Laupäeval, 31. juulil möödus tähtaeg, mil Kuusalu vallavalitsus palus endisel vallavanemal Monika Salul teatada, kas hüvitab vallale tehtud kahju seoses Kiiu mõisa renoveerijale ASile Eviko makstud summa ja viivisenõudest loobumisega. Kokku soovib vald endiselt vallavanemalt 119 072 eurot.
Kuusalu vallavanem Terje Kraanvelt ütles, et Kuusalu vallavolikogu võttis 8. oktoobril 2019 vastu otsuse nr 54, milles tõi välja Kuusalu endise vallavanema Monika Salu pädevust ületava tegevuse: „Kuusalu vallavolikogu otsuse kohaselt on Monika Salu rikkunud Kuusalu valla põhimäärus § 55 lg 5 ja § 83 lg 2 p 1 sätestatut, mille kohta saatis vallavalitsus vastavalt volikogu korraldusele Monika Salule kahju hüvitamise nõude. Kahju hüvitamise nõudele vastamise tähtaeg oli 31. juuli 2021. Kuna Monika Salu keeldus oma vastuskirjas vallavalitsusele kahjunõuet tunnistamast, pöördub vallavalitsus vastavalt volikogu korraldusele hagiga kohtusse.“
Monika Salu kommenteeris rohkem kui aasta tagasi ja kinnitas ka nüüd, et valla kahjunõue on alusetu, sama on leidnud ka politsei, prokuratuur ja halduskohus – Eesti Vabariigi õiguskaitseorganid.
Volikogu otsustas ligi poolteist aastat tagasi, et Monika Salu sõlmitud kompromisslepinguga ei olnud õiguspärane ega põhjendatud loobuda ASile Eviko esitatud viivisenõudest 59 072 eurot, sest Eviko oli ületanud hankelepingu tähtaega, ega ka tasuda 60 000 eurot hüvitist tehtud lisatööde eest. Vallavalitsusele tehti ülesandeks esitada politsei- ja piirivalveametile süüteoteade ning Harju maakohtusse hagi 119 072 euro sissenõudmiseks.
Politsei ja prokuratuur lükkasid teate tagasi põhjendusega, et seadust ei ole rikutud, eksitud on valla põhimääruse vastu, kui volikogu otsuseta on sõlmitud leping, makstud raha ja loobutud viivisest. Tookordne vallavolikogu esimees Mait Kröönström selgitas siis Sõnumitoojale, et Eviko nõudis Kuusalu vallalt oluliselt suuremat summat, kompromisslepingut arutati koalitsioonis ja vallavolikogu istungil infopunktina.
Kuusalu vallavalitsus 2019. aastal maakohtusse ei pöördunud. Kohtusse esitas hagi Monika Salu, et vald lõpetaks tema laimamise ja hüvitaks laimuga tehtud kahju ning Tallinna halduskohus otsustas tema kasuks. Vaidlus jätkub kohtu teises astmes.
Samal teemal on Sõnumitooja avaldanud 19. juunil 2019 loo „Politsei lükkas tagasi kuriteoteate Monika Salu kohta“, 16. oktoobril 2019 „Kuusalu volikogu esitab Monika Salu vastu kohtuhagi“ ning 15. aprillil 2020 „Monika Salu taotleb Kuusalu vallalt laimu ümberlükkamist“.
Opositsiooni eelnõu MONIKA SALUGA seotud otsuse tühistamiseks
Vallavalitsus pöördus tänavu juulikuus kahjunõudega endise vallavanema poole pärast vallavolikogu 16. juuni otsust. Volikogu istungi päevakorras oli siis Kuusalu vallavolikogu 8. oktoobri 2019 otsuse number 54 „Vallavanem Monika Salu poolt Kuusalu vallale tekitatud rahalisest kahjust“ tühistamine. Eelnõu otsuse tühistamiseks esitasid volikogule opositsiooni volikoguliikmed Mait Kröönström, Kristo Palu, Marti Hääl, Andres Heinver ja Mairika Rajaväli valimisliidust Üks Kuusalu Vald. Monika Salu oli Kuusalu vallavanem juunist 2018 kuni detsembri lõpuni 2018, kui Kuusalu vallas moodustasid võimuliidu valimisliidud Üks Kuusalu Vald ja Arenev Kuusalu Vald, EKRE ja Reformierakond.
Eelnõu esitajad soovisid, et Kuusalu vallavalitsus lükkaks valla kodulehel ja Sõnumitoojas ümber Monika Salu suhtes 2019. aastal esitatud väited, et ta sõlmis Kiiu mõisa rekonstrueerinud firmaga AS Eviko kahjuliku kokkuleppe summas 60 000 eurot, mis maksti ettevõttele vallaeelarve reservfondist täiendavate tööde eest, ning tegi vallale kahju, kui loobus eelmise vallavalitsuse ASile Eviko esitatud viivisenõudest 59 072 eurot hankelepingu tähtaja ületamise eest.
Tühistamise eelnõu esitajad selgitasid, et nii politsei- ja piirivalveamet, Põhja ringkonnaprokuratuur kui riigiprokuratuur on vastanud Kuusalu vallavalitsuse 2019. aastal esitatud kuriteoteatisele, et kriminaalmenetluseks puudub alus. Sama meelt on Tallinna halduskohus.
Halduskohus mõistis Monika Salu kasuks Kuusalu vallalt 1000 eurot mittevaralise kahju hüvitamiseks ja 1000 eurot menetluskulude katteks. Kuusalu vallavalitsus on vaidlustanud Tallinna halduskohtu otsuse ringkonnakohtus.
Eelnõu seletuskirjas märkisid valimisliidu Üks Kuusalu Vald liikmed, et lisaks eelpool toodud põhjendustele suurendab kohtus käimine valla juriidilise teenuse kulusid, mis on niigi suured. Ka oleks see nende hinnangul aus oktoobris valitava uue volikogu koosseisu suhtes, et ei peaks oma aega ega valla raha kulutama „mõttetute ja perspektiivitute asjade peale ning saaksid keskenduda tulevikule“.
Vallavolikogu arutas 16. juuni istungil Monika Salu puudutavat eelnõu üle poole tunni. Häältega 6 poolt, 10 vastu jäi 8. oktoobri 2019 otsus tühistamata.
Vallavanem Terje Kraanvelt ütles istungil, et vallavalitsuse seisukoht on teha Monika Salule ettepanek – kui ta loobub kõigist nõuetest Kuusalu vallavalitsuse vastu, siis tühistada 8. oktoobri 2019 otsus. Kui kompromisskokkulepet ei saavuta, koostab vallavalitsus Monika Salu vastu hagi ja esitab selle hiljemalt 1. oktoobriks 2021 Harju maakohtule, et tsiviilkorras sisse nõuda Kuusalu vallale tekitatud 119 072 euro suurune kahju.
Diskussioon volikogu istungil
Eelnõu esitajad selgitasid istungil, et 8. oktoobri 2019 otsus andis vallavalitsusele ülesande pöörduda kohtusse, seni pole pöördutud ning nad ei näe põhjust, miks see otsus peaks kehtima. Kuna prokuratuur ja politsei on hinnangu andnud, Monika Salu soovib kohtu kaudu valeväidete ümberlükkamist ja kohtu esimene aste on andnud talle õiguse, tuleks kogu see teema lõpetada. Kristo Palu sõnas, et poliitilised põhjused ei tohiks olla otsuste tegemise alus.
Volikogu aseesimees, EKRE nimekirjast volikogusse valitud Sulev Valdmaa, kes kuulus ka eelmisse koalitsiooni, lisas, et Monika Salu asus vallavanemana tööle, kui Kiiu mõisa rekonstrueerimistööd olid lõppenud, ning pidi lahendama sasipuntra, mis oli tekkinud: „Pean perspektiivituks ja lausa inetuks seda arutelu.“
Kuusalu eelmine vallavanem Urmas Kirtsi kommenteeris, et Eviko andis maikuus 2018 Kiiu mõisa üle suure hilinemisega, sõlmiti üleandmise-vastuvõtmise kohta akt, vallavalitsus esitas vaegtööde loetelu, Evikol nõudeid ei olnud. „Need ilmnesid millegipärast mõni kuu hiljem,“ lausus ta.
Oktoobris 2019 volikogule rahalise kahju hüvitamise otsuse eelnõu esitanud Enn Kirsman kommenteeris istungil Monika Salu politseile ja kohtule antud selgitust, et Eviko nõudis vallalt täiendavate tööde eest üle 545 000 euro ning 60 000 euro maksmisega hoiti kokku suur summa: „Evikolt 75 päeva pärast objekti üleandmist esitatud nõudekiri 545 380,96 eurot oli sulaselge kalastamine, millega püüti konstrueerida põhjendamatut kaitset vallalt esitatud ja otseselt lepingust tulenenud viivisetrahvi nõudele summas 59 072 eurot. Ei ole usutav ega ka ehituslepinguga kooskõlas, et ehitaja nende 664 päeva jooksul, mis jäid lepingu sõlmimise ja üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamise vahele ning toimus kokku 70 ehituskoosolekut, ei tõstatanud kordagi nõudekirjas loetletud lisatööde finantseerimise vajadust.“
Ta lausus, et Monika Salu ületas ASiga Eviko kompromisslepingut sõlmides vallavanemale antud volitusi, sest Kuusalu valla põhimäärus ütleb, et üle 3200 euro suurustest nõuetest loobumise otsustab vallavolikogu ning reservfondist raha eraldamise korral peab olema volikogu või vallavalitsuse otsus: „Evikole esitatud nõudest loobumine ning ettevõttele 60 000 euro maksmine oli vallavanema ainuisikuline otsus. Kui seda aktsepteerime, loome ohtliku pretsedendi, mis avab ukse praegusele ja tulevastele vallavanematele – et väljamakseid valla eelarvest võib teha volikogu või vallavalitsuse otsuseta. Kui volikogu aktsepteeriks vallavanema õigust teha suvalisi tehinguid, kaotavad valla eelarve ja selle täitmise aruanne igasuguse mõtte. Pärast meile ette pandud otsuse (opositsiooni eelnõu, et tühistada otsus nr 54 – toim) vastuvõtmist võiksime edaspidi kinnitada Kuusalu valla eelarve kujul: „Lubada vallavanemal teha kulutusi, mida ta heaks arvab, vastavalt valla eelarvesse laekuvatele tuludele.““
Monika Salu täpsustas Sõnumitoojale, et nii vallavalitsuses, kui volikogus arutati juristide soovitatud kompromissi: „Mitte keegi ei pidanud toona seda ebavajalikuks, vaid nõustuti, nagu nüüd hiljem ka õiguskaitseorganid on kinnitanud, selle vajalikkuses. Kompromissi vajaduse üheks põhjuseks oli asjaolu, et Urmas Kirtsi juhitav vallavalitsus oli jätnud järgimata lepingu tähtaegu.“
Eviko kommentaarid kevadel 2018
Sõnumitoojas 2018. aasta aprilli alguses ilmunud loos on kirjeldatud, kuidas ASi Eviko omanik ja nõukogu esimees Rein Murumägi rääkis Kuusalu vallavolikogu 28. märtsi 2018 istungil mõisa renoveerimistöödest ning märkis, et need kujunesid ettevõttele lepingus kokkulepitud summast umbes 10 protsenti kallimaks.
„Et objekt on kahjumis, on meie probleem. Ehitaja peab riigihankesse pakkumist tehes sellega arvestama,“ lausus ta tookord istungil ja selgitas, et kuigi ehitaja tutvus enne riigihankele pakkumist esitades mõisahoonega, selgus alles seinu lammutades, et rekonstrueerimistöid tuli teha kavandatust rohkem.
Mai lõpus 2018 ilmunud loos „Kuusalu vallamaja hakati tagasi kolima Kiiu mõisa“ on Eviko juht märkinud, et kõik kulutused on kokku löödud, Eviko on Kiiu mõisa töödega ligi 300 000 euroga miinuses.
Samas oli Kuusalu vallavalitsus esitanud ASile Eviko leppetrahvi nõude – iga lepingu tähtajast, 24. detsembrist 2017 üle läinud päeva eest 416 eurot. Ehitustööde üleandmise-vastuvõtmise akt allkirjastati tähtajast 143 päeva hiljem, kokku oli leppetrahv 58 000 eurot.
Eviko juhatuse esimees Kaimo Sepp kommenteeris Sõnumitoojale siis, et 10 protsendi juurdemaksmise soov oli ehitajapoolne kompromiss, aga kuna vald ei püüdnud lahendust leida, vaid esitas leppetrahvi nõude „peame meie lisakulude osas esitama nõude ja see saab olema oluliselt suurem kui Rein Murumägi öeldud summa“.
Vastavalt Kiiu mõisa renoveerimislepingule pidid tööd maksma 998 400 eurot ja lõppema hiljemalt 30. oktoobril 2017. Kiiu mõisas asub alates 1994. aastast Kuusalu vallamaja. Mõisa renoveerimise ajal oli vallamaja kolitud Kuusalu alevisse.