuleb omaosalusena lisada sama palju. Aprilli lõpu seisuga oli annetustest kogutud omaosaluseks 46 000 eurot, millest 10 000 kinkis Balti Spoon. Mailaadal saadi annetustena 988 eurot ja nimelisi katusekive kogunes 30.
Lahemaa turismi ja Põhja-Eesti toidu al

Teemaja läheduses oli laadal Lahemaa Turismiühingu ja Põhja-Eesti paepealsete maitsete võrgustiku ettevõtjate ühine ala koos enda päevajuhtidega – Raido Roostalu ja Reimo Mürgimäega. Tehti intervjuusid, reklaamiti ühingusse ja võrgustikku kuuluvaid ettevõtjaid, korraldati Lahemaa teemaline viktoriin ja auhinnaloos.
Turismiettevõtjatest olid laadal matkade korraldajad Wanderlust, Reimann Retked ja Ubari Loodustarkuse Keskus, ka Lahemaa Pärimuskoda, Tammistu Lammas, Lahemaa Ökoturism, Valgejõe Veinivilla, Kolga muuseum, Palmse mõis.
Toiduvõrgustikust olid kohal Virumaalt küüslaugutoodete valmistaja Vinkymon, Karepa Ravimtaimeaed, Alt-Kirjapi talu, Maheleib ning Jõelähtme vallast Vahva Maius. Teises kohas laadal olid müümas Kuusalu vallast Kaie Käsitööleivad perenaine Kai Valdmann ja Haras mullu suvel avatud kohviku Maias Harakas perenaine Liliann Oja.
Rävala malevkonna telk
Rävala malevkonda kuuluvad kaitseliitlased esitlesid laadaplatsile seatud telgi juures kaasavõetud militaarvarustust ning kõnelesid Kaitseliidu tegemistest. Ka kutsuti laadalisi Kaitseliitu astuma. Kui Rävala malevkonnas oleks rohkem Kuusalu kaitseliitlasi, saaks moodustada Kuusalu üksuse, tõdesid nad.





