Müüt hirmutavast HEV-õpilasest

1672

Mida inimene mõtleb, kui loeb sõna erivajadus? Ilmselt kangastuvad erinevad puuded ja vaimne alaareng. Levib müüt, et HEV-õpilased on rumalad või kuidagi piiratud või lausa ohtlikud. Tegelikult see nii pole, veel enam, mõne lapse hariduslik erivajadus seisnebki tema andekuses ning vajaduses tema annet õigesti arendada.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus määratleb haridusliku erivajaduse mõistet kui vajadust teha muudatusi või kohandusi kooli õppekavas, rühma töökavas või õpikeskkonnas (õppevorm, õpperuumid, õppevahendid, meetodid, suhtluskeel, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid, vajadusel tugipersonal). Kaasav hariduspoliitika tagab kõigile võimaluse maksimaalseks osalemiseks tavakooli õppetöös, toetades igati lapse individuaalset arengut.

Lihtsamas keeles tähendab see, et koolis on senisest enam vaja õpetajal arvestada õpilaste individuaalsusega ja sellel mõistel on lai diapasoon. Siia kuulub nii andekate laste leidmine ja nõustamine kui ka õpiraskustega õpilaste toetamine.

Nõukogude ajal oli õpetamine suunatud keskmisele õpilasele, tänapäevane haridussüsteem võimaldab luua tavakoolide juurde õpiraskustega õpilaste klasse (kuni 12 õpilast), väikeklasse (kuni 4 õpilast) ja ühele õpilasele keskendunud õpet. Väikeklassi ja üks-ühele õppe vajadust määratakse ainult meditsiiniliste uuringute põhjal. Arstliku konsultatsiooni otsusega pöördutakse õppenõustamiskomisjoni spetsialistide poole ja sealse otsuse jõustumisel eraldatakse tavakoolile riigi poolt õpilase õppe toetamiseks lisaraha. Tavakoolile tähendab see siiski suurt väljakutset, sest lisaks õpetaja palgarahale ja lisakoolitusele, peab koolijuht leidma ka teisi ressursse, eelkõige õpperuume. Näiteks Aruküla põhikoolis on 3 väikeklassi, 1 üks-ühele õppe klass ja 1 põhikooli riikliku lihtsustatud õppekava õppe klass. Käesoleval ajal vaevleb Raasiku põhikool ruumikitsikuses, oodatakse pikisilmi ümberehitust. Pikavere kool on oma olemuselt tõeline väikelapse paradiis. Rahanappust arvestades võiks seal õppetööd jätkata kahe liitklassiga.

Võimalus õppida kodulähedases koolis on iga lapse õigus, arvestades seadusest tulenevat põhihariduse omandamise kohustust. Seega on koolidel vastutusrikas ülesanne kaasata õpilased õppetegevusse, kohandades õpikeskkonna selliseks, et iga õppija saab oma võimeid maksimaalselt arendada. Kooli valikul jääb otsustusõigus siiski lapsevanemale. Valdav osa HEV-õpilastest lõpetavad hästi põhikooli ning neist saavad tublid erialaspetsialistid, kes oma eluga hästi toime tulevad.

Sotsiaalpedagoogina pean oluliseks erivajaduste varajast märkamist, mis võimaldab laste toetamist juba enne koolitee algust ning tagab lapsele turvalise ja stabiilse arengu. Raasiku valla koolides ja lasteaedades töötavad logopeedid ja eripedagoogid. Õpilasi, lapsevanemaid ja pedagooge nõustavad psühholoog ja sotsiaalpedagoog.