Eelmisel kolmapäeval, 21. oktoobril käis riigihalduse minister ARTO AAS Anija ja Aegviidu vallamajas, et tutvustada valitsuse põhimõtteid haldusreformi läbiviimisel.
Anija vallamajas kohtusid ministriga vallavolikogu esimees Jaanus Kalev, vallavanem Arvi Karotam, volikogu liikmed Kaisa Tamkivi, Jüri Lillsoo ja Margus Nõlvak ning reformierakonna piirkondliku organisatsiooni juht Peep Kask.
„Koalitsioonilepingu järgi vastutab riigihalduse minister haldusreformi elluviimise eest ning on üsna loomulik, et käib neis omavalitsustes, kellel on ühinemispotentsiaali. Ta selgitas reformi läbiviimise põhimõtteid ja andis ülevaate, kui kaugele on reformiprotsessiga Eestis jõutud,“ rääkis vallavanem Arvi Karotam.
Ta lisas: „See, et valitsus on hakanud nii aktiivselt tegutsema, on positiivne. Kuid tundub, et praegu sõltub ühinemisläbirääkimiste alustamine sageli kohalike vallajuhtide ambitsioonikusest. Kui näiteks kolme senise valla juhid tahavad kõik ka tulevikus olla vallavanemad, ei tule kõnelustest ühise laua taga midagi välja.“
Anija vald on oma parameetrite alusel jätkusuutlik – valitsuse reformikava järgi peaksid naabritega ühinema vallad-linnad, kus on alla 5000 elaniku, Anija vallas on aasta alguse seisuga 5683. Vallavanema arvates oleks siiski mõistlik liita Anija ja Aegviidu vallad, kuna neil kahel on palju ühist, näiteks ühine puhke- ja turismipiirkond Kõrvemaa ning hea omavaheline raudteeühendus.
„Nii palju, kui olen meie volikogu liikmetega rääkinud, olen aru saanud, et ka nemad on valmis pidama Aegviidu vallaga ühinemisläbirääkimisi, sõltub, mida soovib Aegviidu vallavolikogu,“ lausus Anija vallavanem.
Ta märkis, et varemgi on Anija ja Aegviidu valla ühinemine olnud päevakorras, kuid viimati jäi soiku Aegviidu valla elanike vastuseisu tõttu: „Aga kui rahvas on endale juhid valinud, tasub neid usaldada ning inimestele tuleks selgitada, miks on ühinemine mõistlik. Motivaator on ka see, et valitsus lubab valdade ühinemisel toetust 100 eurot ühe elaniku kohta.“
Kehrast läks minister Arto Aas Arvi Karotami kinnitusel Aegviitu sõnumiga, et Anija vald on ühinemiskõneluste alustamiseks valmis.
Aegviidul kaks valikut
Aegviidus osales minister vallavolikogu istungil, kus jagas rohkem kui tund aega selgitusi ja vastas haldusreformi puudutavatele küsimustele.
Aegviidu vallavanem Riivo Noor: „Minister ei öelnud meile, mida peame tegema ning volikogu ei kujundanud veel mingeid seisukohti, see oli informatiivne päevakorra punkt, et saada aimu, millised on valitsuse seisukohad.“
Vallavanem märkis – valitsuse reformikava valguses pole kahtlust, et 725 elanikuga Aegviidu vallal tuleb ühineda, kuid kellega ja millal, sõltub tema sõnul läbirääkimistest.
„Võimalusi on kaks: kas Anija või Tapa vald,“ sõnas ta.
Varem on Aegviidu valla mõlemad piirinaabrid teinud neile ettepaneku alustada ühinemisläbirääkimisi, kuid lükati tagasi elanike vastuseisu tõttu. Vallavanema sõnul on nüüd nende volikogu otsustada, kas ja kellega hakatakse pidama läbirääkimisi. Kas selleks tehakse ettepanek ise või oodatakse naabervaldade algatust, arutatakse ilmselt Aegviidu vallavolikogu novembrikuu istungil.
Kas tema ise eelistaks ühinemist Anija või Tapa vallaga, ei soovinud vallavanem kommenteerida. Küll aga arvas ta, et läbirääkimisi võiks esialgu hakata pidama mõlemaga.
Aegviidu valla elanike seas on Riivo Noore sõnul arvamused erinevad, osad neist eelistavad Anija, teised Tapa vallaga liitumist. Ta on seda meelt, et uut rahvaküsitlust enam teha pole mõtet, kuna selle tulemused oleksid suhteliselt samad, kui mõned aastad tagasi – rahvas soovib, et Aegviidu vald jätkaks omaette. Inimeste suurim hirm on ääremaastumine.
„Meie eelarve on küll väike ja võimalused on väiksemad, kui suurel vallal, aga ma arvan, et suudame praegu päris hästi toime tulla ning suunata raha sinna, kuhu väga vaja, midagi tegemata ei ole jäänud. See ongi üks hirmukoht, et otsustamine läheb kaugemale, kus teatakse kohalikke olusid ja vajadusi vähem,“ rääkis Riivo Noor.
