Moh­ni saa­rel ha­ka­tak­se kesk­kon­naa­me­ti tel­li­mu­sel män­de ja ka­da­kaid ma­ha võt­ma

306
Nõm­me­nii­du tüü­pi­li­ne tai­mes­tik Moh­ni saa­rel.

Tööd te­hak­se Ees­ti-Soo­me ühi­se Coast­Net LI­FE pro­jek­ti „Lää­ne­me­re ran­ni­kue­lu­pai­ka­de võr­gus­ti­ke taas­ta­mi­ne“ ehk Ran­ni­ku LI­FE raa­mes.

Kui lä­hi­kuu­del hak­kab Moh­ni saa­relt tõus­ma suit­su­sam­baid, on te­gu män­ni- ja ka­da­kaoks­te põ­le­ta­mi­se­ga raie­töö­de käi­gus. Kesk­kon­naa­me­ti al­ga­tu­sel te­hak­se Moh­ni saa­re kes­ko­sas 11,57 hek­ta­ril ku­jun­dus­raiet, et ava­da taas päi­ke­se­le seal­sed väär­tus­li­kud nõm­med ja lui­ted, mil­le­le on ha­ka­nud kas­va­ma män­nid ja ka­da­kad. Raie­tööd on tel­li­tud han­ke tu­le­mu­se­na ko­ha­li­kult fir­malt Lad­vast Kän­nu­ni OÜ, mi­da ju­hib Ma­rio Mee­sak Ka­sis­pealt.

Ran­ni­ku LI­FE pro­jek­ti­juht Rii­na Mart­verk kesk­kon­na­-a­me­tist sel­gi­tab, et Moh­ni saa­rel on vä­ga eri­li­sed nõm­me- ja lui­te­koos­lu­sed: „Ko­ha­ti­ne lah­ti­ne liiv, samb­li­ku­kir­jud ki­vid, va­len­dav samb­li­ku­vaip, nõmm-lii­va­tee ja ku­ke­mar­ja­lai­gud, siin-seal ük­si­kud ki­du­rad män­nid ja ka­da­kad. Sel­li­seid koos­lu­si lei­dub Ees­tis üli­vä­he, vaid kil­lu­kes­te­na saar­tel ja ran­ni­kua­la­del. Päi­ke­se­le ava­tud lui­ted on Moh­ni saa­rel pu­na­kat ehk rus­ket too­ni, kas­va­vad ha­ri­lik ku­ke­ma­ri, põh­ja-ku­ke­ma­ri, ka­nar­bik, ho­bu­ma­dar, nõmm-lii­va­tee, nurm­nelk, ha­ri­lik ku­ke­ha­ri, põd­ra­samb­li­kud.

„Moh­ni vär­vi­ki­re­vad lai­gud ja samb­li­kud on veel al­les, män­nid po­le neid pä­ris ära mat­nud. Kuid puu­de-põõ­sas­te var­jus koos­lus muu­tub. Ku­ju­ne­vad män­ni­kud on sa­mu­ti olu­li­sed, aga jää­vad nii elus­ti­ku kui ha­ru­kord­su­se poo­lest hä­vi­va­te­le ava­koos­lus­te­le kõ­vas­ti al­la. Kõr­val noo­res män­ni­kus sa­ma­su­gust pil­ti enam ei näe.

Ku­ke­mar­ja lui­de­te ja nõm­me­de ku­ju­ne­mi­se­le ning ava­tu­na pü­si­mi­se­le on va­ra­se­malt kaa­sa ai­da­nud kar­ja­ta­mi­ne ja sa­ge­da­sed maas­ti­ku­põ­len­gud. Män­di­de raie­ga saab lui­de­te elui­ga mõ­ni­küm­mend aas­tat pi­ken­da­da, see­jä­rel võib tul­la va­ja­dus töö­de kor­da­mi­seks,“ kir­jel­dab ta.

Pro­jek­ti­juht li­sab, et õn­neks too­di möö­du­nud sü­gi­sel saa­re­le taas lam­bad, neist on ala uues­ti võ­sas­tu­mast hoid­mi­sel ja lii­gi­rik­ku­se säi­li­mi­sel pal­ju abi.

Kesk­kon­naa­me­ti spet­sia­lis­tid käi­sid Lad­vast Kän­nu­ni OÜ esin­da­ja­te­ga Moh­nil tööob­jek­ti üle vaa­ta­mas. Mär­gi­ti tööa­la pii­rid ning sel­gi­ta­ti põ­hi­mõt­teid, mil­li­seid puid ma­ha võt­ta ja mi­da jät­ta, ku­hu te­ha oks­te põ­le­ta­mi­se ko­had. Al­les hoi­tak­se lui­tea­lal esin­dus­li­ku­ma võ­ra­ga män­nid, suu­red pih­la­kad, ke­na­mad ka­da­kad ja muud ilu­sa ku­ju­ga põõ­sad.

Pro­jek­ti­ju­hi sõ­nul on saa­rel raied üld­ju­hul kee­la­tud, ka ran­da uhu­tud pui­tu ei to­hi ka­su­ta­da küt­te­ma­ter­ja­li­na, ku­na aju­pui­dul kas­va­vad ha­rul­da­sed pi­si­samb­li­ku­lii­gid. Küt­te­puid on saa­re­le too­dud mand­rilt. Edas­pi­di saab tu­le­tor­ni komp­lek­si ma­ja­pi­da­mi­ses ka­su­ta­da pro­jek­ti raie­töö­del tek­ki­vat jä­me­da­mat pui­tu, pee­nem puit ja ok­sad põ­le­ta­tak­se. Töö­võt­ja peab lõ­ke­te te­ge­mi­sel vä­ga hoo­li­kalt jär­gi­ma tu­leo­hu­tust ning as­ja­tu­te väl­ja­kut­se­te ära­hoid­mi­seks tea­vi­ta­ma en­ne põ­le­ta­mist pääs­tea­me­tit.

Ma­rio Mee­sak üt­leb, et le­pin­gu jär­gi peab töö ole­ma lõ­pe­ta­tud hil­je­malt ok­toob­ris, aga kui il­mad või­mal­da­vad, on plaa­nis suu­rem osa ära te­ha aas­ta al­gu­ses en­ne ap­ril­li kes­kel al­ga­vat raie­ra­hu.

Li­saks 2021. aas­ta töö­de­le saa­re kes­ko­sas, on Ran­ni­ku LI­FE pro­jek­ti­ga Moh­nil ka­van­da­tud aas­ta­tel 2022 ja 2023 pu­has­ta­da võ­sast ka väik­se­maid nõm­me- ja nii­dua­la­sid kok­ku 2,5 hek­ta­ril ning saa­re ka­gu- ja loo­deo­sas har­ven­da­da ka­das­tik­ke 5,7 hek­ta­ril. Moh­nil teh­ta­va­te­le töö­de­le on pro­jek­tis paar­küm­mend tu­hat eu­rot.

Soo­me-Ees­ti ühi­ne pro­jekt kes­tab au­gus­tist 2018 ku­ni märt­si­ni 2025. Kok­ku 41 pro­jek­tia­last ne­li on Ees­tis: La­he­maa rah­vus­park, Kol­ga la­he ja Aeg­na maas­ti­ku­kait­sea­lad ning Pal­jas­saa­re hoiua­la.

Rii­na Mart­verk rõ­hu­tab, et pla­nee­ri­tud tööd tu­le­ne­vad kait­se­kor­ral­dus­ka­va­dest. La­he­maal on ka­vas veel jõee­lu­pai­ka­de taas­ta­mi­ne ja eba­pär­li­kar­bi noor­jär­ku­de aren­gu toe­ta­mi­ne, mä­gi­män­ni raie Suur­soo siht­kait­se­vöön­dis, nõu­ko­gu­de-aeg­se­te pii­ri­val­ve­ra­ja­tis­te ko­ris­ta­mi­ne Pal­ga­nee­melt ja Lo­bi­nee­melt, La­he­maa loo­dus­kes­ku­se vä­liõp­pek­las­si ra­ja­mi­ne ning 7 tal­gu­kor­da.

Moh­ni ku­ke­mar­ja lui­de­te taas­ta­mi­se osas on tei­sel ar­va­mu­sel MTÜ La­he­maa Loo­dus­kool loo­dus­giid Maie It­se, kes kor­ral­dab õp­pe­mat­ku saa­re­le ja on Moh­ni pat­rioot. Ta mu­ret­seb, et pal­jud kü­las­ta­jad on Moh­nit ni­me­ta­nud Ees­ti­maa pa­ra­dii­siks, kuid nüüd soo­vi­vad loo­dus­kaits­jad ku­jun­da­da li­gi kol­man­di­ku saa­rest üm­ber lah­tis­teks lii­va­deks. 20. sa­jan­di al­gu­ses olid saa­rel suur pärn, mõ­ned väi­ke­sed ka­da­kad ja män­nid, sa­jan­di jook­sul on saar saa­nud ol­la loo­du­se muu­tu­mi­se rüt­mis.

Maie It­se: „Olen käi­nud Moh­ni saa­rel 21 hooae­ga ja näi­nud, kui­das män­ni­ku­te alal oli en­ne lah­ti­ne liiv. Tai­mes­tik on sin­na tek­ki­nud tä­nu kas­va­ma läi­nud män­di­de­le, iga aas­ta­ga on tul­nud lii­ke juur­de, es­malt hak­ka­sid kas­va­ma ku­ke­ma­ri ja ku­ke­ha­ri. Kesk­kon­naa­me­ti loo­dus­kaits­jad on Moh­ni loo­dus­lik­ke prot­ses­se ana­lüü­si­nud klas­si­ka­li­selt, aga saa­rel toi­mu­vad prot­ses­sid teist­moo­di. Ku­na raie­tööd al­ga­vad, sõl­tub pal­ju sel­lest, kui suur va­ba­dus va­li­ku­te te­ge­mi­sel on an­tud raie­fir­ma­le.“

Rii­na Mart­verk mär­gib, et Moh­ni koos­lus­te taas­ta­mi­ne viiak­se el­lu La­he­maa rah­vus­par­gi kait­se­kor­ral­dus­ka­va alu­sel: „Taas­ta­mi­se­le tu­le­vad se­ni pa­re­mi­ni säi­li­nud ava­koos­lus­te piir­kon­nad, pea­mi­selt saa­re kes­ko­sas. Ju­ba met­sas­tu­nud ala­sid, väl­ja­ku­ju­ne­nud met­sa­koos­lu­si pro­jek­ti töö­de­ga ei puu­tu­ta. Moh­ni met­sad jää­vad ik­ka met­saks, al­les jää­vad nii va­nad män­ni­kud kui saa­rel kas­va­ma ha­ka­nud noo­red pär­nad ja tam­med. Raie­töi­d teeb ko­ha­lik­ke olu­sid häs­ti tun­dev et­te­võ­te, kel­lelt kesk­kon­na­amet on tel­li­nud loo­dus­kait­se­töö­de tee­nust ka va­rem ja jää­nud vä­ga ra­hu­le.“