
Artur Talvik jutustas eelmisel kolmapäeval, 29. juulil, kui Lahemaa militaarpärandi päeva teema oli „Elu raudse eesriide ees“, kuidas ansambel Rock Hotel sattus Hara piirivalvekordonisse kartuleid koorima: „Rock Hotel oli Viru hotelli ansambel. Kogu bänd tuli meile Tapurlasse kas ansambli nimesaamist tähistama või Mati Talvikuga telesaate asjus arutama. Ivo Linna läks kellegagi koos mere äärde, kus kohtus usina piirivalvuriga. Piiritsooni luba bändil polnud, me õue sõitis veoauto, Linna ja teine mees autokastis. Võeti kogu ansambel kaasa ja viidi Hara piirivalvekordonisse. Mati tundis seal politrukki, kuid see oli kusagile ära läinud. Vastu ööd saabus tuttav politruk, kes teatas, et kinni on võetud austatud muusikud Viru varieteest, tõmbas karistuse ja tööandjale teatamise paberid puruks, pahandas usinate piirivalvuritega. Ansambel sai vabaks, politruk tänutäheks pileteid Viru varieteesse.“
MTÜ Hara Sadam juht Tarvi Velström meenutas järgmisel päeval, kui militaarpärandi ürituse raames tehti ringkäik Hara mereväe- ja piirivalvelinnakus, mis tookord olid teineteisest eraldatud, et 1980ndate aastate keskel viidi temagi kooliõpilasena kordonisse: „Hara külas Lohjal kontrolliti Loksalt tulnud koolibussi, kel õpilaspiletit polnud, võeti kaasa. Buss sõitis ära, õpilased pidid ise koju saama. Mobiiltelefone siis ei olnud, et vanematele teatada. Mõnel oli kümmekond kilomeetrit koju seigelda, minu kodu Virvel oli lähedal.“
Selliseid tagantjärele muigama või mõtlema panevaid lugusid räägiti keskkonnaameti kultuuripärandi spetsialisti Ave Pauluse eestvedamisel möödunud nädalal Suurpeal, Pärispeal ja Haras, kus asus Nõukogude mereväe teadusliku uurimise polügoon nr 1, mille rajamise eeltöid alustati 1946. aastal, mereväebaas asutati 1953. aastal.
Virve ja Hara küla vahel oli tookord kaks püsistendi, milles mõõdeti laevade, ka allveelaevade, magnet- ja müravälju ning demagnetiseeriti neid. Merekaablid ulatusid Pärispea instituudihoone ja muude mõõtepunktideni teisel pool lahte. Seal oli polügooni nr 1 niiöelda aju – laevade füüsikaliste väljade teadusliku uurimise instituudi laboratoorne peakorpus.
Polügooni osad olid ka Suurpea kasarmulinnak, kus elasid mereväelased ja vähesed ajateenijad, ning sõjaväelinnak peredega mereväelastele. Mereväelastel oli veel väike linnak Hara külas. Kõrval oli piirivalve kordon samuti kasarmute, söökla, sauna ja rivistusplatsiga. Hara piirivalvekomandatuurile allus Pärispea õppekeskus, piirivalvurite kõrgemad ülemad olid Rakveres.
AVE PAULUS: „Meenutada on veel palju.“
Pärispea instituudihoones, mis seisab tühjalt ja laguneb, toimus kolm aastat tagasi Lahemaa militaarpärandi seminar. Osalejaid oli sadakond. Seekord räägiti Lahemaa militaarpärandist kolmel päeval, 28.-30. juulil. Osalejaid oli paarsada. Ettevõtmist rahastasid lisaks keskkonnaametile Eesti Kunstiakadeemia, Stockholmi Kuninglik Tehnikaülikool ja Tallinna Ülikool. Päevade jooksul räägitu salvestati filmilindile.
Ave Paulus: „Seminarile kutsusin kolm aastat tagasi ajaloolased ja pärandieksperdid, aga selgus, et põnevaid lugusid on ka pärandiga seotud kogukondadel – külainimestel, Suurpeal teeninud ja elanud inimestel, meie ajateenijatel. Nüüd rääkisid paljud kohalikud. Lood pakkusid kõigile huvi, sest ei teatud, mis teisel pool planku toimus. Kindlasti tuleb sama teemaga jätkata, hulk lugusid on rääkimata, detailid täpsustamata.“
Teisipäeval kõnniti koos ajaloolastega Pärispeal, kus mere ääres Pähknemännikus oli piirivalve õppekeskus, veel praegu on seal näha takistusriba, laskekohti treeninguks, väiksemaid hooneid. Säilinud on 1980ndatel aastatel ehitatud suur vaatlusposti hoone, kus oli ümbruskonna valgustamiseks helgiheitja.
Kolmapäeval oli ekskursioon Suurpea linnakus, käidi koolimajas, sööklas, vaadati teisigi hooneid. Kohalikud elanikud meenutasid, kuidas linnakus ja polügoonil töötati.
Neljapäeval meenutasid endised sõjaväekunstnikud Hara sadamas oma teenistusaega Nõukogude armees, vaadati ühe stendihoone seinale maalitud mereväelase restaureerimist, mida juhendab professor Hilkka Hiiop.
Vee all 15 minutit, välja tuldi 2,5 tundi
Hara lahel 10 aastat töötanud Aleksandr Zaitsev, kelle fotodest on nüüd Hara ühte stendihoonesse tehtud püsinäitus, rääkis sellest, kuidas töötati vee peal ja vee all. Suurpea keskuses ehk Pärispea instituudis olid füüsikaliste väljade modelleerimise laboratooriumid, Hara lahel hüdroakustika ja -dünaamika, magnet- ja muude väljade stendid.
Aastas mõõdeti ja demagnetiseeriti Hara lahel 15-20 laeva, kohal olid need mõnest päevast 3 nädalani. Suurimad laevad oli NATO tänapäevase klassifikatsiooni järgi lahinguristleja Kirov, mille nimi Venemaal on nüüd Admiral Ušakov, ja Frunze ehk uue nimega Admiral Lazarev. Suured laevad püsistendidele ei mahtunud, neid mõõdeti ja demagnetiseeriti reidil. Tuukrid paigaldasid ja kontrollisid veealuseid rajatisi kuni 60 meetri sügavusel. Sellisel sügavusel töötas tuuker 15 minutit vee all, välja tõmmati teda 2,5 tundi – teatud kõrgusele, kus tuli surve vähenemist oodata, siis järgmisele kõrgusele ja jälle oodata, et ei tekiks kessoontõbe.