Keskkonnaamet pikendas ASi Tootsi Turvas taotlusel maavara kaevandamiseks antud luba Rummu (Kodasoo) turbamaardlas ligi 30 aastaks. Esialgse loa tähtaeg lõppes enne, kui asuti turvast tootma. Pikendatud luba hakkas kehtima 31. juulil 2020 ja lõpeb 18. oktoobril 2049. Rummu turbatootmisala pindala on 139,92 hektarit, kaevandatava turba maht 274 000 tonni vähelagunenud turvast, 150 000 tonni hästilagunenud turvast, maksimaalne tootmismaht aastas 50 000 tonni.
Rummu raba läheduses paiknevate külade Kodasoo, Kaberla, Rummu ja ka Valkla elanikud on aastaid püüdnud turbakaevandamist ära hoida, üks oluline argument on mure joogivee pärast. Enda huvide kaitseks moodustati MTÜ Rummu Järve Külade Selts, kes vaidlustas turbatoomiseks 2011. aastal antud vee-erikasutusloa väljastamise kohtus, kuid kaotas kõigis kolmes kohtuastmes. Kuid kohtu otsuses on pandud ASile Tootsi Turvas kohustus seirata põhja- ja pinnavett ning rajada uued kaevud, kui kaevandamine rikub kaevuvee.
Kaevandamiseks ja vee erikasutuseks antud keskkonnaloas on nimeliselt loetletud lähimad kinnistud, mille puurkaevuvett tuleb kaevandajal kord aastas analüüsida: Keskuta, Lubjaahju, Hiiekoja, Uuetoa ja Aia. Kui kaevandamisala piirist kilomeetri kaugusel kaevudes joogivee tase või kvaliteet langeb kaevandustegevuse tõttu, peab kaevandaja tagama nende kinnistute joogiveega varustamise hiljemalt nelja kuu jooksul pärast seda, kui ekspertiis on põhjuse kinnitanud. Loas on ka kirjas, et turbatootmisalalt väljajuhitava kuivendusvee puhastamine peab toimuma settetiikides. Sealt loodusesse väljuvat vett peab analüüsima kaks korda aastas. Kord aastas tuleb seirata ka Kodasoo oja vooluhulka ja Rummu järve veetaset.
Tolmuheitmete vähendamiseks tuleb piirata veokite liikumiskiirust karjääris kuni 30 kilomeetrit tunnis. Tootmisalal asuvaid teid tuleb pidevalt kasta või töödelda vastava vahendiga, et ei tolmaks, kui õhutemperatuur on üle 5 soojakraadi. Toodangu väljavedamiseks rajatav tee üle Kaasiku maaüksuse peab olema tolmuvaba.
Turba tootmisega seotud töid võib teha esmaspäevast reedeni kella 8-18. Tedre mänguperioodil 15. märtsist 15. juunini on kaevetööd keelatud.
Enne kaevandamise algust tuleb ASil Tootsi Turvas tellida ja teha georadari uuring, et täpselt välja selgitada, kui sügaval paikneb mineraalpinnas turbalasundi all ning vajadusel korrigeerida selle alusel kaevandamise projekti, et vältida mineraalpinnaseni kaevandamist ja ohtu põhjaveele. Pärast kaevandamise lõppu peab soo taastama.
MTÜ Rummu Järve Külade Selts juhatuse liige, Kaberla küla Lubjaahju talu perenaine Reet Romet ütles Sõnumitoojale, et keskkonnaluba on 30 päeva jooksul võimalik vaidlustada, kui oleks raha: „Kogukond ei tule kaasa, raske on vajalikku raha kokku saada. Keskkonnaluba on väljastatud keset suve, puhkuste perioodil, kus inimestel on palju muud teha, pealegi on ka seoses koroonaviirusega praegu aeg jälle ärevamaks muutunud.“
Ta lisas, Euroopas jagatakse toetusteks miljoneid eurosid, et turbatootmise tagajärjel kuivendatud soid ja rabasid taastada, kuid samas tehakse nüüd üks turbatootmisväli juurde: „Pealegi on kartus, et Rummu rabas hakatakse turvast tootma odavamalt ehk sellisel viisil, mida Soomes seoses keskkonnahoiu nõuetega enam ei lubata.“
Sõnumitooja uuris ASilt Tootsi Turvas, millal on kavas alustada turba tootmisega.
Ettevõtte keskkonnajuht Evelin Kekker teatas, et turvast on plaanis Rummu rabas tootma hakata 2021. või 2022. aastal, sõltuvalt mitmetest asjaoludest, ka lisauuringutest.
Tootmistehnoloogia kohta selgitas ta, et Eestis ja mujal maailmas on kasutuses kolm peamist tehnoloogiat, mida rakendatakse ka ASi Tootsi Turvas turbatootmisaladel: „Enamlevinud on freesimine, mida nimetatakse freesturba tootmiseks. Lasundi peamisest kihist lõigatakse 10-20millimeetrine kiht, mis jäetakse freesväljaku peale kuivama. Korraga freesitava turbakihi paksus oleneb turba lagunemise astmest. Hästilagunenud turbast saab toota ka tükkturvast, mida kasutatakse peamiselt energeetikas. Tükkturba tootmine algab sügavfreesimisest. Tükitõstmismasinaga turvas pressitakse ja vormitakse, tükid jäetakse väljakule kuivama, pööratakse, vallitakse. Tükkturba tootmisel ei kasutata vaakumkogujaid, aunad kaetakse kilega. Plokkturba tootmisel lõigatakse ekskavaatori külge kinnitatud labidaga kihiti vähelagunenud turvast.“
Sarnaseid tehnoloogiaid kasutab tema sõnul Soomes ja Rootsis Vapo OY, kuhu kuulub ka AS Tootsi Turvas. Rummu rabas hakkab ettevõte tootma freesturvast või plokkturvast.
Keskkonnauuringuid tehakse Soomes samasuguseid nagu Eestis ning sealgi on turbarabade sademevee puhastamiseks kasutusel enamasti settebasseinid ja võimalusel kasutatakse lodualade tekitamiseks tootmisala ammendunud osa, märkis keskkonnajuht Evelin Kekker.