Olüm­pia­la­ne TA­NEL LAAN­MÄE Ani­ja val­last jul­gus­tab noo­ri sead­ma suu­ri ees­mär­ke

2016. aasta Rio olümpial osalenud Tanel Laanmäe kaalub võimalust naasta kergejõustikuareenile, et taas oda kaugele visata.

Ke­va­del Ani­ja Val­la Spor­di­maail­ma ju­hiks va­li­tud Ta­nel Laan­mäe elas emot­sio­naal­selt kaa­sa epee­vehk­le­ja­te Kat­ri­na Le­hi­se, Ju­lia Bel­ja­je­va, Eri­ka Kir­pu ja Iri­na Emb­ric­hi kuld­me­da­li või­du­le 2020. aas­ta To­kyo olüm­pia­män­gu­del, mis Co­vid-19 pan­dee­mia tõt­tu lü­ka­ti tä­na­vu­ses­se su­ves­se.

„Olüm­pia on maail­ma kõi­ge täht­sam ja kõi­ge suu­re­mat tä­he­le­pa­nu päl­viv võist­lus, pal­jud noo­red sport­la­sed unis­ta­vad olüm­pia­le pää­se­mi­sest. Sin­na võist­le­ma saa­mi­ne on ju­ba suur töö­võit. Pa­ha­tih­ti ha­ka­tak­se ta­ga­si­hoid­lik­ke koh­ti saa­vaid või al­la või­me­te esi­ne­vaid sport­la­si tu­ris­ti­deks tem­bel­da­ma, aga liht­ne on huk­ka mõis­ta. Tip­pu jõud­mi­ne üks­kõik mis spor­dia­lal nõuab mee­le­tult pal­ju tööd ja ene­seoh­ver­da­mist. Kui suu­dad tõus­ta suur­de män­gu, siis on su töö iga­ti kor­da läi­nud ja kui püs­ti­tad olüm­pial isik­li­ku re­kor­di, võid et­teas­te­ga ra­hul ol­la,” rää­gib Ta­nel Laan­mäe.

As­ja­tund­li­ku hu­vi­ga vaa­tab ta mees­te oda­vi­set, osa­de olüm­pia­las­te­ga mõõ­tis või­meid viis aas­tat ta­ga­si Rio olüm­pial, kus sai kol­mest Ees­ti oda­vis­ka­jast pa­ri­ma, 18. ko­ha. Jää­nud isik­li­ku­le re­kor­di­le al­la roh­kem kui nel­ja ja poo­le meet­ri­ga, pol­nud Tanel Laanmäel ra­hu­lo­luks põh­just: „Kui et­teas­te ei õn­nes­tu, va­jab sport­la­ne mõist­mist kõi­gilt toe­ta­ja­telt ja lä­he­dal­seis­ja­telt. Kao­tust elab sport­la­ne hin­ges va­lu­salt lä­bi, pi­gem tu­leks soo­ri­tu­se nur­ju­mist võt­ta kui õp­pe­tun­di. Pje­des­taa­lil on ai­nult kolm koh­ta, kuid neid, kes ta­ha­vad sin­na tõus­ta, on vä­ga pal­ju. Olüm­pia­män­gu­del lõpp­võist­lu­se­le 12 pa­re­ma hul­ka ja fi­naa­li 8 pa­re­ma hul­ka jõud­mi­ne on suu­red saa­vu­tu­sed.”

Ees­ti oda­vis­ka­ja to­kyos ei võist­le
2015. aas­tal või­tis Ta­nel Laan­mäe kuld­me­da­li uni­ver­siaa­dil Lõu­na-Ko­reas Gwang­jus. Järg­mi­sel su­vel püs­ti­tas isik­li­ku re­kor­di 85 meet­rit ja 4 sentimeetrit. Püüd­lu­sed nii 2017. aas­ta maail­ma­meist­ri­võist­lus­tel Lon­do­nis kui ka 2018. aas­ta Eu­roo­pa meist­ri­võist­lus­tel Ber­lii­nis lõp­pe­sid kva­li­fi­kat­sioo­nis. Vae­va­sid sää­re­li­ha­se- ja kan­na­vi­gas­tus, pea­gi hak­kas kim­bu­ta­ma selg. Trau­mad ja ta­ga­si­löö­gid õõ­nes­ta­sid ene­se­kind­lust, toe­ta­jaid oli ras­kem lei­da, kui tu­le­mus­te­kõ­ve­ra nool al­la pöö­ras: „Kand­sin kuk­la ta­ga mõ­tet pür­gi­da ka To­kyo olüm­pia­le, aga ko­roo­na­pan­dee­mia aeg oli kee­ru­li­ne, püüd­sin va­nast ras­vast tree­ni­tust hoi­da. Toe­ta­jaid enam pol­nud, pi­din te­ge­ma ot­su­se min­na töö­le. Pe­re kõr­valt ei saa sport­la­ne ela­da mii­ni­mump­rog­ram­mi jär­gi, loo­tes pa­re­ma aja saa­bu­mi­se­le.”

To­kyo olüm­pial ei osa­le ain­sat­ki Ees­ti oda­vis­ka­jat. Ee­ma­le pi­di jää­ma ka me­da­li­soo­sik, 2019. aas­ta Do­ha maail­ma­meist­ri­võist­lus­tel hõ­be­me­da­li päl­vi­nud Mag­nus Kirt. Ta­nel Laan­mäe ea­kaas­la­ne, sa­mu­ti Tõr­vas spor­ti­mist alus­ta­nud Mag­nus Kirt vi­gas­tas MMil vis­ke­mo­men­dil õl­ga, pa­ra­ne­mi­ne võt­tis ae­ga ja olüm­pial võist­le­mi­seks va­ja­lik ta­se jäi tal eri põh­jus­tel saa­vu­ta­ma­ta.

Iga ker­ge­jõus­ti­kua­la ab­so­luut­ses ti­pus va­lit­seb äär­mi­selt ti­he kon­ku­rents ja sport­la­si, kes maail­ma hooa­ja ede­ta­be­lis 15–20 hul­gas, tu­leks Ta­nel Laan­mäe sõ­nul or­ga­ni­sat­sioo­ni­li­selt märk­sa roh­kem toe­ta­da. Ta li­sas, et sa­mal ajal peaks Ees­ti Ker­ge­jõus­ti­ku­liit pöö­ra­ma tä­he­le­pa­nu ka noor­te­le tip­pu­pür­gi­ja­te­le: „Or­ga­ni­sat­sioo­ni­li­selt peaks pal­ju roh­kem pin­gu­ta­ma, et ala areng oleks jät­ku­suut­lik. Eri­ti on toe­tust va­ja pä­rast kesk­koo­li lõ­pe­ta­mist, kui ees sei­sa­vad õpin­gud üli­koo­lis ja elu­kut­se va­lik.”

Ta­nel Laan­mäe arut­les, et kui Mag­nus Kirt vis­kas jär­jest üle 90 meet­ri, ha­ka­ti te­ma maail­mak­las­si tu­le­mu­si pi­da­ma ene­sest­mõis­te­ta­vaks: „See oli just­kui uus nor­maal­sus, ome­ti saa­vu­tas Mag­nus ta­se­me, mis on osu­tu­nud jõu­ko­ha­seks ük­si­ku­te­le oda­vis­ka­ja­te­le. Sel­leks et jõu­da 90 meet­ri­ni, on va­ja noor­tes­por­dist ala­tes li­gi küm­me aas­tat jär­je­pi­de­valt val­mis­tu­da ja ter­ve­na pü­si­da, se­da näi­tab ka Kir­di tee­kond. Sa­mal ajal, kui Mag­nus te­gi hiil­ga­vaid tu­le­mu­si, olid Ees­tis ka oda­vis­ka­ja num­ber kaks ja kolm. 81-82 meet­rit pee­ti ju­ba ta­va­li­seks, ome­ti an­dis näi­teks 2009. aas­ta maail­ma­meist­ri­võist­lus­tel 82.97 meet­rit kol­man­da ko­ha.”

Vai­mu­jõud ai­tab ras­ku­si üle­ta­da
Ta­nel Laan­mäe sõ­nul eel­dab tipps­por­di­ga te­ge­le­mi­ne pü­hen­du­mist 24/7 ja 365 päe­va aas­tas.

„Ka pi­ke­mal puh­ke­pe­rioo­dil ka­he hooa­ja va­hel ei saa ta­va­pä­ra­sest ru­tii­nist väl­ja tul­la ja ke­ha­list vor­mi vä­ga keh­vaks las­ta. Hoid­ma peab ter­vist, sest vi­gas­ta­da saa­des võid ker­ges­ti jää­da or­ga­ni­sat­sioo­ni toe­tu­se­ta. Kee­gi ei kü­si­nud mi­nult ra­vi­pe­rioo­dil, kui­das lä­heb ja kas abi va­jad. Ome­ti olen üks nel­jast eest­la­sest, kes on vi­sa­nud oda üle 85 meet­ri,” tõ­deb ta.
Kui 85 meet­rit oleks liht­ne saa­vu­ta­da, siis ei või­de­taks Ees­ti meist­ri­tiit­leid tu­le­mu­se­ga al­la 70 meet­ri, na­gu juh­tus tä­na­vu ja ka mul­lu, kui Ta­nel Laan­mäe võt­tis veel oda kät­te, aga oli en­da pa­ri­ma­te päe­va­de vor­mist kau­gel.

Üle küm­ne aas­ta tipps­por­di­ga te­ge­le­nud ker­ge­jõus­tik­la­ne teab, et tä­nu li­has­hool­du­se­le on vi­gas­tu­si või­ma­lik en­ne­ta­da, aga sel­leks oleks tar­vis kor­ra­pä­ra­selt ka­su­ta­da mas­saaži või fü­sio­te­raa­pia tee­nust, mis oma ra­ha­ko­til har­ju­ta­ja jaoks po­le odav.

Noor­tel sport­la­stel soo­vi­tab Ta­nel Laan­mäe jul­gelt unis­ta­da, suu­ri ees­mär­ke sea­da ja nen­de saa­vu­ta­mi­seks jär­je­pi­de­valt tree­ni­da: „Kui siht on tul­la Ees­ti meist­riks, siis vae­valt eri­ti kau­ge­le jõu­tak­se. Olüm­pia­le pää­se­mi­ne eel­dab pü­hen­du­nud tööd ja tu­ge­vat ene­seus­ku. Vai­mu­jõu­du on va­ja ras­kus­te üle­ta­mi­seks ja ene­se päe­vast päe­va sun­di­mi­seks.”

Kor­ra­pä­ra­selt jõu­saa­lis har­ju­ta­nud Ta­nel Laan­mäe su­rub rin­nalt peaae­gu sa­ma ras­ket kan­gi na­gu en­da re­kor­di­te püs­ti­ta­mi­se ajal. Sep­temb­ris saab ta 32. Kas ta­suks kaa­lu­da või­ma­lust naas­ta ker­ge­jõus­ti­ku-a­ree­ni­le, val­mis­tu­da 2024. aas­ta Pa­rii­si olüm­piaks?

Ta­nel Laan­mäe: „Olen saa­nud vi­gas­tus­test priiks, vaim on pu­ha­nud. Olen vi­sa­nud oda ko­duõuel väi­ke­se hoo­ga. Tal­vi­seks ke­ha­li­seks et­te­val­mis­tu­seks ei pea end pal­ju sun­di­ma, mul­le meel­dib pin­gu­ta­da. Kui nä­gin te­le­rek­laa­mis en­da vi­set, siis väl­ga­tas mõ­te – miks mit­te veel kord tul­la staa­dio­ni­le, et oda kau­ge­le vi­sa­ta?”