Kesk­kon­naa­met an­dis loa tur­ba kae­van­da­mi­seks Rum­mu ra­bas

801
Rum­mu ra­ba ja järv. Fo­to Kuu­sa­lu Kroo­ni­ka

Kesk­kon­naa­met pi­ken­das ASi Toot­si Tur­vas taot­lu­sel maa­va­ra kae­van­da­mi­seks an­tud lu­ba Rum­mu (Ko­da­soo) tur­ba­maard­las li­gi 30 aas­taks. Esialg­se loa täh­taeg lõp­pes en­ne, kui asu­ti tur­vast toot­ma. Pi­ken­da­tud lu­ba hak­kas keh­ti­ma 31. juu­lil 2020 ja lõ­peb 18. ok­toob­ril 2049. Rum­mu tur­ba­toot­mi­sa­la pin­da­la on 139,92 hek­ta­rit, kae­van­da­ta­va tur­ba maht 274 000 tonni vähelagunenud turvast, 150 000 tonni hästilagunenud turvast, mak­si­maal­ne toot­mis­maht aas­tas 50 000 tonni.

Rum­mu ra­ba lä­he­du­ses paik­ne­va­te kü­la­de Ko­da­soo, Ka­ber­la, Rum­mu ja ka Valk­la ela­ni­kud on aas­taid püüd­nud tur­ba­kae­van­da­mist ära hoi­da, üks olu­li­ne ar­gu­ment on mu­re joo­gi­vee pä­rast. En­da hu­vi­de kait­seks moo­dus­ta­ti MTÜ Rum­mu Jär­ve Kü­la­de Selts, kes vaid­lus­tas tur­ba­too­mi­seks 2011. aas­tal an­tud vee-eri­ka­su­tus­loa väl­jas­ta­mi­se koh­tus, kuid kao­tas kõi­gis kol­mes koh­tuast­mes. Kuid koh­tu ot­su­ses on pan­dud ASi­le Toot­si Tur­vas ko­hus­tus sei­ra­ta põh­ja- ja pin­na­vett ning ra­ja­da uued kae­vud, kui kae­van­da­mi­ne ri­kub kae­vu­vee.

Kae­van­da­mi­seks ja vee erikasutuseks an­tud kesk­kon­na­loas on ni­me­li­selt loet­le­tud lä­hi­mad kin­nis­tud, mil­le puur­kae­vu­vett tu­leb kae­van­da­jal kord aas­tas ana­lüü­si­da: Kes­ku­ta, Lub­jaah­ju, Hiie­ko­ja, Uue­toa ja Aia. Kui kae­van­da­mi­sa­la pii­rist ki­lo­meet­ri kau­gu­sel kae­vu­des joo­gi­vee ta­se või kva­li­teet lan­geb kae­van­dus­te­ge­vu­se tõt­tu, peab kae­van­da­ja ta­ga­ma nen­de kin­nis­tu­te joo­gi­vee­ga va­rus­ta­mi­se hil­je­malt nel­ja kuu jook­sul pä­rast se­da, kui eks­per­tiis on põh­ju­se kin­ni­ta­nud. Loas on ka kir­jas, et tur­ba­toot­mi­sa­lalt väl­ja­ju­hi­ta­va kui­ven­dus­vee pu­has­ta­mi­ne peab toi­mu­ma set­te­tii­ki­des. Sealt loo­du­ses­se väl­ju­vat vett peab ana­lüü­si­ma kaks korda aas­tas. Kord aas­tas tu­leb sei­ra­ta ka Ko­da­soo oja voo­lu­hul­ka ja Rum­mu jär­ve vee­ta­set.

Tol­mu­heit­me­te vä­hen­da­mi­seks tu­leb pii­ra­ta veo­ki­te lii­ku­mis­kii­rust kar­jää­ris ku­ni 30 ki­lo­meet­rit tun­nis. Toot­mi­sa­lal asu­vaid teid tu­leb pi­de­valt kas­ta või töö­del­da vas­ta­va va­hen­di­ga, et ei tol­maks, kui õhu­tem­pe­ra­tuur on üle 5 soo­ja­kraa­di. Too­dan­gu väl­ja­ve­da­mi­seks ra­ja­tav tee üle Kaa­si­ku maaük­su­se peab ole­ma tol­mu­va­ba.

Tur­ba toot­mi­se­ga seo­tud töid võib te­ha es­mas­päe­vast ree­de­ni kel­la 8-18. Ted­re män­gu­pe­rioo­dil 15. märt­sist 15. juu­ni­ni on kae­ve­tööd kee­la­tud.

En­ne kae­van­da­mi­se al­gust tu­leb ASil Toot­si Tur­vas tel­li­da ja te­ha geo­ra­da­ri uu­ring, et täp­selt väl­ja sel­gi­ta­da, kui sü­ga­val paik­neb mi­ne­raal­pin­nas tur­ba­la­sun­di all ning va­ja­du­sel kor­ri­gee­ri­da sel­le alu­sel kae­van­da­mi­se pro­jek­ti, et väl­ti­da mi­ne­raal­pin­na­se­ni kae­van­da­mist ja oh­tu põh­ja­vee­le. Pä­rast kae­van­da­mi­se lõp­pu peab soo taas­ta­ma.

MTÜ Rum­mu Jär­ve Kü­la­de Selts ju­ha­tu­se lii­ge, Ka­ber­la kü­la Lub­jaah­ju ta­lu pe­re­nai­ne Reet Ro­met üt­les Sõ­nu­mi­too­ja­le, et kesk­kon­na­lu­ba on 30 päe­va jook­sul või­ma­lik vaid­lus­ta­da, kui oleks ra­ha: „Ko­gu­kond ei tu­le kaa­sa, ras­ke on va­ja­lik­ku ra­ha kok­ku saa­da. Kesk­kon­na­lu­ba on väl­jas­ta­tud ke­set su­ve, puh­kus­te pe­rioo­dil, kus ini­mes­tel on pal­ju muud te­ha, pea­le­gi on ka seo­ses ko­roo­na­vii­ru­se­ga prae­gu aeg jäl­le äre­va­maks muu­tu­nud.“

Ta li­sas, Eu­roo­pas ja­ga­tak­se toe­tus­teks mil­jo­neid eu­ro­sid, et tur­ba­toot­mi­se ta­ga­jär­jel kui­ven­da­tud soid ja ra­ba­sid taas­ta­da, kuid sa­mas te­hak­se nüüd üks tur­ba­toot­mis­vä­li juur­de: „Pea­le­gi on kar­tus, et Rum­mu ra­bas ha­ka­tak­se tur­vast toot­ma oda­va­malt ehk sel­li­sel vii­sil, mi­da Soo­mes seo­ses kesk­kon­na­hoiu nõue­te­ga enam ei lu­ba­ta.“

Sõ­nu­mi­too­ja uu­ris ASilt Toot­si Tur­vas, mil­lal on ka­vas alus­ta­da tur­ba toot­mi­se­ga.

Et­te­võt­te kesk­kon­na­juht Eve­lin Kek­ker teatas, et tur­vast on plaa­nis Rum­mu ra­bas toot­ma ha­ka­ta 2021. või 2022. aas­tal, sõl­tu­valt mit­me­test as­ja­olu­dest, ka li­sauu­rin­gu­test.

Toot­mis­teh­no­loo­gia koh­ta sel­gi­tas ta, et Ees­tis ja mu­jal maail­mas on ka­su­tu­ses kolm pea­mist teh­no­loo­giat, mi­da ra­ken­da­tak­se ka ASi Toot­si Tur­vas tur­ba­toot­mi­sa­la­del: „Enam­le­vi­nud on free­si­mi­ne, mi­da ni­me­ta­tak­se frees­tur­ba toot­mi­seks. La­sun­di pea­mi­sest ki­hist lõi­ga­tak­se 10-20mil­li­meet­ri­ne kiht, mis jäe­tak­se frees­väl­ja­ku pea­le kui­va­ma. Kor­ra­ga free­si­ta­va tur­ba­ki­hi pak­sus ole­neb tur­ba la­gu­ne­mi­se ast­mest. Häs­ti­la­gu­ne­nud tur­bast saab toota ka tükk­tur­vast, mi­da ka­su­ta­tak­se pea­mi­selt ener­gee­ti­kas. Tükk­tur­ba toot­mi­ne al­gab sü­gavf­ree­si­mi­sest. Tü­ki­tõst­mis­ma­si­na­ga tur­vas pres­si­tak­se ja vor­mi­tak­se, tü­kid jäe­tak­se väl­ja­ku­le kui­va­ma, pöö­ra­tak­se, val­li­tak­se. Tükk­tur­ba toot­mi­sel ei ka­su­ta­ta vaa­kum­ko­gu­jaid, au­nad kae­tak­se ki­le­ga. Plokk­tur­ba toot­mi­sel lõi­ga­tak­se eks­ka­vaa­to­ri kül­ge kin­ni­ta­tud la­bi­da­ga ki­hi­ti vä­he­la­gu­ne­nud tur­vast.“

Sar­na­seid teh­no­loo­giaid ka­su­tab te­ma sõ­nul Soo­mes ja Root­sis Va­po OY, ku­hu kuu­lub ka AS Toot­si Tur­vas. Rum­mu ra­bas hak­kab et­te­võ­te tootma frees­tur­vast või plokk­tur­vast.

Keskkonnauuringuid tehakse Soomes samasuguseid nagu Eestis ning sealgi on turbarabade sademevee puhastamiseks kasutusel enamasti settebasseinid ja võimalusel kasutatakse lodualade tekitamiseks tootmisala ammendunud osa, märkis keskkonnajuht Evelin Kekker.

Eelmine artikkelRaa­si­ku val­la noo­ri ja ea­kaid kut­su­tak­se Ju­tu­ta­ja­te prog­ram­mi
Järgmine artikkelMili­taar­pä­rand Suur­peal ja mu­jal Ha­ra la­he ää­res